1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule Janek Junja (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu anti asi hagimenetluses läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas 4. juunil 2021 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 3074 eurot 64 senti, intressi 171 eurot 60 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 291 eurot 80 senti ja lisanduva viivise määras 8% aastas.
2-21-108985 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja mogo OÜ (liisinguandja) 31. augustil 2018 laenu- ja tagatisomandamise lepingu (leping), mille alusel liisinguandja liisis kostjale kapitalirendi vormis sõiduauto Chrysler Grand Voyager (väljalaskeaasta 2005, registreerimisnumber 110BMX; sõiduk). Liisinguandja andis kostjale lepingu kostjale laenuna 1500 eurot. Kostja kohustus koos lepingutasuga tagastama liisinguandjale kokku 1725 eurot ning maksma liisinguandjale sõiduki eest maksegraafiku alusel iga kuu väljaostu- ja intressimakseid. Lepingupooled sõlmisid 11. veebruaril 2019 lepingu lisa, millega suurendati laenusummat 3000 euro võrra. Liisinguandja ütles 27. märtsil 2020 lepingu erakorraliselt üles, sest kostja ei taganud sõidukile kohustuslikku liikluskindlustust ning jättis tegemata tehnoülevaatuse. Kostja tagastas sõiduki liisinguandjale 27. aprillil 2020. Sõidukil olid üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt järgmised puudused: külmalt käivitub raskelt, käigukastiga probleem (sõiduk ei liigu korrektselt), mootoris ühtlane metalli „hääl“, esineb iluvigu (kriimud, mõlgid, rooste), paremal tagumisel tiival värv koorub, juhi päikesesirmi kinnitus katki, armatuuris põleb salongi lisasoojendi hoiatustuli. Liisinguandja võõrandas sõiduki oksjonil 18. mail 2020 hinnaga 360 eurot. Liisinguandja loovutas 25. jaanuaril 2021 oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostja maksis hagejale kokku põhinõude rahuldamiseks 1160 eurot 7 senti. Ilma sõidukit arvestamata on nõude tagastamata põhiosa 3434 eurot 65 senti. Liisinguandja sai sõiduki eest 360 eurot. Seega on nõude tagastamata põhiosa 3074 eurot 65 senti.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei nõutud temalt lisatagatisi ega tõendeid vara kohta. Seega pidi liisinguandja olema veendunud, et tagatiseks olev sõiduk katab vähemalt põhinõude. Liisinguandja müüs sõiduki alghinnaga 1 euro, tekitades sellega kostjale tahtlikult kahju. Sõiduki puudused ei ole õigesti kajastatud. Kostja ei nõustunud sõiduki üleandmisel esile toodud puudustega ja vaidlustas üleandmise akti sisu. Leping koosnes tüüptingimustest, mille kohta puudus kostjal võimalus teha oma ettepanekuid. Autoportaali www.auto24.ee müügikuulutuste järgi peaks sõiduki turuväärtus olema 1850 eurot. Seega on tegelik põhivõlg 1584 eurot 64 senti.
3.Harju Maakohus rahuldas 15. veebruari 2022. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1584 eurot 64 senti, intressi 171 eurot 60 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 239 eurot 38 senti ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt müüdi sõiduk alla turuhinna. Sealjuures viitas maakohus sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktile, kostja e-kirjale sõiduki ülevaatust teinud hageja töötajale, ning autoportaali www.auto24.ee väljavõtetele samaväärsete sõidukite müügikuulutuste kohta. Liisinguandja rikkus tagatislepingu punkti 6.7, mille kohaselt võib laenuandja juhul, kui tal ei õnnestu tagatist laenuandja määratud müügihinnaga mõistliku aja jooksul müüa, alandada müügihinda ulatuses, mida ta peab vastavalt asjaoludele mõistlikuks. Lepingu kohaselt tulnuks liisinguandjal määrata sõiduki müümisel selle turuväärtusele vastav müügihind. Sõiduki müügi ebaõnnestumise korral oli liisinguandjal õigus alandada müügihinda mõistlikus ulatuses. Vastuolus eeltooduga müüs liisinguandja sõiduki oksjonil, määrates selle alghinnaks 1 euro. Kostja tõendas, et sõiduki harilik väärtus ehk selle kohalik keskmine müügihind (turuhind) liisinguandjale tagastamise ajal oli 1850 eurot.
2(7)
2-21-108985
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata, ning hagi tervikuna rahuldada.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. mai 2022. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata põhivõlast 1490 euro ja sellelt summalt viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osa asemel uue otsuse, mõistes kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 1490 eurot ja viivise sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras, kuid mitte enam kui 8% aastas. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi tüüptingimusena tühine lepingu p 6.8 esimene lause, mis võimaldab lugeda liisingueseme võõrandamisel saadu selle väärtuseks olukorras, kus sama lepingu p 6.7 järgi sai müügiprotsessiga seotud otsustused teha liisinguandja sisuliselt üksi. Lepingus ei ole tingimusi, millega tagatakse, et lepingu p 6.8 esimese lause alusel arvesse võetav tegelik müügihind ei erine oluliselt turuhinnast. Samuti ei nähtu lepingust liisinguandjale kohustust teha kõik endast olenev, et saavutada enne tähtaega tagastatud liisingueseme müümisel parim ja kiireim tulemus. Lepinguga ei nähtud ette sõiduki müügi korraldamist mõistliku aja jooksul ega kostja võimalust mõjutada müügiprotsessi. Kõik müügi korraldamist puudutavad otsustused tegi liisinguandja. Seega paneb lepingu p 6.8 esimene lause tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, kes ei saa lepingu kohaselt müügiprotsessi ise mõjutada. Kuivõrd lepingu p 6.8 esimene lause on tühine tüüptingimus, kohaldub selle asemel VÕS § 367 lg-s 3 sätestatu. See tähendab, et hageja põhinõude põhjendatud ulatuse määrab sõiduki väärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal. Maakohus hindas kõnealust väärtust ekslikult ja rikkus selgitamiskohustust, sest ta ei võtnud arvesse ega arutanud pooltega hinnangut mõjutavaid asjaolusid ja nende tõendamiskoormist. Maakohus ei tuvastanud sõiduki seisukorda ning jättis hindamata selle mõju kohalikule keskmisele müügihinnale. Üleandmis-vastuvõtmisaktis nimetatut ning kostja vastuväiteid arvestades on tõendatud, et sõidukil olid selle liisinguandjale tagastamise ajal vähemalt muud aktis loetletud puudused peale metalse heli mootoris. Sõiduk ei läbinud korralist ülevaatust. Puuduvad tõendid, et sõiduk oleks korduva ülevaatuse läbinud. Korralise ülevaatuse käigus leiti, et sõidukil on kaks olulist viga: klaasi seisund ning seisupiduri toimimine ja tõhusus. Kostja pidi tõendama, et sõidukil viidatud puudusi ei olnud. Kostja sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Seega olid sõiduki olulised puudused selle liisinguandjale üleandmise ajal järgmised: külmalt käivitub raskelt, käigukastiga on probleem (sõiduk ei liigu korrektselt), armatuuris põleb salongi lisasoojendi hoiatustuli, klaasi seisund ning seisupiduri toimimine ja tõhusus pole kohased. Ringkonnakohtu hinnangul saab lugeda üldtuntuks asjaolu, et sõiduki olulised puudused mõjutavad müügihinda. Tuvastatud olulised puudused mõjutavad sõiduki eesmärgipärase kasutamise võimalusi. Kostja pidi tõendama, et esile toodud puudused polnud piisavalt olulised ega mõjutanud müügihinda või et tema esitatud võrdlusandmed kajastavad samasuguste või vähemalt samaväärsete puudustega sõidukite keskmist hinda. Kumbagi asjaolu ei ole kostja tõendanud. Hageja tõendas, et sõiduk ei läbinud pärast enam uut ülevaatust ja nüüdseks on see seoses lammutamisega registrist kustutatud. Seetõttu saab lähtuda sellest, et tuvastatud olulised puudused mõjutasid hinda. Eelnevast tulenevalt ei kajasta sõiduki turuhinda teiste sõidukite müügikuulutused ega turuhinna päring, sest neist ei nähtu võrdlussõidukite osas samu või vähemalt samaväärseid puudusi, mis olid sõidukil selle liisinguandjale üleandmise ajal. 3(7)
2-21-108985 Kostja ei tõendanud ka oksjoni madala alghinna mõju lõpphinnale. Pakkumiste ja kuulutust vaadanud huviliste arvud kinnitavad, et müügiprotsessis osales arvestatav hulk isikuid, kes tegid aktiivselt pakkumisi. Sõiduk müüdi alghinnast 360 korda suurema hinnaga. Need asjaolud ei võimalda teha kostja soovitud järeldust, et oksjonil ei kujunenud sõiduki tegelik turuhind. Sõiduki kohalik keskmine müügihind (turuhind) liisinguandjale üleandmise ajal oli 360 eurot, mis on ka selle harilik väärtus. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetava põhivõla summat suurendada 1490 euro võrra. Ringkonnakohus ei tuvastanud muid kahjuhüvitise vähendamise aluseid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus VÕS § 367 lg-t 3 ebaõigesti kohaldanud. Kostja ei nõustu ringkonnakohtuga, et maakohus hindas sõiduki väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal ekslikult. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta sõiduki vanuse (esmane registreerimine 2005. a) ja läbisõidu (üle 300 000 km) ning asjaolu, et ringkonnakohtu tuvastatud puuduseid ei saa sõiduki vanust ja läbisõitu arvestades lugeda oluliseks. Kostja esitatud võrdlusandmed kajastasid sarnase vanuse ja läbisõiduga sõidukite müügihinda. Seetõttu võib eeldada, et ka neil sõidukitel esines sarnaseid tavapärasest kasutamisest tingitud puudusi. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta maakohtu seisukoha, et liisinguandja rikkus lepingu p-s 6.7 kokkulepitut, mille kohaselt võib laenuandja juhul, kui tal ei õnnestu tagatist laenuandja määratud müügihinnaga mõistliku aja jooksul müüa, alandada müügihinda ulatuses, mida ta peab vastavalt asjaoludele mõistlikuks. Laenuandja ei üritanudki sõidukit turuväärtusele vastava hinnaga müüa, vaid pani selle kohe 1 euro suuruse alghinnaga müüki. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et oksjonil kujunes tegelik turuhind. Kuna liisinguandja määras oksjonil sõiduki alghinnaks 1 euro, võis sellest huvilistele jääda mulje, et tegemist on kasutamiskõlbmatu sõidukiga. Turuhinnale vastava alghinnaga oleksid pakkumised võinud olla kõrgemad. Ainuüksi sellise sõiduki hind vanarauana oleks olnud 517 eurot 2 senti, mis on kõrgem kui oksjoni tulemus. Ringkonnakohus ei juhtinud kostja tähelepanu vajadusele esitada tõendeid selle kohta, et hageja esile toodud sõiduki puudused polnud piisavalt olulised ega mõjutanud müügihinda või et hageja esitatud võrdlusandmed kajastavad samasuguste või vähemalt samaväärsete puudustega sõidukite keskmist hinda. Juhul, kui ringkonnakohus oleks juhtinud kostja tähelepanu selliste asjaolude tõendamise vajadusele, oleks kostjal olnud võimalik sellised tõendid esitada. Ringkonnakohtu rikkumine võis tuua kaasa ebaõige kohtuotsuse.
8.Hageja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse.
4(7)
2-21-108985
10.TsMS § 688 lg 1 järgi kontrollib kolleegium kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja on kassatsioonkaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude summas 1490 eurot ja sellele vastava viivisenõude. Maakohus rahuldas hageja põhinõude summas 1584 eurot 64 senti ning mõistis kostjalt välja intressi 171 eurot 60 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot ja põhinõudele vastava viivise. Kuivõrd maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja osas, milles hagi jäi rahuldamata, siis on maakohtu otsus hagi rahuldamise osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
11.Kohtud on tuvastanud järgmised asjaolud: • kostja liisis liisinguandjalt kapitalirendi vormis sõiduauto Chrysler Grand Voyager (väljalaskeaasta 2005); • liisinguandja andis kostjale lepingu alusel laenu kokku 4500 eurot; • liisinguandja ütles 27. märtsil 2020 lepingu erakorraliselt üles, sest kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi; • kostja tagastas sõiduki liisinguandjale 27. aprillil 2020; • liisinguandja võõrandas sõiduki oksjonil 18. mail 2020 hinnaga 360 eurot; • arvestades sõiduki eest saadud 360 eurot, jäi tagastamata põhivõlgnevuseks 3074 eurot 65 senti.
12.Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, milline oli liisinguesemeks olnud sõiduki väärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal. Maakohus tuvastas, et sõiduki väärtuseks oli 1850 eurot. Ringkonnakohus luges aga sõiduki väärtuseks 360 eurot, mis kujunes oksjonil, kus liisinguandja oli sõiduki alghinnaks määranud 1 euro.
13.Kolleegium märgib esiteks, et ringkonnakohus on põhjendatult lugenud tagatislepingu p 6.8 esimese lause tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühiseks. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel on pooled sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt loevad nad sõiduki müügihinna liisingueseme väärtuseks. Täpsemalt tuleneb tagatislepingu p 6.8 esimesest lausest, et kui laenuandja tagatise selle realiseerimiseks võõrandab, loetakse tagatise realiseerimisväärtuseks tagatise müügi tulemusena laenuandjale reaalselt laekunud müügihind. Kolleegiumi praktika järgi on niisugune poolte kokkulepe (ka liisinguandja tüüptingimustes) lubatud, kuid selline kokkulepe peab vastama mitmele kriteeriumile (vt nt Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 23.3; 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08, p 18;
6.veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 18). Eelviidatud lepingutingimus paneb aga liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, kes ei saa lepingu kohaselt ise müügiprotsessi mõjutada. Seega leidis ringkonnakohus põhjendatult, et kõnealune lepingutingimus kahjustab liisinguvõtjat ebamõistlikult.
14.Kuivõrd liisingueseme väärtuse sõiduki müügihinnaga võrdsustanud lepingutingimus on tühine, siis lähtus ringkonnakohus põhjendatult sõiduki väärtuse määramisel VÕS § 367 lg-s 3 sätestatust. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale 5(7)
2-21-108985 tagastamise hetkel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind).
15.Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks põhjusel, et ringkonnakohus eksis sõiduki selle liisinguandjale tagastamise aegse väärtuse tõendamiskoormise jagamisel. VÕS § 367 lg 3 kohustab liisingueseme liisinguandjale jäämisel arvestama hüvitisnõude esitamisel eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal, mitte selle müügihinda (vt Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 23.1; 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11, p 15). Liisinguandja peab VÕS § 367 lg 1 ja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel, ning liisinguandja esitatud ja tõendatud liisingueseme väärtusele vastuväite esitanud liisinguvõtja peab omakorda tõendama, et liisingueseme väärtus oli selle tagastamise ajal selline, nagu tema väidab. Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et liisingueseme tagastamise tõttu liisinguandjale on just liisinguandjal paremad võimalused liisingueseme väärtust tõendada (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14, p 12). Seega lasub liisingueseme väärtuse tõendamise koormus eelkõige liisinguandjal. Liisinguandja saab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et liisingueseme harilikuks väärtuseks VÕS § 367 lg 3 mõttes oligi selle müügihind (vt Riigikohtu 6. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 20).
16.Kolleegium on korduvalt selgitanud, et liisingueseme väärtust saab hinnata ka sarnaste asjade müügikuulutuste alusel (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-09, p 16;
5.märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-12, p 12). Sealjuures aga tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu 9. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08, p 20; 6. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 28). Kuna hageja väitis, et sõiduki enampakkumisel saadud müügihind ongi sõiduki väärtus VÕS § 367 lg 3 mõttes, ja kuna vaidlustamata asjaoludest nähtuvalt ei olnud kostjal võimalik sõiduki müügiprotsessi sekkuda, siis lasus hagejal olukorras, kus kostja tugines sarnaste sõidukite müügikuulutustest nähtuvale hinnale, sõiduki väärtuse tõendamise koormus. Kuna hageja väitis, et sõiduki puudused mõjutasid selle väärtust, siis lasus tal ka selle asjaolu tõendamise koormus. Seega leidis ringkonnakohus vääralt, et kostja pidi tõendama, et hageja esile toodud sõiduki puudused polnud piisavalt olulised ega mõjutanud müügihinda või et kostja esitatud võrdlusandmed kajastavad samasuguste või vähemalt samaväärsete puudustega sõidukite keskmist hinda. Ringkonnakohus küll tuvastas, et sõiduki liisinguandjale tagastamise hetkel olid sellel mitmed puudused, kuid ei hinnanud, kas ja kui palju tuvastatud puudused sõiduki väärtust mõjutasid.
17.Kuna lepingu p 6.8 on tühine, siis ei ole praegusel juhul asja lahendamise jaoks ka tähtsust, missuguse alghinnaga kostja liisingueseme enampakkumisel müüki pani. Samuti on asjakohatu ringkonnakohtu otsuse põhjendus, et kostja ei tõendanud ka madala alghinna mõju lõpphinnale. Samas ei saa kohtute tuvastatud asjaoludel iseenesest pidada mõistlikuks sõiduki enampakkumise korras müüki panemist alghinnaga üks euro, mis ilmselgelt ei vasta sõiduki väärtusele. Kolleegium nõustub kostjaga, et sõiduki alghind üks euro jätab mulje, et tegemist on täielikult kasutamiskõlbmatu sõidukiga. Kuigi kohtud tuvastasid, et sõidukil esinesid puudused, siis ei ole nad tuvastanud, et tegemist oli sõidukõlbmatu sõidukiga. Tõenäoliselt isegi sellisel juhul ei oleks sõiduki väärtus olnud ainult üks euro.
6(7)
2-21-108985
18.Kostja on kassatsioonkaebuses õigesti märkinud, et ringkonnakohus ei hinnanud, kas liisinguandja rikkus lepingu p 6.7, mille kohaselt oli liisinguandjal küll õigus esialgne müügihind määrata, kuid kui mõistliku aja jooksul ei õnnestunud liisingueset määratud hinnaga müüa, võis liisinguandja müügihinda alandada. Samas ei mõjuta viidatud lepingutingimus käesoleva asja lahendust, sest liisingueseme väärtus tuleb määrata VÕS § 367 lg 3 järgi (vt käesoleva otsuse p-d 14-16), mistõttu ei ole oluline, millisel viisil pidi liisinguandja sõiduki võõrandama.
19.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on valesti määranud tsiviilasja hinna. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse põhinõude 1490 euro ja sellelt arvestatud viivise osas. Lähtudes TsMS § 133 lg-test 1 ja 2, § 137 lg-st 1 ja § 486 lg-st 2 koosnes tsiviilasjas hind sellisel juhul põhinõudest, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga arvestatud viivisest ning ühe aasta eest arvestatud viivisest. Seega oli ringkonnakohtus tsiviilasja hind 1728 eurot 80 senti. Kuivõrd kostja vaidlustas ringkonnakohtu otsust samas ulatuses, siis on TsMS § 137 lg 1 järgi tsiviilasja hind sama ka kassatsiooniastmes.
20.Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.