Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.02.2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1728 eurot 80 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja CK Kostja X (isikukood XXXXXXXXX) lepinguline esindaja Philippe Hint
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.02.2022. a otsus muutmata.
2.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jäta menetluskulud ringkonnakohtus ja riigikohtus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-108985 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29.03.2021 Pärnu Maakohtule X (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu anti asi hagimenetluses läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas 04.06.2021 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 3074 eurot 64 senti, intressi 171 eurot 60 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 291 eurot 80 senti ja lisanduva viivise määras 8% aastas.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja mogo OÜ (liisinguandja) 31.08.2018 laenu- ja tagatisomandamise lepingu (leping), mille alusel liisinguandja liisis kostjale kapitalirendi vormis sõiduauto Chrysler Grand Voyager (väljalaskeaasta 2005, registreerimisnumber XXXXXX; sõiduk). Liisinguandja andis kostjale lepingu alusel laenuna 1500 eurot. Kostja kohustus koos lepingutasuga tagastama liisinguandjale kokku 1725 eurot ning maksma liisinguandjale sõiduki eest maksegraafiku alusel iga kuu väljaostu- ja intressimakseid. Lepingupooled sõlmisid 11.02.2019 lepingu lisa, millega suurendati laenusummat 3000 euro võrra.
1.2.Liisinguandja ütles 27.03.2020 lepingu erakorraliselt üles, sest kostja ei taganud sõidukile kohustuslikku liikluskindlustust ning jättis tegemata tehnoülevaatuse. Kostja tagastas sõiduki liisinguandjale 27.04.2020. Sõidukil olid üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt järgmised puudused: külmalt käivitub raskelt, käigukastiga probleem (sõiduk ei liigu korrektselt), mootoris ühtlane metalli „hääl“, esineb iluvigu (kriimud, mõlgid, rooste), paremal tagumisel tiival värv koorub, juhi päikesesirmi kinnitus katki, armatuuris põleb salongi lisasoojendi hoiatustuli. Liisinguandja võõrandas sõiduki oksjonil 18.05.2020 hinnaga 360 eurot.
1.3.Liisinguandja loovutas 25.01.2021 oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostja maksis hagejale kokku põhinõude rahuldamiseks 1160 eurot 7 senti. Ilma sõidukit arvestamata on nõude tagastamata põhiosa 3434 eurot 65 senti. Liisinguandja sai sõiduki eest 360 eurot. Seega on nõude tagastamata põhiosa 3074 eurot 65 senti. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei nõutud temalt lisatagatisi ega tõendeid vara kohta. Seega pidi liisinguandja olema veendunud, et tagatiseks olev sõiduk katab vähemalt põhinõude. Liisinguandja müüs sõiduki alghinnaga 1 euro, tekitades sellega kostjale tahtlikult kahju. Sõiduki puudused ei ole õigesti kajastatud. Kostja ei nõustunud sõiduki üleandmisel esile toodud puudustega ja vaidlustas üleandmise akti sisu. Leping koosnes tüüptingimustest, mille kohta puudus kostjal võimalus teha oma ettepanekuid. Autoportaali www.auto24.ee müügikuulutuste järgi peaks sõiduki turuväärtus olema 1850 eurot. Seega on tegelik põhivõlg 1584 eurot 64 senti.
2-21-108985 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 15.02.2022. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1584 eurot 64 senti, intressi 171 eurot 60 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 239 eurot 38 senti ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt müüdi sõiduk alla turuhinna. Sealjuures viitas maakohus sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktile, kostja e-kirjale sõiduki ülevaatust teinud hageja töötajale, ning autoportaali www.auto24.ee väljavõtetele samaväärsete sõidukite müügikuulutuste kohta. Liisinguandja rikkus tagatislepingu punkti 6.7, mille kohaselt võib laenuandja juhul, kui tal ei õnnestu tagatist laenuandja määratud müügihinnaga mõistliku aja jooksul müüa, alandada müügihinda ulatuses, mida ta peab vastavalt asjaoludele mõistlikuks. Lepingu kohaselt tulnuks liisinguandjal määrata sõiduki müümisel selle turuväärtusele vastav müügihind. Sõiduki müügi ebaõnnestumise korral oli liisinguandjal õigus alandada müügihinda mõistlikus ulatuses. Vastuolus eeltooduga müüs liisinguandja sõiduki oksjonil, määrates selle alghinnaks 1 euro. Kostja tõendas, et sõiduki harilik väärtus ehk selle kohalik keskmine müügihind (turuhind) liisinguandjale tagastamise ajal oli 1850 eurot. Menetluse käik
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata, ning hagi tervikuna rahuldada.
4.1.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
4.2.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.05.2022. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata põhivõlast 1490 euro ja sellelt summalt viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osa asemel uue otsuse, mõistes kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 1490 eurot ja viivise sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras, kuid mitte enam kui 8% aastas.
4.3.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi tüüptingimusena tühine lepingu p 6.8 esimene lause, mis võimaldab lugeda liisingueseme võõrandamisel saadu selle väärtuseks olukorras, kus sama lepingu p 6.7 järgi sai müügiprotsessiga seotud otsustused teha liisinguandja sisuliselt üksi.
4.4.Ringkonnakohus leidis, et tuvastatud olulised puudused mõjutavad sõiduki eesmärgipärase kasutamise võimalusi. Kostja pidi tõendama, et esile toodud puudused polnud piisavalt olulised ega mõjutanud müügihinda või et tema esitatud võrdlusandmed kajastavad samasuguste või vähemalt samaväärsete puudustega sõidukite keskmist hinda. Kumbagi asjaolu ei ole kostja tõendanud.
4.5.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.6.Riigikohus rahuldas 29.03.2023. a otsusega kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4.7.Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on põhjendatult lugenud tagatislepingu p 6.8 esimese lause tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühiseks. Kuivõrd liisingueseme väärtuse sõiduki müügihinnaga võrdsustanud lepingutingimus on tühine, siis lähtus ringkonnakohus põhjendatult sõiduki väärtuse määramisel VÕS § 367 lg-s 3 sätestatust. Ringkonnakohus eksis sõiduki selle liisinguandjale tagastamise aegse väärtuse
2-21-108985 tõendamiskoormise jagamisel. Liisingueseme väärtuse tõendamise koormus lasub eelkõige liisinguandjal. Kuna hageja väitis, et sõiduki enampakkumisel saadud müügihind ongi sõiduki väärtus VÕS § 367 lg 3 mõttes ja kuna vaidlustamata asjaoludest nähtuvalt ei olnud kostjal võimalik sõiduki müügiprotsessi sekkuda, siis lasus hagejal olukorras, kus kostja tugines sarnaste sõidukite müügikuulutustest nähtuvale hinnale, sõiduki väärtuse tõendamise koormus.
4.8.Ringkonnakohus andis uuel läbivaatamisel pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti, kuid kumbki pool seda võimalust ei kasutanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.1.Maakohus rahuldas tervikuna hageja nõuded intressi 171 eurot 60 senti ja sissenõudmiskulu 30 eurot saamiseks. Osaliselt rahuldati põhivõla nõudest 1584 eurot 64 senti ja vastavalt sellele ka viivise nõue alates 28. märtsist 2020 VÕS § 113 lg 1 määras. Rahuldatud nõuete ja kostja kulude tema enda kanda jätmise osas on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
5.2.Apellatsiooniastmes asja uuel läbivaatamisel vaidlevad pooled selle üle, kui suures osas on hageja põhinõue põhjendatud. TsMS § 693 lg 2 järgi on riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
5.3.Riigikohtu 29.03.2023 otsuse järgi tuleb kolleegiumil lähtuda sellest, et VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi on tüüptingimusena tühine lepingu p 6.8 esimene lause, mis võimaldab lugeda liisingueseme võõrandamisel saadu selle väärtuseks. Sõiduki väärtuse määramisel tuleb lähtuda VÕS § 367 lg-s 3 sätestatust. Seega vaidlevad pooled asja uuel läbivaatamisel sisuliselt selle üle, milline oli sõiduki väärtus liisinguandjale tagastamise hetkel.
5.4.Kuna lepingu p 6.8 on tühine, siis ei ole praegusel juhul asja lahendamise jaoks tähtsust, missuguse alghinnaga kostja liisingueseme enampakkumisel müüki pani. Kolleegiumil tuleb lähtuda ka juhisest, et asjakohane ei ole hinnata madala alghinna mõju lõpphinnale. Asjakohane ei ole hinnata ka seda, kas liisinguandja rikkus lepingu p 6.7, mille kohaselt oli liisinguandjal küll õigus esialgne müügihind määrata, kuid kui mõistliku aja jooksul ei õnnestunud liisingueset määratud hinnaga müüa, võis liisinguandja müügihinda alandada.
5.5.Tõendamiskoormise kohta selgitas Riigikohus, et olukorras, kus kostja tugines sarnaste sõidukite müügikuulutustest nähtuvale hinnale, lasus hagejal sõiduki väärtuse tõendamise koormus. Muuhulgas pidi hageja tõendama, et maakohtu ja ringkonnakohtu tuvastatud puudused võisid sõiduki väärtust mõjutada ja mil määral.
6.Kostja tugines tootja, mudeli, vanuse ja läbisõidu poolest sarnaste sõidukite müügikuulutustele 2020. aasta esimese seitsme kuu jooksul (dtl 145). Nende kuulutuste põhjal arvutas kostja aritmeetilise keskmise 1850 eurot, mis tema hinnangul kajastab sõiduki turuväärtust selle liisinguandjale üleandmise ajal. Maakohus nõustus kostjaga.
6.1.Hageja tõi esile, et sõidukil olid selle liisinguandjale üleandmise ajal puudused. Sõiduki kohta 28.04.2020 vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktis on märgitud järgmised puudused: külmalt käivitub raskelt, käigukastiga probleem (sõiduk ei liigu korrektselt), mootoris ühtlane metalli „hääl“, esineb iluvigu (kriimud, mõlgid, rooste), paremal tagumisel tiival värv koorub, juhi päikesesirmi kinnitus katki, armatuuris põleb salongi lisasoojendi hoiatustuli (dtl 128). Akti allkirjastamisel avaldas kostja, et ta ei nõustu märkega „metalne kõla mootoris“ (dtl 140), aga muude puuduste osas ta parandusi ega täiendusi ei teinud. Samuti nähtub kostja 04.05.2020 e-kirjast, et ta ei vaidlustanud muid puudusi peale mootori heli (dtl 142). Eelnevaga on
2-21-108985 tõendatud, et sõidukil olid selle liisinguandjale tagastamise ajal vähemalt muud aktis loetletud puudused peale metalse heli mootoris.
6.2.Tehnoülevaatuse andmetest nähtub, et 03.01.2020 esitati sõiduk korralisele ülevaatusele, mida sõiduk ei läbinud, vaid see tuli hiljemalt 02.02.2020 esitada korduvale ülevaatusele (dtl 181). Puuduvad tõendid, et sõiduk oleks korduva ülevaatuse läbinud. Kõnealuse korralise ülevaatuse käitus leiti, et sõidukil on kaks olulist viga: klaasi seisund (liikluse jälgimist raskendavad kahjustused või tahavaatepeeglid ei ole nähtavad) ning seisupiduri toimimine ja tõhusus (pidurdustõhusus on ebapiisav). Hageja tõendas, et sõiduk ei läbinud pärast
3.jaanuari 2020 enam uut ülevaatust ja see on nüüdseks seoses lammutamisega registrist kustutatud (dtl 180, 184).
6.3.Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, kas ja kui palju tuvastatud puudused sõiduki väärtust mõjutasid. Üksnes sellest, et sõidukil esinevad tuvastatud puudused, ei saa järeldada, et sõiduki väärtus vähenes ega määrata vähenemise ulatust. Sama on pooltele selgitanud Riigikohus (otsuse p 16). Nimetatud asjaolu oleks olnud võimalik tõendada erinevate tõenditega – võrdlevad müügikuulutused, eksperdi arvamus vms.
6.4.Kolleegium leiab, et hageja ei ole oma tõendmiskoormist täitnud ega tõendanud, et sõidukil tuvastatud puudused mõjutasid tuntavalt selle väärtust. Liisinguandjale üleandmise hetkel oli sõiduk 15 aastat vana ja on tavapärane, et selles vanuses sõidukil on mitmeid väiksemaid kulumis- või vigastusjälgi ja mõned funktsioonid võivad töötada piiratult. Seega ei saa üksnes puuduste olemasolust veenvalt järeldada, et sõiduki väärtus oli turul müüdavatest samade parameetritega sõidukitest tuntavalt väiksem.
7.Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas poolte esitatud tõendite alusel õigesti sõiduki väärtuseks liisinguandjale tagastamise hetkel 1850 eurot. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostjalt välja mõistetav põhivõlg on 1584 eurot 64 senti. Viivisenõude arvestusele pooled vastuväiteid esitanud ei ole ja kolleegiumi hinnangul on maakohus viivise ja võla sissenõudmise kulude välja mõistmisel seadust õigesti kohaldanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Menetluskulud ringkonnakohtus nii esimesel kui teisel läbi vaatamisel ja riigikohtus tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.