Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1/3

2-23-102296 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Pärnu Maakohus 16.02.2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses esitas võlgnik vastuväite avaldaja nõudele. Hageja esitas 02.03.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt X Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 06.04.2022 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L06042022/0069 (edaspidi leping), mille alusel sai kostja 5775 eurot laenu, mis sisaldas lepingutasu 275 eurot (vastavalt lepingu punktile 8) ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 20.04.2027. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas hageja, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on kostjale jõukohane. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis X Finance OÜ kostja maksevõimelisust Maksu- ja Tolliameti andmete alusel, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek keskmiselt 1200 eurot. Täiendavalt selle teatas kostja esialgse võlausaldajale, et tema majapidamiskulud on 400 eurot ja kohutused 0 eurot. Kostja suhtes ei olnud tehtud kohtulahendid. Laenuandja on kostjale lepingu sõlmimise eelselt selgitanud lepingu olulisi tingimusi ja lepingu sõlmimisega seotud ohtusid ning lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisest tulenevaid tagajärgi. Samas oli enne lepingu sõlmimist kostjale edastatud tarbijakrediidi teabeleht, mille punktis 3 on lahti kirjutatud 2/3

2-23-102296 krediidikulukuse määr. Samuti krediidikulukuse määr on kajastatud laenulepingu punktis 10 (41,59 % aastas). Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 91,22 eurot. Seega põhisumma jääk on 5683,78 eurot (5775 eurot – 91,22 eurot = 5683,78 eurot). Kõik ülejäänud osamaksed jäid kostja poolt tasumata. Hageja selgitab, et lepingu osadeks on eritingimused, laenuleping, tagatisleping, mis on otseselt seotud omavahel ning moodustavad tervikut, st neid tuleb käsitleda üheskoos. Vastavalt lepingu punktile 7.2. tagatislepingu sõlmimine ja laenuandja registreerimine tagatise (sõiduk BMW 630I, reg.märk x) omanikuna on laenu väljamaksmise eelduseks. Vastavalt lepingu punktile 4.1.13. kostja oli kohustatud võimaldama laenuandjal igal ajal tagatise seisukorda kontrollida laenuandja määratud ajal ja asukohas laenusaaja kulul. Laenuandja teatab sellest laenusaajale vähemalt kolm tööpäeva ette. Kostja on antud kohustust rikkunud. Vastavalt laenulepingu punktidele 10.2. ja 10.2.5. laenuandjal on õigus laenuleping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda tagatislepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse olulise rikkumise tõttu laenusaaja poolt. Kostja on rikkunud lepingu punktis

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.