KV PRO OÜ avaldus Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: KV PRO OÜ (registrikood 16782861) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (epost xxx) Puudutatud isik: Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu (registrikood 80153396) Puudutatud isiku esindaja: T. L. (e-post XXX)
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Tuvastada, et KV PRO OÜ-l puudub Järveotsa tee 7 korteriühistu ees võlgnevus Tallinna linn, Järveotsa tee 7 – x korteriomandis (registriosa nr XXX) tarbitud vee eest summas 5 853,06 eurot (mis on kajastatud arvel 202307062).
3.Jätta menetluskulud Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistu kanda.
4.Välja mõista Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistult menetluskulu 2 455 eurot KV PRO OÜ kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinn, Järveotsa tee 7 korteriühistul tasuda KV PRO OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.
Avaldaja nõue ja asjaolud
1.Avaldaja omandas 04.09.2023 endaga seotud ühingult S OÜ korteriomandi asukohaga Tallinna linn, Järveotsa tee 7 - X. S OÜ oli omandanud korteri 15.05.2023 täitemenetluses nr 022/2020/756 toimunud enampakkumisel. Täitemenetluse võlgnik D. S. andis S OÜ-le korteri valduse üle 13.07.2023, mille kohta koostati üleandmise-vastuvõtmise akt. Aktis fikseeriti veemõõtjate näidud, mille kohaselt seisuga 13.07.2023 oli külma vee näit 966 m 3 ja sooja vee näit 952 m3. Korteri 2023.a. juunikuu majandamiskulude eest KÜ poolt esitatud arvel on seisuga 30.06.2023 veemõõtjate näidud: külm 408 m3, soe 327 m3. D. S.i selgituste kohaselt mõõtjate näitude nii suure erinevuse põhjuseks on asjaolu, et alates korteri omandamisest ei olnud D. S. KÜ-le näitusid esitanud. 13.07.2023 akti allkirjastamisel võttis D. S. omaks, et 13.07.2023 aktis fikseeritud veetarbimine toimus tema poolt tema korteris elamise ajal. Puudutatud isik koostas aktis fikseeritud veemõõtjate näitude alusel 20.07.2023 arve nr 202307062 summas 5 853,06 eurot, kus kohustatud isikuks oli märgitud S OÜ. Edasised KÜ arved sisaldavad andmeid endise omaniku pooltt tarbitud külma ja sooja vee eest. Pärast korteri omandamist avaldaja poolt hakkas KÜ esitama ka avaldajale arveid, kus on võlgnevusena märgitud D. S.i võlgnevus tarbitud külma ja sooja vee eest. Avaldaja ise ei ole korteris vett tarbinud. Avaldaja omandas korteri eesmärgiga teha remont ning müüa see edasi kallimalt. Puudutatud isiku poolt arvetele märgitav võlgnevus peletab ostuhuvilisi. Tulenevalt KrtS § 43 lg 2 ei vastuta S OÜ ja järgmise omanikuna avaldaja endise omaniku võlgade eest viimase poolt tarbitud külma ja sooja vee eest. Kinnisturaamatust nähtuvalt omandas endine omanik korteri 10.05.2007. Seetõttu on tema võlgnevus käesolevaks ajaks igal juhul aegunud. Igale mõistlikule isikule peaks olema arusaadav, et korteriomandis on võimatu kulutada 1,5 kuu jooksul (ajavahemik 25.05.2023 13.07.2023) 13.07.2023 aktis märgitud veekogust (külm vesi 558 m 3 ja soe vesi 625,85 m3), ning et tegemist on mitmeaastase veetarbimise kogusega. Avalduse rahuldamine ei mõjuta korteriühistu õigust esitada oma nõuded korteriomandi endise omaniku vastu. Korteriomandi eelmine omanik D. S. ei ole alates korteriomandi omandamisest 2007. aastal mitte kunagi veemõõtjate näite esitanud. Jättes seaduses ja põhikirjas sätestatud vastumeetmeid rakendamata on korteriühistu ise tekitanud olukorra, kus korteriomandist tulenevate nõuete realiseerimine võib osutuda raskendatuks. Olukorras, kus D. S. ei olnud alates korteriomandi omandamisest 2007. aastal mitte kunagi veemõõtjate näite esitanud, oleks hoolas korteriühistu juhatus pidanud võtma meetmeid korteriomandile juurdepääsu saamiseks veearvestite näitude kontrollimiseks. Avaldaja palub tuvastada, et avaldajal puudub Järveotsa tee 7 korteriühistu ees võlgnevus Tallinna linn, Järveotsa tee 7 – X korteriomandis (registriosa nr XXX) tarbitud vee eest summas 5 853,06 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Olukorras, kus avaldaja näol ei ole tegemist isikuga, kes omandas korteriomandi täitemenetluse raames, ei ole avaldajal õigust KrtS § 43 lõikele 2 tugineda. Avaldaja on õigesti välja toonud, et korteriühistu esitas eelmisele omanikule S OÜ arve vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest 20.07.2023. Arve tasumise tähtaeg oli 25.07.2023. Seega muutus kohustus sissenõutavaks 26.07.2023 ehk ajal, kui S OÜ oli korteriomandi omanik. Kuna avaldaja ei omandanud korteriomandit täitemenetluses, läksid avaldajale üle ka kõik S OÜ sissenõutavaks muutunud kohustused. Lisaks ei oleks praegusel juhul ka alust KrtS § 43 lõike 2 kohaldamiseks OÜ S osas. S omandas korteri 25.05.2023, so kinnistusraamatu kande tegemise aeg. Korteri vastuvõtmise akt allkirjastati alles 13.07.2023. 13.07.2023.a akt tõendab, et S OÜ oli teadlik, et korteri veenäidud on vastavalt külm 966 ja soe 952. S OÜ sai korteriomanikuks 2
25.05.2023 ehk 7 nädalat enne akti koostamist. KrtS § 43 lg 2 erand kehtib täitemenetluses üksnes võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste ülemineku suhtes. Olukorras, kus omandaja venitab ebamõistlikult pikka aega pärast omandiõiguse tekkimist korteri vastuvõtmisega, on uue omaniku riisikoks nii võõrandaja korteriomandiga seotud kulu, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud kui ka kulu, mis on tekkinud pärast omandaja poolt täitemenetluses korteriomandi omandamist. Avaldaja ei ole tõendanud, et väidetav veekulu oleks tekkinud enne S OÜ poolt korteriomandi omandamist. Aktis välja toodud näitude tegelikud suurused ja 30.06.2023.a arvel välja toodud suurused ei tõenda seda, et näitude erinevus oleks tekkinud enne 25.05.2023. 31.05.2023.a seisuga oli külma vee näit arve järgi 405 ning sooja vee näit
326.Korteriühistu põhikirja kohaselt on vee- ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise arvestuse aluseks liikme poolt esitatud näit. S OÜ ei esitanud ka enne 13.07.2023 akti sõlmimist korteriühistule veenäite. S OÜ ei esitanud vastuväiteid korteriühistu 31.05.2023 ja 30.06.2023 esitatud arvetel kajastatud veenäitude suurusele ega väitnud, et arvetel oleks kajastatud ebaõige veenäit. Korter nr X eelmine omanik D. S. ei ole mitte kunagi korteriühistule veemõõtjate näite esitanud ega ole võimaldanud ka korteriühistule ligipääsu veemõõtjatele, mistõttu puudus puudutatud isikul teadmine selle korteri veetarbimisega seonduvalt ning veetarbimist arvestati puudutatud isiku poolt arvestuslikult. 13.07.2023 aktist selgus, et reaalne veetarbimine on täpselt teadmata perioodil olnud mitmeid kordi suurem kui korterile arvestatud veetarbimine. Avaldaja õiguseellase kohustuseks oli hiljemalt 31.05.2023 esitada puudutatud isikule õige veearvesti näit. Puudutatud isikule esitati veearvestite näidud aga alles 13.07.2023.a akti alusel. Seega puudub puudutatud isikul võimalik kontrollida, kui suur oli korteriomandi nr X tegelik veetarbimine perioodil 25.05.2023 – 13.07.2023. Puudutatud isik möönab, et esitatud tõenditest saab küll järeldada, et avaldaja õiguseellase veetarbimine ei olnud perioodil 25.05.2023 – 13.07.2023.a vastavalt külma vee osas 558m3 ja sooja vee osas 625,85m3, kuid kuna avaldaja õiguseellane ehk avaldaja ise jättis täitmata korteriomanikul lasuvad kohustused pärast omanikuks saamist ning ei teavitanud puudutatud isikule tegelikku veenäitu vastavalt põhikirjas sätestatud kohustusele, siis on avaldaja enda käitumine antud olukorra põhjustanud. Samuti on igal juhul tõendatud, et perioodil mai-juuli toimus korterelamus kokku 58,79 m3 võrra suurem veetarbimine, kui puudutatud isikule esitatud veearvestite näidud seda näitavad ehk puudutatud isikule on tekitatud kahju 58,79 m3 vee maksumuse ulatuses. Põhikirja punktide 4.1.3, 4.1.7 ja 4.2.9 koosmõjust tuleneb, et omanikul, kes tekitab ühistule ja teistele kaasomanikele kahju, tuleb selline kahju hüvitada. Seega on puudutatud isikul kohustus nõuda avaldaja korteriomandiga seotud veekulu hüvitamist, et hüvitada teistele kaasomanikele seeläbi tekkinud kahju. Kui puudutatud isikule hüvitatakse avaldaja korteriomandi eest puudutatud isiku poolt esitatud arve alusel arvestusliku veenäitude ning tegelike veenäitude vaheline veekulu, kohustub puudutatud isik vastavalt lisas nr 1 esitatud juhatuse otsusele jagama ülejäägi kõigi korterite vahel ruutmeetri alusel tagasi ehk teistele kaasomanikele hüvitatakse neile tekitatud kahju. Kui kohus leiab, et KrtS § 43 lg 2 välistab antud juhul puudutatud isiku nõudeõiguse, siis palub puudutatud isik tunnistada KrtS § 43 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta säte kohaldamata. Antud sätte eesmärgiks ei saanud olla välistada korteriomandi omaniku kohustus tasuda korteriomandi valdamisel teistele kaasomanikele tekitatud kahju hüvitamine. KrtS § 43 lõiget 2 tuleb vaadelda koosmõjus TMS § 23 lõikega 4 4 (samuti TMS § 1491), mis üldreeglina peaks tagama korteriühistu nõudeõiguse, sh korteriühistu ees oleva võlgnevuse tasumise täitemenetluse raames. Praeguses olukorras on aga äärmiselt oluline silmas pidada, et puudutatud isik ei teadnud täitemenetluse toimumise ajal oma nõude olemasolust, sest puudutatud isikul ei olnud võimalik veenäitu endal kontrollida (ühistu 3
esindajaid ei lasknud korteriomandi valdaja korterisse sisse). Puudutatud isik sai arvestuslike ja tegelike veenäitude erinevusest teada alles 13.07.2023. Nagu eelnevalt selgitatud, on (korteriühistu kaudu) teistele kaasomanikele seeläbi tekitatud kokku 5853,06 euro suurune kahju. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
3.Avaldajale kuulub alates 04.09.2023 korter asukohaga Järveotsa tee 7-X, Tallinn, eelmine omanik oli S OÜ (kinnistusraamatu väljavõte dtl 19-20). Korteriühistu esitas 20.07.2023 S OÜ-le arve 202307062 kogusummas 5 853,06 eurot, millel oli märgitud külm vesi 558,36 m3, soe vesi 625,85 m3, vee soojendamine 625,85 m3 ning periood juuli (arve dtl 43). S OÜ arvet ei tasunud. Puudutatud isik nõuab arve tasumist pärast korteri omandamist avaldajalt.
4.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus leiab, et korteriomanikul on õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks kohustuse puudumise tuvastamiseks olukorras, kus temalt nõutakse kohustuse täitmist.
5.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 43 lg 1 kohaselt korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. KrtS § 43 lg 2 järgi korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Menetlusosalised vaidlevad, kas S OÜ-l on korteriühistu ees arvel 202307062 kajastatud kohustus.
6.Nähtuvalt kinnistusraamatust (dtl 19-20) omandas S OÜ korteri 25.05.2023, eelmine omanik oli alates 21.05.2007 D. S.. S OÜ omandas korteri täitemenetluses toimunud enampakkumiselt (15.05.2023 kordusenampakkumise akt dtl 28-34). Tulenevalt KrtS § 43 lg 2 ei vastuta S OÜ korteriomandist tulenevate kohustuste eest, mis tekkisid enne 25.05.2023. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et KrtS § 43 lg 2 võiks olla vastuolus põhiseadusega. Säte ei piira kahju hüvitamise nõude esitamist kahju tekitanud isiku vastu. Vaidlusaluseks nõudeks on korteriühistu majandamiskulude nõue, mitte kahju hüvitamise nõue. Seaduse seletuskirjas1 märgitu kohaselt kuigi kehtivas õiguses on kohtupraktika nõude üleminekut täitemenetluses teatud määral tunnustanud, ei saa seda pidada igakülgselt heaks lahenduseks ja seetõttu on eelnõus selle asemel ette nähtud korteriühistu pandiõigus korteriomandile (§ 44). Kohtu hinnangul ei ole asjassepuutuv puudutatud isiku väljatoodu, kuidas ta ei saanud oma nõuet täitemenetluses maksma panna, sest kuna D. S. ei olnud kunagi veenäite esitanud, siis korteriühistu oma nõudest ei teadnud. Kohus nõustub avaldajaga, et olukorras, kus näite polnud esitatud pikema aja jooksul (käesoleval juhul ca 16 aastat), oleks hoolsalt toimiv juhatus ammu pidanud võtma meetmeid tegeliku veetarbimise välja selgitamiseks. Ka puudutatud isiku põhikirja (dtl 83-91) p 4.2.14 näeb ette, et ühistu liige on kohustatud lubama siseneda oma korteriomandisse juhatuse liikmetel kaasomandi ülevaatuseks ja koos vastava spetsialistiga mõõturite (andurite) kontrollimiseks. Kui mõõturid on jäänud kontrollimata ning tegelik tarbimine 16 aasta vältel välja selgitamata, ei ole vastav minetus etteheidetav korteri täitemenetlusest omandanule ega saa mõjutada tema vastutuse ulatust. S OÜ-l sai tekkida seega majandamiskulude tasumise kohustus perioodi eest alates 25.05.2023.
7.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
8.Puudutatud isiku põhikirja kohaselt võetakse maksete arvestamise aluseks vee ja kanalisatsiooni eest liikme poolt esitatud näidud, näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel on ühistu juhatusel õigus vee- ja kanalistatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele (4.2.6.2), vee soojendamise eest vastavalt liikme poolt esitatud näidule ja energiakulule 1 m3 kohta (4.2.6.3), üldvee eest vastavalt liikme ainukasutuses oleva mitteelu- ja eluruumi üldpinna 1m2 kohta (4.2.6.7).
9.Puudutatud isik tõi välja, et 31.05.2023 arvel (dtl 92) oli 31.05.2023 seisuga külma vee näit 405 ja sooja vee näit 326. Korteriühistu koostas vaidlusaluse arve 13.07.2023 korteri vastuvõtmise akti (dtl 41, tõlge dtl 68) alusel, mille kohaselt külma vee näit on 966 ja sooja vee näit 952. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et olukorras, kus näite ei ole aastaid esitatud, kujutaks aktis ja maikuu arvel märgitud näitude vahe endast vee tegeliku tarbimise kogust nimetatud dokumentide koostamise vahelisel perioodil. Puudutatud isik on ka möönnud, et võttes arvesse kogu maja veekulu, ei ole võimalik, et ainult ühes korteris oleks tarbitud pooleteise kuu jooksul vastavalt külma vett 558,36 m 3 ja sooja vett 625,85 m3, mis on harilikul tarbimisel ühe korteri mitme aasta vee kogus.
10.Puudutatud isik esitas juhatuse 24.11.2020 otsuse (dtl 177-178), milles on otsustused kulude jagamisega kohta (1.1 soojusenergia kulu, 1.2 vee- ja kanalisatsioonikulu, 1.3 muud kommunaalkulud). Punktid 1.2.2 - 1.2.8 reguleerivad kulude jaotamist olukorras, kus veenäidud on jäetud esitamata. Kohus leiab, et vastavat regulatsiooni ei ole võimalik kehtestada juhatuse otsusega. Tulenevalt KrtS § 40 lg 2 saab kulutuste jaotamise teisiti kui kaasomandi osa suuruse järgi kehtestada üksnes põhikirjaga. Juhatuse 24.11.2020 otsuses on küll märgitud, et kulude jagamine toimub vastavalt põhikirjale, kuid otsusele vastavat regulatsiooni põhikiri ei sisalda. Ka põhikirja p 4.2.6.2 on vastuolus seadusega osas, milles maksete arvestamise kord on näitude mitteesitamisel jäetud juhatuse otsustada. KrtS § 17 lg 2 järgi kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.
11.Põhikirja järgi jagatakse veekulu näitude alusel, so vastavalt tegelikule tarbimisele. Puudutatud isik vastas 30.01.2025 kohtule, et puudutatud isikule ei ole teada kui suur oli korteriomandi nr X tegelik veetarbimine perioodil 25.05.2023 – 13.07.2023. Puudutatud isik märkis samas, et maja kogutarbimise ja teatatud või prognoositud näitudest tuleneva koguse vahe oli 2023.a. mais 37,57 m3, juunis 14,97 m3 ja juulis 6,25 m3. Samal perioodil oli majas kortereid, mille veenäite ei esitatud, üle kolmekümne (tabelid dtl 128-139). Seetõttu ei ole esitatu põhjal ka kohtul võimalik tuvastada, milline oli veetarbimine korteris Xalates 25.05.2023 kuni vaidlusaluse 20.07.2023 arve koostamiseni.
12.Kohus märgib, et olukorras, kus tegelikku tarbimist kindlaks teha ei ole võimalik, võimaldab põhikiri vee ülekulu jagada üldveena. Osas, milles see regulatsioon ei ole kohaldatav, ning põhikirjaline regulatsioon puudub, tuleb lähtuda kulu jaotamisel vahetult seadusjärgsest omandiosapõhisest regulatsioonist (KrtS § 40 lg 1). Nõustuda võib, et omanik peab täitma oma kohustusi alates korteri omandamist, sh teatama näite, kuid 5
avaldajale ega S OÜ-le ei ole etteheidetav põhikirjalise kulude jaotamise regulatsiooni kehtestamata jätmine olukorraks, kus näite ei esitata. Kulude jaotamise soovi korral vastavalt juhatuse 24.11.2020 otsusele tuleks vastav regulatsioon sätestada põhikirjas.
13.Kuna tõendatud ei ole, millises koguses tarbiti korteris vett alates 25.05.2023 kuni vaidlusaluse 20.07.2023 arve koostamiseni, ei ole ka tõendatud, kas ja millises ulatuses tekkis S OÜ-l kohustus tarbitud vee eest tasuda. Kuna nõue S OÜ vastu on tõendamata, ei ole tõendatud ka nõue avaldaja kui korteri omandaja vastu.
14.Kohus rahuldab avalduse ning tuvastab, et avaldajal puudub Järveotsa tee 7 korteriühistu ees võlgnevus Tallinna linn, Järveotsa tee 7 – X korteriomandis (registriosa nr XXX) tarbitud vee eest summas 5 853,06 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldab avalduse, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
17.Avalduse esitamiselt tuli vastavalt RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 tasuda riigilõivu 50 eurot. Avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.
18.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kulu lepingulisele esindajale 3 228 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Väljatoodu kohaselt osutati avaldajale õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot (lisandub km) kokku 18,5 tundi (detailne toimingute loend dtl 192).
19.Kohus leiab, et kõik avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu puudub põhjus pidada ilmselt ülemääraseks. Avalduse koostamiseks on mh vajalik sisendi saamine kliendilt, materjalide analüüsime ja tõendite komplekteerimine. Vastavale märgitud ajakulu vajalikku mõistlikku ulatust kohtu hinnangul ei ületa. Puudutatud isik esitas 30.01.2025 vastusena kohtu nõudele ka mitmeid uusi tõendeid, millega tutvumiseks kulus aega. Ainuüksi menetlusosalise hinnang, et dokumente saanuks koostada ka kiiremini, ei anna alust pidada toimingutele märgitud ajakulu ilmselt ülemääraseks.
20.Õigusteenus märgitud tunnihinnaga iseenesest keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ei ületa. Kohus leiab aga, et võttes arvesse asja sisu ja keerukust sisuline vajadus vandeadvokaadi õigusteenuse kasutamiseks puudus. Riigikohus on lahendis nr 32-1-18-11 (p 19) märkinud, et hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset 6
õigusabi. Põhjendatud kulu õigusteenusele käesolevas asjas ei ületa kohtu hinnangul 130 eurot tunnis (sh käibemaks), so kokku 2 405 eurot (130 x 18,5).
21.Avaldajale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 2 455 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele avaldaja kasuks välja puudutatud isikult.
22.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.