2-22-18701/12 - Muud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

3.Usaldusisik Tiia Kalaus esitas kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja. Kokku on võlgnikul usaldusisiku pool tuvastatud kohustusi 17 280,27 eurot. Nimetatud kohustustest moodustavad: Menetluskulude nõuded kriminaalmenetlustes summas 10 800,66 eurot; Kohtutäiturite nõuded täitemenetlustes välja mõistetud täituritasud summas 4 933,22 eurot; Muud tsiviilnõuded summas 1 556,39 eurot. Võlgnik on eelnevalt mitmel korral süüdi mõistetud kriminaalmenetlustes ning isik on viibinud mitmel korral kinnipidamisasutuses, sh käesoleval ajal, võimalik vabanemise tähtaeg xxx. Võlgnik on abielus alates 08.05.2019 O Sga (ik xxx). Abieluvararegistri kohaselt abikaasadel puudub abieluvaraleping ning seega kohaldatakse ühisvara vararežiimi. Võlgniku abikaasa sissetulekute kohta usaldusisikul info puudub, sest O S ei vastanud teabenõudele. Võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis on kinnistusraamatu andmetel korteriomand asukohaga xxx, suurusega 37,90 m2. Avalduses pole võlgnik üldse endal mingit vara maininud ning ainukeseks selgituseks on, et ta on „puruvaene“. Seega, on võlgnik avalduses oma vara varjanud. Juhul, kui I J jääb oma avalduse juurde ja tema pankrot välja kuulutatakse, siis PankrS § 122 lõike 1 alusel on pankrotihalduril kohustus nõuda ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Korteriomand on abikaasade poolt soetatud 2020 hinnaga 560 eurot. Seega, käesoleval ajal võib korteri hind olla ca 500 eurot, mis jagamisel võrdsetes osades moodustab võlgniku osaks 250 eurot. Transpordiameti liiklusregistris on võlgniku nimele registreeritud neli sõidukit: - Sõiduauto xxx xxx (v.l. 2001), reg. märk xxx, omandatud 2012.a. - Sõiduauto xxx (v.l. 1992), reg. märk xxx, omandatud 2012.a. - Sõiduauto xxx (v.l. 1988), reg. märk xxx, omandatud 2006.a. - Sõiduauto xxx xxx (v.l. 1986), reg. märk xxx, omandatud 2010.a. Kõikidel sõidukitel puudub kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus. Sõidukitele on seatud vara võõrandamise keelumärked kohtutäiturite poolt alates 20.12.2012. Usaldusisiku hinnangul puudub nendel sõidukitel väärtus isegi siis, kui need veel kuskil metallina eksisteerivad. Võlgnik pole oma avalduses nimetatud vara nimetanud. Võlgniku nimele on registreeritud kohustuslik pensionikonto, mille saldoks on SEB Progressiivne Pensionifond 349.287 osakut, ligikaudse väärtusega 423,17 eurot. Kohustusliku pensionikonto osakud ei ole pankrotimenetluses võõrandatavad. Võlgnik omas arvelduskontot Swedbankis (xxx), mis suleti 12.05.2022 panga algatusel. Võlgnik omab arvelduskontot SEB Pangas (xxx), mille saldo on 0,08 eurot. Kontol on vähemalt 43 kohtutäiturite poolt esitatud arestimisakti alates 2004 a. Usaldusisik hindab võlgniku varaks ca 250 eurot (1/2 korteriomandi väärtusest). Usaldusisik on seisukohal, et I J on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad kulusid. Võlgniku sissetulek on käesoleval ajal olematu ning oluliselt piiratud seoses vangistuses viibimisega. Viru Vangla andmetel on võlgnik alates 12.07.2022 määratud vangla majandustöödele koristajana. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule perioodil viimati töötasu deklareeritud 2021 augustis (xxx OÜ) brutosummas 451,27 eurot. Võlgnik omab vanglas K-Raha kontot, kuhu on tema kinnipidamise ajal alates novembrist 2021 tasunud rahalisi vahendeid võlgniku isiklikud tuttavas (O S, J D, S T, T K, V I). Kokku on perioodil 2021 – 2023 tasutud võlgniku K-Raha kontole rahalisi vahendeid 3811 eurot. Sellest summast on 50% tasutud nõuete fondi, 30% vabanemisfondi ja 20% võlgnikule endale kasutamiseks vastavalt VangS § 44 sätestatule. Pankroti väljakuulutamisel jätkub sama arestimine, ainult nõuete fondi asemel, laekub raha pankrotimenetlusse pankrotivarana. Võlgniku maksejõuetus on praktiliselt täielikult tekkinud seoses võlgniku süülise käitumisega, s.h. väärteod, mis moodustavad olulise osa võlgniku nõuetest. Seega on usaldusisik veendumusel, et perioodil, kui võlgnik ei viibinud vangistuses, ei suutnud ta pöörduda normaalsesse ellu ning ei asunud täitma oma kohustusi võlausaldajate ees, vaid vastupidi, tekitas endale juurde uusi väärtegudest tulenevaid nõudeid. Usaldusisiku hinnangul ei suuda võlgnik kohustustest vabastamise

9.Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Samas võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest summas 17 280,27 eurot ei ole võlgniku võimalik võlgadest vabastada 15 733,88 euro ulatuses (nõuded kriminaalmenetlustes 10 800,66 + täitekulud 4933,22), kuna tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustuste nõuetega ja nende nõuete täitekuludega. Tsiviilnõuded on vaid 1 556,39 eurot. Riigikohus on seisukohal, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (vt Riigikohtu 23.09.2015 määrus 3-2-1-92-15 p 10). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist põhjendatuks. Muuhulgas ei pea riik andma õiguskaitset isikule vabanemaks neist kohustustest riigi eest, mille võlgnik on ise oma süülise käitumisega põhjustanud. Menetlust ei ole põhjendatud algatada üksnes selleks, et võlgnik saaks vangistuses viibides vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalasjades välja mõistetud kulud. Võla osa, mille suhtes kohtul oleks võimalik ja põhjendatud kaaluda võlgniku kohustustest vabastamist on vaid 1556,39 eurot. Kohus on seisukohal, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgniku 1556,39 euro suuruse võlast vabastamiseks ei ole aga kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga. 1556,39 euro suurusest võlast vabastamine ei loo võlgnikule võimalust alustada uut majanduslikku elu, kuivõrd tegemist on niivõrd väikse võlaga, mis ei oma võlgniku majandusliku olukorra parandamisel erilist tähtsust. Lisaks eeltoodule kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lgs 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Deposiidi laekumine on ebatõenäoline, siis ei pidanud kohus PankrS § 158 lg-s 6 sätestatult massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi määramist vajalikuks. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

2-20-8787 läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023 aastal on kuupalga alamäär 725 eurot. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Töötasu alammäära kehtestamise määruse § 1 kohaselt, kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hüvitada halduri tasu summas 725 eurot (käibemaksuta), so 870 eurot (käibemaksuga) mis välja maksta riigi vahenditest OÜ Civilex arveldusarvele nr (xxx). Saata kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile teadmiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast jõustumist halduritasu maksmiseks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/