Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-8607
Kohtuasi
OÜ Järva KV ja Wastecom OÜ avaldus Paide linn Viisu küla Pargi tee 2 korteriühistu 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.12.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Järva KV ja Wastecom OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I: OÜ Järva KV (registrikood 14794819) Avaldaja II: Wastecom OÜ (registrikood 14033888) Avaldajate Aldo Vassar
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat
Puudutatud isik: Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteriühistu (registrikood 80361203), seaduslik esindaja juhatuse liige SA Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda NÕ 17.03.2023 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 13.12.2022 määrus vaidlustatud osas muutmata.
3.Pärnu Maakohtu 13.12.2022 määrus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas avalduse Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteriühistu 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste nr 1, 4 ja 9 tühisuse tuvastamiseks.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta võrdsetes osades avaldajate OÜ Järva KV ja Wastecom OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-22-8607 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Järva KV (avaldaja I) ja Wastecom OÜ (avaldaja II) esitasid 08.06.2022 Pärnu Maakohtule avalduse Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteriühistu (puudutatud isik) 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Avalduse kohaselt toimus 29.05.2022 Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteriühistu üldkoosolek, milles osales protokolli kohaselt viis ühistu liiget kaheksast. Kõnealusel üldkoosolekul tehti otsused üheksa päevakorrapunkti osas. Avaldajad on seisukohal, et otsuste tegemisel rikuti korteriühistu põhikirja ja seaduse nõudeid, mistõttu on tegemist tervikuna tühise otsusega või alternatiivselt tuleb otsus kehtetuks tunnistada.
2.1.29.05.2022 üldkoosoleku läbiviimisel on osalenud liikmete vahel jagatud häälte arvud vastuolus seaduse ja põhikirjaga ning selle tulemusena on üldkoosoleku otsuste punktide hääletamise juures hääled kokku loetud ja protokollitud ebaõigesti. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 22 lg 1 järgi annab iga korteriomand ühe hääle. Puudutatud isiku põhikirja p-i 7.8.2 kohaselt on häälte arv määratud samamoodi. Üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast nähtub, et üldkoosolekul osales ühistu liikmeid, kellele kuulub mitu korteriomandit, sh avaldaja I, kellele kuulub 9 korteriomandit. Seega oleks pidanud seaduse ja põhikirja järgi olema avaldajal I üldkoosolekul 9 häält, avaldaja II 2 häält, NÕl 4 häält jne. Lisaks hääletati üldkoosoleku päevakorrapunktis 9 uue põhikirja vastuvõtmise poolt 3 poolthäälega, kuigi mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 23 lg 1 ja põhikirja p 7.8.6 nõuavad, et põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool ühistu liikmete üldarvust.
2.2.Üldkoosoleku protokollis on päevakorra p-de 4 ja 5 vahel sedastatud, et koosolekult lahkus vabatahtlikult SA, kellele kuulus 2 häält. Avaldajad on seisukohal, et käesolevat juhtumit ei saa ilmselgelt käsitleda olukorrana, kus juriidilise isiku organi liige lahkub vabatahtlikult poole koosoleku pealt – SA oli pandud olukorda, kus temalt ei saanud eeldada koosolekul osalemise jätkamist pärast seda, kui ühe liikme, NÕ abikaasa oli SA-le kallale tunginud ja teda ähvardanud. Avaldajad on seisukohal, et üldkoosoleku jätkamine ja otsuste edasine vastuvõtmine oli vastuolus heade kommetega (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 38 lg 2). Nende otsuste vastuvõtmisel rikuti ka üleüldist korteriühistu liikme õigust olla otsuste tegemiste juures ning osaleda üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel ja hääletamisel.
2.3.Kuna üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel on rikutud selleks ettenähtud korda, on tegemist tervikuna tühise üldkoosoleku otsusega. Alternatiivselt on tegemist seaduse ja põhikirjaga
2-22-8607 vastuolus oleva otsusega, mistõttu saab nõuda selle kehtetuks tunnistamist (avaldajad viitasid KrtS § 29 lg-tele 1 ja 2 ning TsÜS § 38 lg-tele 1 ja 2).
3.Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele märkisid avaldajad, et käesoleval juhul ei ole probleemiks see, et hääled on kokku loetud ebakorrektselt nagu väidab puudutatud isik, vaid otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda – hääled on üleüldse valesti määratud ehk hääletus on läbi viidud täiesti valedest alustest lähtuvalt. Kuna hääletus on korraldatud ebakorrektselt ja sellest tulenevalt on protokollis hääletustulemused ebaõigesti kajastatud ning neile antud ebaõige hinnang, on tegemist otsuse puudumisega, mistõttu on üldkoosoleku otsus tervikuna tühine.
3.1.Terve üldkoosoleku läbiviimine oli puudulik, kuna ei hääletatud ega kinnitatud üldkoosoleku läbiviijat ja protokollijat. NÕ juhatas ja protokollis koosolekut, mille üle koosolekul osalenud korteriomanikud hääletada ei saanud. SA poolt esitatud eriarvamusi ja vastuväiteid ei protokollitud. SA-l ei olnud võimalust vastuväidet ebakorrektse hääletamise kohta esitada, kuivõrd ta sai tutvuda üldkoosoleku protokolliga alles pärast selle toimumist. Olukorras, kus SA sunniti koosolekult lahkuma, ei saa väita, et ta oleks pidanud laskma protokollida oma vastuväited.
3.2.Majanduskava kavandit ja uue põhikirja eelnõud korteriomanikele ei edastatud ja/või ei teavitatud kohast, kus oleks olnud võimalik nende dokumentidega tutvuda. Seega ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid, mistõttu on vaidlusalune üldkoosoleku otsus tervikuna tühine (KrtS § 20 lg 3, § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2). Puudutatud isiku seisukohad
4.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.
5.Puudutatud isik möönab, et 29.05.2022 toimunud üldkoosolekul on hääled ebakorrektselt jagatud ja valesti kokku loetud. Häälte märkimisel lähtuti uuest põhikirjast, mida plaaniti samal koosolekul vastu võtta, unustades, et uus põhikiri, kui see ka vastu võetakse, ei kehti enne äriregistrisse kandmist. Sellegi poolest leiab puudutatud isik, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimetu üldkoosoleku otsuste p-de 2, 3, 5, 6, 7, 8 vastuvõtmisel, kuna nende otsuste üle hääletamisel vastuhääled puudusid. Avaldajate esindaja oleks võinud ebakorrektse hääletamise osas juba üldkoosoleku alguses märkuse teha, kuid ta ei teinud seda, tegeledes enamuse ajast kahe korteriomaniku kättesaamisega. Muuhulgas ei lasknud ta protokolli kirjutada eriarvamust selle kohta, et hääli loetakse valesti või on valesti loetud.
6.Puudutatud isik tunnistab, et üldkoosoleku otsused 1, 4 ja 9 on vastuolus põhikirjaga ning on nõus korraldama kompromissina uue koosoleku, mille päevakavas on nimetatud kolm päevakorrapunkti.
7.SA käitus üldkoosolekul provotseerivalt eesmärgiga koosoleku toimumist takistada ja segada. Samas ei sundinud keegi SAi koosolekult lahkuma ning protokolli märgiti SAi lahkumine vabatahtlikuna seetõttu, et sellist sõnakasutust on kasutatud põhikirja p-s 7.8.4. Avaldajad on märkinud oma avalduse p-s 2.15, et üldkoosoleku kvoorum määratakse üldkoosoleku alguses ning koosolekult poole pealt lahkujad riskivad sellega, et võidakse vastu võtta mõni otsus, mis oleks vastuolus tema enda huvidega. Ühistu juhatus nõustub sellega. Üldkoosoleku algul oli kohal nõutav kvoorum. Ka pärast SA lahkumist oli nõutav kvoorum olemas, sest tegemist oli kordusüldkoosolekuga. Puudutatud isik ei nõustu sellega, et koosoleku
2-22-8607 oleks pidanud katkestama seetõttu, et SA otsustas lahkuda, seda enam, et SA oli ise kogu aset leidnud sündmuse provotseerija.
8.Puudutatud isik möönab, et koosoleku kutses ei ole kirjas, kus saab majanduskava kavandiga tutvuda, kuid aastaid on üldkoosolekuid korraldatud nii, et olenemata sellest, mis on kutses kirjas, on saadetud kõik vajalikud materjalid korteriomanikele nende antud e-posti aadressile, mida nõuab ka KrtS § 20 lg 4, või antud muul viisil võimalus nendega tutvuda. Sellise korraldusega on ühistu liikmed nõus olnud ja selle kohta ei ole seni keegi märkust teinud. Seetõttu on jäänud üldkoosoleku kutse vorm kasutusse, sest vanas korteriühistuseaduses nimetatud nõue puudus. Selle kohta ei teinud avaldajad üldkoosolekul ühtegi märkust ega palunud koosoleku protokolli märkida oma eriarvamust.
9.Kui otsus on osadeks jagatav, siis on alust tunnistada kehtetuks vaid see osa otsusest või tuvastada vaid selle osa tühisus, mille suhtes rikkumine esineb (TsÜS § 85). Päevakorrapunktide 1, 4 ja 9 osas ekslikult positiivse otsuse märkimine protokollis ei muuda tühiseks teisi koosolekul vastu võetud otsuseid.
10.Kuna SA osales üldkoosolekul kui avaldajate esindaja ning ta ei nõudnud oma eriarvamuse märkimist protokolli, puudub avaldajatel õiguslik alus nõuda 29.05.2022 toimunud kordusüldkoosolekul tehtud otsuste tühisuse tuvastamist ja nende kehtetuks tunnistamist (vt TsÜS § 38 lg 4). Maakohtu määrus ja põhjendused
11.Pärnu Maakohtu 13.12.2022 määrusega rahuldati avaldus 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks otsuste nr 1, 4 ja 9 osas ning jäeti avaldus muus osas rahuldamata. Maakohus otsustas tühistada kohtuotsuse jõustumisel Pärnu Maakohtu 21.06.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse määruse 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste nr 6, 7 ja 8 osas. Maakohus jättis menetluskulud 2/3 osas avaldajate kanda ja 1/3 osas puudutatud isiku kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks välja 1046,20 eurot menetluskulude hüvitamiseks ja viivise menetluskuludelt.
12.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et avaldajad on KÜ liikmena isikud, kellel on üldkoosoleku otsuste vaidlustamise vastu õiguslik huvi ning kes on KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud 29.05.2022 üldkoosoleku otsused.
13.Menetlusosalised vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 1) kas 29.05.2012 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud ehk põhikirjast ja seadusest tulenevat korda – kas hääled on valesti määratud ja hääletus on läbi viidud valedest alustest lähtuvalt; 2) kas üldkoosoleku jätkumine pärast avaldajate esindaja SA lahkumist on vastuolus heade kommetega ning kas nende otsuste vastuvõtmisel rikuti ka üldist korteriomaniku õigust olla otsuste tegemise juures ja osaleda üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel ja hääletamisel; 3) kas esinevad alused alternatiivse nõude rahuldamiseks, s.o üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
15.Vaidlust ei ole selles, et 29.05.2022 üldkoosolekul osales kas isiklikult või esindaja kaudu 19 korteri omanikud. Seega on ebaõige üldkoosoleku protokolli alguses sedastatu, et koosolekul osales viis ühistu liiget kaheksast. Üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast, st protokolli lisast 1, nähtub, et üldkoosolekul osales ühistu liikmeid, kellele kuulub mitu korteriomandit. Nii kuulub avaldajale I 9 korteriomandit, mistõttu oleks pidanud tal seaduse ja põhikirja järgi olema üldkoosolekul 9 häält, mitte 1 hääl. Avaldajale II oleks pidanud kuuluma 2 häält, mitte 1 hääl. NÕ-l oleks pidanud olema 4 häält, AG-l 2 häält jne (vt KrtS 22 lg 1, põhikirja p 7.8.2). Nimetatud eksimust on puudutatud isik tunnistanud. Samas ei mõjuta üldkoosolekust osavõtjate häälte jagamise ebakorrektsus ning sellest tulenevalt häälte vale kokkulugemine üldkoosoleku otsuste punkte 2 ja 3, kuna need võeti vastu kõigi kohalolijate poolt ühehäälselt. Üldkoosoleku otsused nr 1 ja 4 on aga vastu võetud valesti määratud häältega, kuna vastuhääli oli tegelikkuses
16.29.05.2022 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kell 14.53 lahkus koosolekult vabatahtlikult SA, kellele kuulus 2 häält ning pärast viimase lahkumist on hääletamine läbi viidud tema hääli arvestamata. Avalduse kohaselt oli SA sunnitud koosolekult lahkuma seoses vägivalla intsidendiga, kuid tõendid selle kohta puuduvad. SA ise (puudutatud isiku uue esindajana) on kohtuistungil jäänud puudutatud isiku varem esitatud seisukohtade juurde. Seega ei vaidle SA vastu puudutatud isiku 04.07.2022 esitatud vastusele, et keegi SAi lahkuma koosolekult ei sundinud. Puudutatud isiku põhikirja p-i 7.8.4 järgi arvestatakse üldkoosolekult lahkunud liikme puhul, et ta on vabatahtlikult loobunud oma hääleõigusest ning kuivõrd tegemist oli korduskoosolekuga, oli täidetud nõutav kvoorum (kõigi osalejate 8 poolthäält) vastavalt KrtS § 23 lg-le 1, mille tõttu puudub alus ka üldkoosoleku otsuste nr 5-8 (otsuses ekslikult 6-8) tühisuse tuvastamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et üldkoosoleku jätkamine ja otsuste edasine vastuvõtmine oleks olnud vastuolus heade kommetega. SA loobus ise koosolekult lahkudes korteriühistu liikme õigusest olla otsuste tegemise juures ning osaleda üldkoosolekul otsuse vastuvõtmisel ja hääletamisel. Avaldajad on vastuses puudutatud isiku vastuväitele märkinud, et viimane on tunnistanud majanduskava eelnõu korteriomanikele edastamatajätmist, kuid nimetatud alusel ei ole avaldaja oma nõuet esitanud ning kohus jätab avaldaja vastuse selles osas tähelepanuta.
17.Üldkoosoleku p 9, milles hääletati põhikirja muutmise üle, on tühine, kuna nimetatud otsuse poolt hääletamiseks ei olnud nõutavat arvu hääli (MTÜS § 23 lg 1, põhikirja p 7.8.6). Antud juhul oleks pidanud korteriomandite arvu arvestades vastava otsuse poolt hääletamiseks olema rohkem kui 12 häält. Puudutatud isik on ka ise tunnistanud, et põhikirja muutmine oli üldkoosolekul vastuolus seaduse ja põhikirjaga.
18.Kuigi avaldajad leiavad, et hääletuse ebakorrektsuse tõttu on hääletustulemused ebaõigesti kajastatud ning neile on antud ebaõige hinnang, mistõttu on tegemist otsuse puudumisega ning üldkoosoleku otsus on tervikuna tühine, kohus sellega ei nõustu. TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. See kehtib ka juriidilise isiku organi otsuse puhul, sealhulgas nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise korral. Kui otsus on osadeks jagatav, siis on alust tunnistada kehtetuks vaid see osa otsusest või tuvastada vaid selle osa tühisus, mille suhtes rikkumine esineb. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et päevakorra punktide 1, 4 ja 9 osas ebaõige positiivse otsuse märkimine protokollis ei tee tühiseks kogu koosolekut.
19.Eeltoodust lähtudes kuulub avaldus rahuldamisele üldkoosoleku otsuste 1, 4 ja 9 osas, kuid ülejäänud otsuste osas (2, 3, 5, 6, 7, 8) puudub alus tühistuse tuvastamiseks.
2-22-8607
20.Tühisuse aluste puudumisel tuleb kohtul kontrollida ka üldkoosoleku otsuste kehtetuse aluste esinemist. MTÜS § 24 lg 3 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda mittetulundusühistu liige, kes otsuse tegemisel osales üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite. Kuigi avaldajad on väitnud, et SA palus korduvalt oma eriarvamuste lisamist protokolli, puudutatud isik seda eitab ning sellisel juhul tulnuks avaldajatel oma väiteid tõendada. SA on aga kohtuistungil ise kinnitanud, et jääb puudutatud isiku 04.07.2022 seisukohtade juurde, st SA ei nõudnud oma eriarvamuse märkimist protokolli, mis saaks olla 29.05.2022 toimunud üldkoosoleku otsuste vaidlustamise õiguslikuks aluseks.
21.Arvestades, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o kolme üldkoosoleku punkti osas ja jääb rahuldamata kuue üldkoosoleku punkti osas, jätab kohus 2/3 menetluskuludest avaldajate kanda ja 1/3 menetluskuludest puudutatud isiku kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 1). Avaldajate põhjendatud menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 3018,68 eurot (18 h ja 52 min x 160 eurot/h) ja riigilõiv 120 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb puudutatud isikult avaldajate kasuks välja mõista riigilõiv 40 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1006,20 eurot. Määruskaebus
22.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Avaldajad paluvad teha asjas uue lahendi, millega tuvastada 29.05.2022 üldkoosoleku kõikide otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada kõik 29.05.2022 üldkoosoleku otsused tervikuna kehtetuks ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
23.Maakohus on rikkunud selgitamis- ja põhjendamiskohustust ning hagita menetluse uurimispõhimõtet.
24.Maakohus leidis põhjendamatult, et kuna SA puudutatud isiku seadusliku esindajana jäi kohtuistungil varasemate seisukohtade juurde, tähendab see seda, et SA ei vaidle vastu faktiväitele, mille kohaselt ei sundinud keegi SA koosolekult lahkuma. Avaldajad jäid istungil selle juurde, et SA lahkus koosolekult vägivalla intsidendi tõttu. Vajadusel oleks maakohus uurimiskohustusest tulenevalt pidanud vastavat asjaolu täpsustama. Seega on maakohus teinud ebaõige järelduse, leides, et kohus ei ole tuvastanud, et üldkoosoleku jätkamine ja otsuste edasine vastuvõtmine oleks olnud vastuolus heade kommetega ning SA lahkumise tõttu koosolekult on ta ise loobunud oma korteriühistu liikme õigusest olla otsuste tegemise juures ning osaleda üldkoosolekul otsuse vastuvõtmisel ja hääletamisel.
25.Maakohus on jätnud kõrvale avaldajate 07.09.2022 ning 20.06.2022 kohtule esitatud etteheited seoses majanduskava edastamata jätmisega. Majanduskava kavandit ja uue põhikirja eelnõud korteriomanikele ei edastatud ja/või ei teavitatud kohast, kus oleks olnud võimalik nende dokumentidega tutvuda. Puudutatud isik on vastava faktiväite ka omaks võtnud. Seega koostoimes KrtS § 20 lg 3, § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid, mistõttu on vaidlusalune üldkoosoleku otsus tervikuna tühine. Menetluse käigus esitatud täiendavad põhjendused ei ole käsitletavad hagi (antud juhul hagita asja nõuete) muutmisena.
26.Kuna hääletus on korraldatud ebakorrektselt ja sellest tulenevalt on protokollis hääletustulemused ebaõigesti kajastatud ning neile antud ebaõige hinnang, on tegemist otsuse puudumisega. Seetõttu tuleb vaidlusaluse üldkoosoleku otsuseid käsitleda otsuste puudumistena või alternatiivselt tühiste otsustena.
2-22-8607
27.Kohus on rikkunud selgitamiskohustust, kuna kohus ei ole selgitanud, kas ja mida peavad pooled kohtu hinnangul täiendavalt tõendama, võttes arvesse, et tegemist on hagita menetlusega. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
28.Puudutatud isik märkis, et ta nõustub määruskaebuses esitatud seisukohtadega, mis puudutab kohtu valearusaama faktilistest asjaoludest. Puudutatud isik kinnitas, et kõik avaldajate avalduses ja terves menetluses esile toodud faktilised asjaolud ja faktiväited vastavad tõele. Puudutatud isik jääb varem esitatud õiguslike seisukohtade juurde, aga võtab omaks kõik avaldajate käesolevas tsiviilasjas esitatud faktiväited. Puudutatud isik kinnitas, et korteriühistu liikme NÕ abikaasa RÕ tungis SA-le koosoleku ajal kallale ning SA lahkus koos politseiga koosolekult, kuna RÕ mh ähvardas teda „maha lüüa“. Sellises olukorras ei olnud võimalik avaldajate seaduslikul esindajal SA-l ilmselgelt üldkoosolekul osaleda. Üldkoosoleku läbiviimisel ei hääletatud ega kinnitatud koosoleku läbiviijat ja protokollijat. NÕ juhatas ja protokollis koosolekut, mille üle koosolekul osalenud korteriomanikud hääletada ei saanud. Avaldajate seaduslik esindaja SA soovis üldkoosolekul korduvalt, et tema eriarvamused lisatakse protokolli, kuid seda ei tehtud. Kuna SA oli sunnitud koosolekult lahkuma, ei olnud tal võimalik kordagi koosoleku toimumise ajal protokolliga tutvuda. Seega sai avaldajate seaduslik esindaja protokolliga tutvuda alles pärast koosoleku toimumist.
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldajad vaidlustavad maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata (s.o 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks) ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ulatuses, milles maakohus avalduse rahuldas (st 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste nr 1, 4 ja 9 tühisuse tuvastamise osas). Maakohtu määrus on vaidlustamata osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).
31.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud ulatuses. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita menetlusnormide rikkumist, sh selgitamis- ja põhjendamiskohustuse ega hagita menetluse uurimispõhimõtte rikkumist. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
32.Käesoleval juhul on avaldajad palunud tuvastada 29.05.2022 üldkoosoleku otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada vastav otsus kehtetuks. Üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena saavad avaldajad tugineda KrtS § 29 lg-le 1 või TsÜS § 38 lg-le 2 ning üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude alusena KrtS § 29 lg-le 2 ja TsÜS § 38 lg-le 1 (Riigikohtu 20.06.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 14). Korteriomanike üldkoosoleku otsuste
2-22-8607 vaidlustamisel tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas esile toodud ja tuvastatud asjaoludel on otsus tühine. Alles tühisuse eitamise järel saab kontrollida, kas esineb alus tunnistada otsus kehtetuks.
33.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei esine aluseid 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 tühisuse tuvastamiseks ega kehtetuks tunnistamiseks.
34.Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu väidetele, mis puudutavad tühisuse aluseid.
34.1.KrtS § 29 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. TsÜS § 38 lg 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
34.2.Avaldajad on avalduses ja maakohtu menetluses tuginenud eelkõige sellele, et tegemist on otsuse puudumisega või alternatiivselt on üldkoosoleku otsus tühine, kuna otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda, sest hääled on ebaõigesti määratud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei pidanud tuvastama korteriomanike otsuse puudumist põhjusel, et otsuse poolt ei antud piisavalt hääli. Korteriomanike otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse puudumine on otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte otsuse tühisuse tuvastamise aluseks (Riigikohtu 06.02.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-17009, p 21; Riigikohtu 27.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12).
34.3.Teiseks on avaldajad esitatud avalduses tuginenud sellele, et üldkoosoleku jätkamine ja otsuste edasine vastuvõtmine pärast SA lahkumist oli vastuolus heade kommetega ning viidanud seejuures TsÜS § 38 lg-le 2. Ringkonnakohus märgib, et heade kommete vastasus organi otsuse tühisuse alusena saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seondub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (vt Riigikohtu 23.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415/41, p 23). Avaldajad vastavaid asjaolusid esile toonud ei ole – avaldajad ei ole esitanud vastuväiteid otsuse punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 sisu osas, vaid on tuginenud üksnes sellele, et selliste otsuste vastuvõtmisel rikuti ka üleüldist korteriühistu liikme õigust olla otsuste tegemiste juures ning osaleda üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel ja hääletamisel. Avaldajate välja toodud asjaoludel ei ole üldkoosoleku otsuse vastavad punktid tühised.
34.4.Avaldajad märgivad määruskaebuses ka, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kuivõrd enne koosoleku toimumist ei edastatud korteriomanikele majanduskava kavandit ja uue põhikirja eelnõud ja/või ei teavitatud kohast, kus oleks olnud võimalik nende dokumentidega tutvuda.
34.4.1.KrtS § 20 lg 3 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. KrtS § 20 lg 4 sätestab, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
2-22-8607 dokumendid saata sellel aadressil. Riigikohus on selgitanud, et kui avaldajad tuginevad sellele, et koos koosoleku teatega ei saadetud dokumente, mille üle üldkoosolekul hääletama hakati, siis on avaldajad tuginenud kõnealuste otsuste tühisuse alustele (Riigikohtu 03.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 39). Lisaks on Riigikohus selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui osanikele või aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse. Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel (Riigikohtu 03.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 37 ja seal viidatud kohtupraktika).
34.4.2.Seoses kaebuses esitatud väitega KrtS § 20 lg 3 rikkumise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. 08.06.2022 avalduses selliseid asjaolusid avaldajad ei esitanud. Esitatud avalduse kohaselt on üldkoosoleku otsus avaldajate hinnangul tühine, kuivõrd koosoleku läbiviimisel on hääled jagatud ebaõigesti ning lisaks on avaldajate hinnangul üldkoosoleku jätkamine ja otsuste edasine vastuvõtmine pärast SA lahkumist vastuolus heade kommetega. Väited KrtS § 20 lg 3 rikkumise osas tõid avaldajad maakohtus välja 07.09.2022 menetlusdokumendis vastusena puudutatud isiku vastusele avalduse kohta. Seejuures on puudutatud isik 04.07.2022 vastuses avaldusele selgitanud, et aastaid on üldkoosolekuid korraldatud nii, et kõik vajalikud materjalid on saadetud korteriomanikele nende antud e-posti aadressile, mida nõuab ka KrtS § 20 lg 4, või antud muul viisil võimalus nendega tutvuda. Sellise korraldusega on ühistu liikmed nõus olnud ja selle kohta ei ole seni keegi märkust teinud. Vastava asjaolu kohta ei teinud avaldajad üldkoosolekul ühtegi märkust ega palunud koosoleku protokolli märkida oma eriarvamust. 07.09.2022 menetlusdokumendis ei ole avaldajad puudutatud isiku väidet ümber lükanud, s.t ei ole toonud välja, et tegelikkuses ei ole vastavaid materjale neile e-posti aadressile edastatud. Lisaks eeltoodule on Riigikohus leidnud, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tuginemine ei ole lubatav, kui vastav liige on oma käitumisega rikkumise sisuliselt kõrvaldanud (nt osalenud vastuväiteid esitamata koosolekul, mille kokkukutsumise korda tema suhtes rikuti, nt Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Seega ei nähtu 07.09.2022 menetlusdokumendist selliseid selgeid asjaolusid, mille alusel oleks maakohtul tekkinud kohustus selgitada välja, kas avaldajad soovivad nendega oma avaldust täiendada. Avaldaja ei ole ka määruskaebuses väitnud, et nad oleksid vastavate väidetega oma 08.06.2022 avaldust täiendanud. Kuigi avaldus kuulub lahendamisele hagita menetluses, milles kohtul on aktiivne roll ja milles kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega hinnangutega asjaoludele (TsMS § 477 lõige 5), siis olukorras, kus hagita menetluse saab algatada vaid avalduse alusel ja avaldaja saab avalduse sarnaselt hagimenetlusega tagasi võtta (sama sätte lõike 6 esimene lause) tuleb avalduses tuua välja need elulised asjaolud, mille alusel kohus asja lahendama hakkab (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-16710, p 53 – ei ole jõustunud). Hagita menetluses kohalduv uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt ka Riigikohtu 02.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-15, p 13) ega vabasta avaldajaid kohustusest tuua selgelt esile asjaolud, mis viitavad otsuste tühisusele (Riigikohtu 03.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 23 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Arvestades eeltoodut, on maakohus on õigesti jätnud väite KrtS § 20 lg 3 rikkumise kohta tähelepanuta, kuivõrd avaldajad ei ole nimetatud alusel oma nõuet esitanud.
34.5.Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval juhul ei esine 29.05.2022 üldkoosoleku otsuste punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 osas tühisuse aluseid.
2-22-8607
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei esine aluseid ka 29.05.2022 üldkoosoleku otsuse punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 kehtetuks tunnistamiseks.
35.1.KrtS § 29 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. TsÜS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.
35.2.Avaldajad leiavad, et otsuste vastuvõtmisel on hääled ebaõigesti määratud.
35.3.Asja materjalidest nähtuvalt oli 29.05.2022 üldkoosolek korduskoosolek. KrtS § 23 lg 1 esimese lause järgi, kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Puudutatud isiku põhikirja p-i 7.7.1.4 järgi on korduskoosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt kolm ühistu liiget. Põhikirja p-i 7.8.3 järgi võetakse otsused vastu kohal olevate liikmete lihthäälteenamusega. Põhikirja p-i 7.8.4 järgi arvestatakse üldkoosolekult lahkunud liikme puhul, et ta on vabatahtlikult loobunud oma hääleõigusest. Kui üldkoosolekult lahkunud liikmete tõttu jääb koosolekule kvoorumist vähem ühistu liikmeid, võetakse otsused vastu kohalolijate häälteenamusega.
35.4.Käesoleval juhul tuvastas maakohus hääletusprotokolli kantud andmete pinnalt, et otsuse punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 vastuvõtmiseks oli piisav kvoorum (ka pärast SAi lahkumist koosolekult) ja otsuse punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 poolt anti vajalikult hulgal poolthääli. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üldkoosolekust osavõtjate häälte jagamise ebakorrektsus ning sellest tulenevalt häälte vale kokkulugemine ei mõjuta käesoleval juhul üldkoosoleku otsuste punkte 2 ja 3, kuna need võeti vastu kõigi kohalolijate poolt ühehäälselt. Ka pärast SA lahkumist koosolekult oli nõutav kvoorum täidetud. Koosolekule jäi kolm ühistu liiget (AG, NÕ, KK), kellel oli kokku 8 häält. Otsuse punktid nr 5-8 võeti vastu kõigi kohalolijate ühehäälsete otsustega. Seega puudub alus üldkoosoleku otsuste punktide nr 2, 3, 5, 6, 7, 8 kehtetuks tunnistamiseks.
35.5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt oli SA lahkumine koosolekult vabatahtlik. Maakohtule ei saa selles osas ette heita uurimispõhimõtte rikkumist. 23.11.2022 istungil avaldajad, nende seaduslik esindaja SA ega avaldajate lepinguline esindaja ründamise ja politsei kutsumise kohta täiendavaid seisukohti ei esitanud. Maakohtule ei saa ette heita, et kohus ei täpsustanud istungil SA väidetava ründamise kohta esitatud asjaolusid. Puudutatud isiku selgitusest nähtub, et pärast väidetavat rünnakut kutsus SA politsei, politsei käis kohapeal, võttis ütlused ning samal ajal (enne politsei lahkumist) lahkus SA ise koosolekult, öeldes, et niikuinii tuleb uus koosolek. SA on maakohtu istungil kinnitanud, et jääb puudutatud isiku 04.07.2022 esitatud seisukohtade juurde. Arvestades eeltoodut, sh, et SA lahkus enne politsei lahkumist, mistõttu ei saa seda pidada koosolekult minema sundimiseks, nõustub ringkonnakohus, et SA lahkumine oli tema enda otsus. Isiku lahkumine koosolekult oli vabatahtlik koos sellest tulenevate tagajärgedega (st isik loobus hääleõigusest vabatahtlikult).
35.6.Lisaks eeltoodule eeldab kehtetuks tunnistamise nõude esitamine, et avaldajad oleksid lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (TsÜS § 38 lg 4 teine lause). Ringkonnakohus
2-22-8607 nõustub maakohtuga, et SA on maakohtu istungil kinnitanud, et jääb puudutatud isiku 04.07.2022 esitatud seisukohtade juurde, st SA ei nõudnud – seni kuni ta koosolekul viibis – oma võimalike eriarvamuste märkimist üldkoosoleku protokolli.
36.17.03.2023 on NÕ esitanud asjas täiendavad tõendid. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Siiski on TsMS järgi tõendite esitamise õigus üksnes menetlusosalistel (TsMS § 199 lg 1 p 5, § 230 lg 2, § 236 lg 1), v.a juhul kui kohus kogub tõendeid menetlusväliselt isikult. Kuivõrd NÕ ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks (vastavat asjaolu on ringkonnakohus selgitanud ka 16.02.2023 e-kirjas), keeldub ringkonnakohus NÕ 17.03.2023 esitatud tõendite vastuvõtmisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
38.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel 2/3 osas avaldajate kanda ja 1/3 osas puudutatud isiku kanda ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määrust selles osas muuta.
39.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda (TsMS § 171 lg 1, § 165 lg 1). Kuivõrd puudutatud isik tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu puudutatud isikul menetluskulude tekkimist, siis ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
40.Käesolev määrus on TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.