OÜ Lamaran Grupp kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 10.11.2021 otsusele täiteasjades nr 017/2010/7181, 023/2012/2498 ja 023/2015/856
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Lamaran Grupp määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) OÜ Lamaran Grupp (registrikood 11010740), seaduslik esindaja LJ Puudutatud isik I (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II (sissenõudja) GATSBY (registrikood 10100978), seaduslik esindaja JG
Menetluse liik
OÜ
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Jätta rahuldamata OÜ Lamaran Grupp taotlus ekspertiisi läbiviimiseks.
3.Jätta Harju Maakohtu 22.06.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
4.Jätta OÜ Lamaran Grupp määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud OÜ Lamaran Grupp kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 1(7)
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Lamaran Grupp (avaldaja, võlgnik) esitas 28.11.2021 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 10.11.2021 otsusele täiteasjades nr 017/2010/7181, 023/2012/2498 ja 023/2015/856 (täiteasjad). Avaldaja palub tühistada kohtutäituri abi poolt täiteasjades 08.10.2021 tehtud otsuse, millega jäeti rahuldamata võlgniku 13.09.2021 kaebus 26.08.2021 otsuse peale arestitud rahalisele nõudele sissenõude muul viisil pööramisest. Kaebuses toodud asjaolude kohaselt koostas kohtutäituri abi 26.08.2021 täiteasjades teatena pealkirjastatud dokumendi, millega teatas võlgnikule kavatsusest pöörata muul viisil (nõude arestimise ja müümise teel) sissenõue võlgniku poolt AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudele/õigusele, mis on tunnustatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-6531. Võlgnik esitas 13.09.2021 kohtutäiturile 26.08.2021 otsuse peale kaebuse. 08.10.2021 otsusega jättis kohtutäituri abi kaebuse rahuldamata. Avaldaja jääb oma 13.09.2021 kohtutäiturile esitatud kaebuses toodud põhjenduste juurde. Rahalise nõude kehtiva arestimiseta ei ole õiguspärane ka 26.08.2021 otsus rahalisele nõudele sissenõude pööramise viisi kohta. 18.06.2021 rahalise nõude arestimise akti kättetoimetamise asjaolud ei ole tänaseni üheselt selged. Avaldaja ei ole kohtutäituri sellekohast e-kirja kätte saanud ja arestimisakti ei ole talle kätte toimetanud. Seega sõltub 18.06.2021 arestimisakti kehtivus ja õiguspärasus sellest, kas 18.06.2021 arestimisakti oli alust lugeda avaldajale 13.07.2021 kätte toimetatuks. Asjakohatu on kohtutäituri põhjendus, et avaldajale on täiendavalt edastatud rahalise nõude arestimise akt ka 08.10.2021 ja 13.10.2021. 26.08.2021 otsus koostati selles märgitud kuupäeval ja ei saanud muutuda tagantjärele õiguspäraseks põhjusel, et 18.06.2021 arestimisakt toimetati võlgnikule hiljem kätte. 18.06.2021 arestitud rahalise nõude puhul ei olnud täidetud kõik TMS § 121 lg-s 1 ettenähtud eeldused nõudele sissenõude pööramiseks muul viisil. Pelgalt 26.08.2021 teates esile toodud asjaolud, et nõude rahuldamise täpne ulatus ega tegeliku väljamakse tegemise aeg ei ole veel selged, ja sõltuvad pankrotimenetluse kulgemisest, ei ole piisavad TMS § 121 lg-s 1 sätestatu kohaldamiseks. 26.08.2021 teates toodud põhjendused olid ebapiisavad nõudele muul viisil sissenõude pööramiseks. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Esinevad TMS § 121 lg 1 rakendamist võimaldavad alused. Nõude täitmine, nõudes kolmandalt isikult (AS TKE Grupp) kohustuse täitmist, on viimase pankrotihalduri 05.07.2021 kinnituse kohaselt takistatud.
2(7)
Võlgnik ei ole ka ise välja toonud, millal AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotivarast võlgniku kasuks väljamakse teeb ja seeläbi kohtutäiturile nõuded täidab. Kui võlgnik ei soovi tema arestitud nõudele muul viisil sissenõude pööramist, on tal võimalus nõuete täitmise teel vältida edasiste täitetoimingute tegemist. Rahalise nõude arestimise akt on võlgnikule e-posti teel edastatud 07.07.2021 ning loetud kättetoimetatuks TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 3141 lg-te 1–3 alusel 13.07.2021. Nimetatud akti ei ole vaidlustatud. Lisaks on kohtutäitur võlgnikule täiendavalt edastanud rahalise nõude arestimise akti ka 08.10.2021 ja 13.10.2021 (koos teatega käesoleva kaebuse läbivaatamisest). Võlgnik väidab alusetult, et ta ei ole akti kätte saanud. Kohtutäitur on võlgnikuga suhelnud alates 2015. aastast eposti vahendusel ning senini on kõik kirjad võlgnikule kohale jõudnud.
3.Sissenõudja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest kohtutäituri tegevus ja otsused on seaduslikud. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis 22.06.2022 määrusega kaebuse kohtutäituri 10.11.2021 otsusele rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri poolt 07.07.2021 edastatud 18.06.2021 arestimisakti saab TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 alusel lugeda kättetoimetatuks 13.07.2021. Edasikaebetähtaeg hakkas kulgema 14.07.2021 ning möödus 28.07.2021. Puudub alus kahelda selles, et avaldaja sai akti kätte e-posti aadressil XXX, millelt ta on kõik kohtutäituri poolt saadetud teated ja dokumendid varem kätte saanud. Kättetoimetamist kinnitab kohtutäituri e-kiri ja e-kirja adressaadile kohaletoimetamise kinnitus. Seega oli rahalisele nõudele muul viisil sissenõude pööramise otsuse (teate/akti) koostamise ajaks (26.08.2021) nõue kehtivalt arestitud, kuna avaldaja ei olnud 18.06.2021 rahalise nõude arestimise akti tähtaegselt vaidlustanud. Maakohus viitas TMS § 8 lg-le 1, § 118 lg-le 1 ja § 121 lg-le 1 ning leidis, et pankrotihalduri 05.07.2021 kiri on piisavaks aluseks sellele, et pöörata võlgniku nõudele sissenõue muul viisil kui nõude täitmist kohtutäiturile nõudes. Täitemenetluse venitamine ei ole lubatud. Täitemenetluses on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kuid jättis hüvitatavate menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaksmääramata. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.1.Maakohus jättis avaldaja 17.01.2022 taotluse tähelepanuta. Kehtiv menetlusseadus ei anna kohtule kaalutlusõigust jätta ärakuulamise taotlus rahuldamata, kuna TsMS § 477 lg 4 puhul on tegemist imperatiivse normiga. Õigusliku ärakuulamise õiguse rikkumine on TsMS § 656 lg 1 p 1 (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1) kohaselt menetlusõiguse normide oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa kohtulahendi tühistamise.
5.2.Maakohus leidis, et avaldaja on arestimisakti 07.07.2021 kätte saanud. Samas märkis kohus, et see tuli kättetoimetatuks lugeda 13.07.2021. Kui 07.07.2021 kirja tegelik kättetoimetamine on 3(7)
kohtu arvates tõendatud toimikus olevate tõenditega, puudub alus ja vajadus tugineda kättetoimetamise fiktsioonile. Samuti ei või lugeda sama e-kirja koos sellele lisatud arestimisaktiga avaldajale õiguslikus mõttes kätte toimetatuks kahel erineval päeval. Microsoft Outlook mailiprogrammi standardse kinnituse tekst „Sõnum on järgmistele adressaatidele või rühmadele kohale toimetatud“ on eksitav ja võib tekitada mulje, nagu kinnitaks viidatud dokument saadetud kirja saajale kättetoimetamist. Kinnituse tekstist nähtuvalt ei ole sihtserver kirja saatjale vastuvõtuteadet saatnud ja kirja kättesaamist ei ole kinnitanud ka kirja saaja ise. Seega ei saa kirja saatja Microsoft Outlooki programmis olla andmeid selle kohta, kas saadetud e-kiri on jõudnud saaja postkasti või serverini. Avaldaja palub TsMS § 293 lg 1 alusel määrata kohtuekspertiis ja esitada IT-alaseid eriteadmisi omavale eksperdile küsimus, kas väljatrükk programmist Microsoft Outlook annab alust järeldada, et saadetud e-kiri on jõudnud saaja postkasti ja/või saaja postkasti haldava serverini. Väär on maakohtu järeldus, et kohtutäituri 07.07.2021 kirja koos 18.06.2021 arestimisaktiga võis lugeda avaldajale 13.07.2021 kättetoimetatuks TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohtutäitur ei ole väitnud, et enne 07.07.2021 e-kirjaga arestimisakti saatmist oleks kohtutäitur üritanud avaldajale arestimisakti edastada mingil muul viisil (s.o nt esmase e-kirjaga, tavakirjaga vms).
5.3.Kolmanda isiku teade, et võlgniku nõude täitmine on takistatud, on iseenesest piisav alus arestitud nõudele sissenõude pööramiseks TMS § 121 lg-s 1 ettenähtud viisil. Samas on maakohus teinud pankrotihalduri 05.07.2021 kirjast vale järelduse. Nimetatud kirjas on kinnitatud, et arestitud nõude reaalne täitmine pankrotivarast on eelduslikult võimalik. Nimetatud eksimus tõendi hindamisel on põhjustanud kaebuse ebaõige lahendamise. Maakohus jättis analüüsimata, kas ja millistel lisatingimustel võib kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku rahalisele nõudele muul viisil, kui võlgniku suhtes kohustatud isik kinnitas kohtutäiturile oma valmisolekut nõuet täita. Menetluse edasine käik
6.Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohus palus 14.02.2023 kohtutäituril välja tuua, miks ta pidas põhjendatuks arestimisakti võlgnikule kätte toimetada TsMS § 3141 lg 1 alusel ning kas kohtutäitur on proovinud võlgnikule dokumente kätte toimetada ka muul viisil. Kohtutäitur märkis oma 07.03.2023 vastuses, et tegemist on pikaajalise väljakujunenud menetluspraktikaga dokumentide edastamisel. Edastamisviis tuleneb kaalutlusest, et vältida ebavajalikku täitemenetluse seiskumist sellega, et dokument antakse üle ebaõigele isikule, menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest vms. E-post võimaldab saata menetlusdokumendi otse õigele isikule ning see aitab vältida ebavajalikke edastamise kulusid võlgnikule ja täiturile. Igapäevaselt on elektrooniline suhtlemine eelistatuim suhtlusviis. Seega, kui isik suhtleb aktiivselt e-kanalite kaudu, nagu e-post, siis puudub igasugune mõistlik motiiv edastada menetlusdokumente paberkandjal ning tekitada sellega ebavajalikke kulusid.
4(7)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.
10.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
11.Avaldaja taotlus IT-alase ekspertiisi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, kas väljatrükk programmist Microsoft Outlook annab alust järeldada e-kirja jõudmist saaja postkasti, ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust (vt käesoleva määruse p 13.1).
12.Avaldaja heidab esmalt maakohtule ette, et maakohus jättis tähelepanuta 17.01.2022 taotluse, milles avaldaja palus määrata talle täiendava tähtaja seisukohtade esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et viidatud asjaolu ei anna alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Tulenevalt TMS § 218 lg-st 2 on kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine kiireloomuline menetlus. Avaldajal oli võimalus maakohtu menetluses oma seisukohad esitada. Lisaks oli avaldajal TsMS § 662 lg 3 alusel võimalus esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel esitatud asjaolusid ja tõendeid arvesse.
13.Kohtutäitur arestis 18.06.2021 arestimisaktiga võlgniku nõude Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) vastu (tl 9b-9d). 26.08.2021 koostas kohtutäitur teate, milles edastas võlgnikule sissenõudja avalduse ning teatas kavatsusest pöörata sissenõue võlgnikule kuuluvale nõudele muul viisil, st pöörates sissenõude nõudele selle arestimise ning nõude müümise teel võlgnevuse katteks (tl 2-4). Võlgniku sõnul ei ole kohtutäitur talle 18.06.2021 arestimisakti kätte toimetanud, mistõttu ei saa 26.08.2021 toiming olla seaduslik.
13.1.Kohtutäitur on seisukohal, et arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud 13.07.2021. Asja materjalidest nähtuvalt edastas kohtutäitur 18.06.2021 rahalise nõude arestimise akti võlgnikule 07.07.2021 e-kirjaga aadressile XXX (tl 9a). Nimetatud e-kirjas on viide TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 3141 lg 1 alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemisele 3 tööpäeva möödumisel. TMS § 10 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 3141 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda (RKTKm nr 3-2-1-171-16 p 21). Dokumentide kättetoimetamine TsMS § 3141 alusel ei ole peamine kättetoimetamise võimalus, vaid seda võib kohaldada vaid siis, kui nurjunud on mitte fiktsiooni teel toimunud kättetoimetamised ning eelduslikult on tegemist pahauskselt käituva menetlusosalisega (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande II osa, § TsMS § 3141 kommentaarid p 3.7). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei olnud võlgnikule arestimisakti TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetamine põhjendatud. Kohtutäituri 07.03.2023 vastuse kohaselt 5(7)
kasutas ta viidatud sätte alusel kättetoimetamist, et vältida muul viisil kättetoimetamisega seonduvaid ebavajalikke kulusid. Samuti viitas kohtutäitur, et elektrooniliste kanalite kaudu suhtlemine on eelistatuim suhtlusviis. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud põhjendused ei ole piisavad õigustamaks TsMS § 3141 lg 1 alusel arestimisakti kättetoimetamist. Kohtutäitur ei ole välja toonud, kas ja millisel muul viisil on ta senises menetluses võlgnikule dokumente kätte toimetada proovinud. TsMS § 3141 lg 1 alusel täitemenetluse dokumentide kättetoimetamine on kahtlemata kohtutäituri jaoks kiireim ja mugavaim kättetoimetamise viis, kuid see ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Tegemist on siiski fiktiivse ja erandliku kättetoimetamise viisiga, mida tuleks kasutada juhul, kui võlgnik muul viisil dokumente vastu ei võta. Seega asus maakohus ebaõigesti seisukohale, et kohtutäituri poolt 07.07.2021 võlgnikule edastatud 18.06.2021 arestimisakti sai TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks lugeda 13.07.2021.
13.2.Kohtutäitur tõi vaidlustatavas otsuses välja, et võlgnikule on 18.06.2021 rahalise nõude arestimise akt täiendavalt edastatud ka 08.10.2021 ja 13.10.2021 koos teatega kaebuse läbivaatamisest (tl 8). Võlgnik kaebuses seda ei vaidlusta, kuid leiab, et kui 26.08.2021 teate koostamise ajaks ei olnud võlgniku nõue 18.06.2021 akti alusel kehtivalt arestitud, ei saanud ka 26.08.2021 toiming olla õiguspärane. Kohtutäitur arestis 18.06.2021 akti alusel võlgnikule kuuluva rahalise nõude TMS § 114 alusel. TMS § 114 lg 4 näeb ette, et nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Lg 5 kohaselt kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut. Eeltoodust tulenevalt loeti nõue arestituks, kui kolmas isik Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) akti kätte sai. Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur esitas 05.07.2021 vastuse 18.06.2021 arestimisaktis sisaldunud teabenõudele (tl 81-82), millest järeldub, et kolmas isik on akti kätte saanud. TMS § 114 lg-te 4 ja 5 koostoimest tulenevalt ei sõltu rahalise nõude arestimise akti kehtivus selle kättetoimetamisest võlgnikule ning akt kehtib kuni tühistamiseni. Võlgnikul on õigus TMS § 217 alusel akti vaidlustada ning võlgniku kaebuse alusel on võimalik akt tühistada, kuid kuni seda tehtud ei ole, on akt kehtiv. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik 18.06.2021 akti TMS § 217 alusel vaidlustanud, kuna 13.09.2021 kaebus on esitatud üksnes 26.08.2021 teate peale.
14.Võlgnik leiab, et kohtutäituri 26.08.2021 teates toodud asjaolud ei ole asjakohased ega piisavad nõudele muul viisil sissenõude pööramise põhjendamiseks. Võlgniku hinnangul ei ole 18.06.2021 akti alusel arestitud nõude täitmine raskendatud ning tegelikkuses kinnitas kolmas isik kohtutäiturile hoopis valmisolekut oma nõuet täita.
14.1.TMS § 121 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur sissenõudja või võlgniku avalduse alusel pöörata nõudele sissenõude muul viisil kui võlgniku suhtes kolmandalt isikult kohustuse täitmist nõudes, kui arestitud nõue on tingimuslik või ajatatud või kui selle sissenõudmine on raskendatud vastunõude tõttu või muul põhjusel. Kohtutäitur võib nõude müüa. Sama sätte teine lõige näeb ette, et kohtutäitur toimetab sissenõudjale või võlgnikule kätte avalduse nõudele muul viisil sissenõude pööramise kohta, välja arvatud juhul, kui talle esitatakse vastaspoole nõusolek muul viisil sissenõude pööramise kohta. Kohtutäitur ei otsusta nõudele muul viisil sisenõude pööramist enne kaheksa päeva möödumist teate avaldaja vastaspoolele kättetoimetamisest, kui vastaspool teatele varem ei ole vastanud.
6(7)
14.2.Sissenõudja esitas 17.06.2021 ja 26.08.2021 kohtutäiturile avaldused, milles palus arestida võlgniku nõude Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses TMS § 121 järgi, kuna sissenõudja hinnangul ei ole teada, millal pankrotivarast võlausaldajatele väljamakseid tegema hakatakse (tl 4f-4i). TMS § 121 lg 2 alusel edastas kohtutäitur 26.08.2021 sissenõudja avalduse võlgnikule. Kohtutäitur on samas teates võlgnikule selgitanud, et ei otsusta nõudele sissenõude pööramist muul viisil varem, kui 8 päeva möödumisel käesoleva teate kättetoimetamisest võlgnikule, kui võlgnik ei avalda seisukohta varem. Seega ei ole kohtutäitur teinud otsust nõudele muul viisil sissenõude pööramise kohta, vaid on andnud teada kavatsusest seda teha. Kuna võlgnik on kaebuses vaidlustanud kohtutäituri 26.08.2021 teates sisalduvad põhjendused, annab ringkonnakohus ka neile hinnangu.
14.3.Kohtutäitur leidis 26.08.2021 teates, et esinevad alused arestitud nõudele sissenõude pööramiseks muul viisil. Kuna sissenõudja on vastavad avaldused 17.06.2021 ja 26.08.2021 esitanud, on sellega täidetud esimene eeldus TMS § 121 lg 1 kohaldamiseks. Lisaks on kohtutäitur 26.08.2021 teates õigesti leidnud, et arestitud nõude sissenõudmine on raskendatud muul põhjusel TMS § 121 lg 1 mõistes. Kohtutäitur tegi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldurile järelepärimise, millele viimane vastas 05.07.2021 (tl 81-82). Pankrotihaldur märkis, et kolmas isik tunnistab nõude olemasolu ja on valmis kohustust täitma, kuid nõude rahuldamise täpne ulatus ja tegeliku väljamakse tegemise aeg ei ole teada. Seega ei ole arestitud nõude sissenõudmine kolmandalt isikult koheselt võimalik. Kohtutäitur on TMS § 8 lg 1 kohaselt kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäiturile ei olnud toimingu tegemise ajal teada, millal võlgniku kasuks rahaline väljamakse tehakse. Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et täitemenetlustes esinevad alused TMS § 121 lg-st 1 tulenevalt nõudele sissenõude pööramiseks muul viisil (s.t kohtutäituril on õigus nõue müüa).
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
16.Sissenõudjal ei ole määruskaebuse menetlemisel menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus tema menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.