2-19-18992/75 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 17.02.2023 kohtule hagi, milles palus tunnistada kehtetuks võlausaldajate 07.02.2023 üldkoosoleku ostus, millega otsustati mitte valida Uxx Jxxxxxxxx pankrotitoimkonna liikmeks ja tuvastada, et eespool nimetatud otsuse asemel võttis Txxxx Txxxxxxx võlausaldajate üldkoosolek 07.02.2023 a vastu otsuse, millega valis Uxx Jxxxxxx pankrotitoimkonna liikmeks. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on TxxxxxTxxxxxx pankrotimenetluses 19.03.2020 a toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valitud pankrotitoimkonna liikmeteks Martin Krupp (kes on võlausaldaja RxxxxxxPxxxx pankrotihaldur) ja tema büroo töötaja Kxxxx Kxxxxx, samuti AS SEB Pank töötaja Vxxxxxxxx Nxxxxxxxx. Tartu Maakohtu 31.01.2022 a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18992 kinnitati võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepanek. Pankrotihaldur kutsus 14.11.2022 kokku võlausaldajate üldkoosoleku põhjusel, et üks pankrotitoimkonna lige Vxxxxxxxa Nxxxxxxxx oli AS-st SEB Pank lahkunud ja tema asemel oli kavas valida uus toimkonna liige ja vajalik oli valida uus liige. Pankrotihaldur lükkas üldkoosoleku edasi, sest hageja esitas haldurile 20.11.2022 kaebuse tema tegevuse peale ja esitas toimkonna liikme kanditaadi. 29.11. 2022 a toimunud üldkoosolek ühtegi otsust vastu ei võtnud. 07.02.2023 a toimus uus võlausaldajate üldkoosolekul, kus osales lisaks hagejale AS Swedbank, kellele haldur määras 167 467 häält. AS AS Swedbank otsustas süksinda kõik üldkoosoleku päevakorras olnud küsimused, sh : (i) otsustas mitte kohustada haldurit tegema pankrotivarast väljamaksete tegemiseks ja pankrotimenetluse lõpuleviimiseks vajalikke toiminguid; (ii) otsustas vabastada pankrotitoimkonna liikme Vxxxxxxxx Nxxxxxxxx; (iii) otsustas mitte valida pankrotitoimkonna liikmeks hageja poolt esitatud kandidaati Uxx Jxxxxxxxx - vastava otsuse poolt hääletas üksnes hageja ise, mistõttu ei saanud PankrS §74 lg 8 tulenevalt otsust lugeda vastuvõetuks. Hageja taotleb Txxxx Txxxxxxx võlausaldajate üldkoosoleku 07.02.2023 a otsuse kehtetuks tunnistamist, millega otsustati mitte valida pankrotitoimkonna liikmeks UxxxJxxxxxxxxx. Teisi samal üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid hageja käesolevas hagis ei vaidlusta. Hageja põhjenduste kohaselt ei ole käesolevalt täidetud PankrS § 74 11 ja lg: Esiteks on pankrotitoimkonnal üksnes kaks liiget ning teiseks ei kuulu pankrotitoimkonda ühtegi väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikut. Hageja viitas Riigikohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele, milles leiti, et kehtetu on võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega ei valitud pankrotitoimkonna ühte liiget väiksema nõudega võlausaldajate esitatud kandidaatide seast, sest see on PankrS § 74 lg-s 2 sätestatuga vastuolus. Hageja palus tuvastada, et kehtetu üldkoosoleku otsuse asemel on siiski vastu võetud otsus pankrotitoimkonna liikme valimiseks. Nõude lausena viitas hageja Riigikohtu 12.10.2022 otsusele tsiviilasjas 2-20-8566, kus Riigikohus pidas osaniku otsuse vaidlustamisel õiguslikult võimalikuks sellist hagi, millega osanik soovib tuvastada, et protokollitud osanike otsuse asemel on vastu võetud teistsuguse sisuga otsus. Sellise positiivse tuvastushagi rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama, et osanikel oli seadusest, põhikirjast vm õiguslikust alusest tulenev kohustus teatud viisil hääletada, kuid nad ei teinud seda. Hageja tugines oma põhjendustes PankrS § 74 lg 8 sätestatule. Suuremate nõuetega võlausaldajatel oleks muidu lihtne vältida väiksemate nõuetega võlausaldajate esitatud isiku valimist toimkonna liikmeks, hääletades üldkoosolekul vastava otsuse vastu või jättes üldse hääletamata (nagu praegusel juhul AS Swedbank tegi). Väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isiku(te) kuulumise pankrotitoimkonda saabki reaalselt tagada üksnes selliselt,

et kohus tuvastab ülalkirjeldatud positiivse tuvastushagi alusel üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise, millega väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isik on valitud toimkonna liikmeks. Hageja oli seisukohal, et kõik üldkoosolekul kohal viibinud võlausaldajad (sh AS Swedbank, kellele haldur oli andnud hääled) pidid hääletama väiksemate võlausaldajate poolt välja pakutud toimkonna liikme kanditaadi toimkonna liikmeks valimise poolt ning vastav otsus oleks PankrS § 74 lg 8 esimese lause järgi vastu võetud. Hageja esitas 14.03.2023 kohtule täiendava avalduse. Hageja arvates ei välista tema hagi lahendamist ja kohtulahendi tegemist asjaolu, et tulenevalt võlausaldajate üldkoosoleku 08.03.2023 a otsustest puudub hetkel isik, kes oleks siinses asjas kostja (pankrotivõlgniku) seaduslik esindaja PankrS § 83 lg 5 järgi. Kostjaks on käesolevas asjas pankrotivõlgnik, keda oli menetlusest teavitatud ning kes oli kuni 08.03.2023 a ka menetluses esindatud selleks pädeva isiku, so pankrotitoimkonna esimehe Martin Krupi kaudu. See, et võlausaldajate üldkoosolek ei ole uut seaduslikku esindajat määranud ei takista asja lahendamist ega kohtulahendi tegemist. Hageja leidis, et võlausaldajate üldkoosoleku poolt 08.03.2023 a vastuvõetud otsused ei välista iseenesest käesoleva hagi rahuldamist. 08.03.2023 a üldkoosoleku otsus jätta pankrotitoimkonna moodustamata ei saa takistada kohtul andmast hinnangut varasemate pankrotitoimkonda puudutavate üldkoosoleku otsuste seaduslikkusele. Hageja jäi varem esitatud hagi juurde. Hageja oli seisukohal, et isegi kui kohus jätab hagi osaliselt või tervikuna läbi vaatamata või rahuldamata võlausaldajate üldkoosoleku 08.03.2023 a otsuste tõttu (milleks hageja arvates ei ole alust), oleks käesoleva asja menetluskulude jätmine hageja kanda ebaõiglane, st menetluskulud tuleb igal juhul jätta kostja kanda. Hagi oli selle esitamise ajal ilmselgelt põhjendatud. Tulenevalt hagi esitamiseks määratud lühikesest tähtajast, ei hagejal võimalik oodata hagi esitamisega kuni järgmise võlausaldajate üldkoosolekuni, mis oli kokku kutsutud 08.märtsiks 2023 a. hagejal puudusid alternatiivid enda õiguste kaitsmiseks. Juhul, kui kohus asub siiski mingil põhjusel seisukohale, et hageja peab kandma käesolevas asjas kostja menetluskulud, palus hageja kohtul enne kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist kontrollida, et kostjal (so pankrotivõlgnikul) on tõepoolest vastavad kulud (vähemalt nende kandmise kohustus) tekkinud. Kostja vastuväited Kostja esindaja leidis 28.02.2023 esitatud vastuses, et hagiavaldus käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, sest hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja oli seisukohal, et PankrS § 74 lg 11 ja 8 tuleneb seadusandja tahe, et pankrotitoimkonna moodustamise, liikmete arvu, liikmete valimise ja vabastamise otsustamiseks peab poolt hääletama vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt kaks kolmandikku kohalviibivate võlausaldajate nõuete summast. Käesoleval juhul oli PankrS § 74 lg 8 sätestatud nõue täitmata ning otsus Uve Jürgensi valimiseks jäi vastavalt seadusele vastu võtmata. Kostja ei nõustunud hageja tõlgendusega Riigikohtu 12.10.2022 otsuse kohaldamise võimalusega käeolevas asjas. Kostja märkis, et kui seadusandja tahe oleks olnud tagada, et ühelgi hetkel ei tohi toimkonnas olla vähem kui 3 liiget või et toimkonnast ei tohi puuduta väiksemate võlausaldajate esindaja, oleks see seaduses ka eraldi reguleeritud. Kostja leidis, et üldkoosoleku otsuseid ei saa seadus ette kirjutada. Seega kuivõrd 7.02.2023 koosolekul ei õnnestunud uue väikeste võlausaldajate toimkonna liikme valimine, siis on uus võimalus

järgmisel koosolekul viia toimkond seadusega kooskõlla. Kostja nõustus, et pankrotitoimkonna koosseis ei vasta nõuetele pärast väikse võlausaldaja esindaja tagasi kutsumist. Hageja oli enne hagi esitamist teadlik asjaolust, et pankrotihaldur kutsub 08.03.2023 kokku uue koosoleku, millega soovitakse kõrvaldada PankrS § 74 lg 2 puudus. Kohtuistung Kohus kuulas 01.03.2023 hageja ja kostja ära ja arutas nendega menetluslikku ja õiguslikku olukorda. Pooled jäid kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja teatas, et nende soov on saada paika toimkonna liige. Kui on esitatud üks toimkonna kandtaat, siis tuleks see ka ära valida, sest vastasel juhul jääb ju koht täitmata- seaduse kohaselt peab olema toimkonnas kolm liiget. Suurvõlausaldaja, kes vastu hääletas, ei ole selgitanud, miks pakutud kanditaat talle ei sobi. Praegu pole toimkond tegutsenud selle nimelt, et saaks pankrotimenetlusega lõpuni minna. Kostja esindaja selgitas, et toimkond on selles menetluses olnud väheaktiivne ja isegi ebavajalik, sest selleks on puudunud vajadus. Ilmselt hääletas koosolekul osalenud võlausaldaja pakutud kanditaadi vastu, sest isik ei sobinud. On võimalik, et mõni teine kanditaat sobiks. See selgub 08.03.2023 määratud koosolekul. 14.03.2023 edastas algne kostja esindaja (kes alates 08.03.2023 enam esindaja ei ole) kohtule 08.03.2023 võlausaldajat üldkoosoleku protokolli, millest nähtub et üldkoosolek otsustas vabastada pankrotitoimkonna liikmed Martin Krupi ja Kerli Kaasiku ja jätta toimkond moodustamata. Kohtu põhjendused Esmalt märgib kohus järgmist seoses kostja esindamisega menetluses. Kohus leiab, et kuigi 08.03.2023 toimunud üldkoosolek ei määranud PankrS § 83 lg 5 korras kostjale menetlusse uut esindajat, ei taksita see kohtul asjas lahendit tegemast. Kostja esindaja on esitanud kohtule oma seisukoha siis, kui tal esindusõigus veel oli, millega oli tagatud kostja õigus osaleda menetluses ja esitada oma vastuväited. Kostja esindaja langes ära perioodil, kui kohus oli läinud tegema lahendit. Asjaolu, et laheni tegemise ajal kostjal esindajat pole, ei ole takistuseks kohtul vaidluses seisukohta võtta ja lahendit kuulutada. Kostja esindaja puudumine on menetluses takistuseks vaid selle kätte toimetamise ja jõustumise küsimuses_ kohtul puudub isik, kellel kohtulahend kätte toimetada, puudub isik, kes saaks kostja nimel kaebuse esitada ja seega jääb otsuse jõustumine hõljuvasse staadiumisse seni kuni üldkoosolek on täitnud PankrS § 77 lg 9 ja 83 lg 5 sätestatud kohustuse ja valinud hagimenetlusse esindaja. Kohus on andud pankrotihaldurile ka juhise kokku kutsuda võlausaldajate üldkoosolek antud küsimuse otsustamiseks. Seoses hageja nõudega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt: 07.02.2023 üldkoosoleku ostus mitte valida pakutud kanditaati pankrotitoimkonda väikevõlausaldajate esindajat tuleb tunnistada kehtetuks, kuid rahuldamata tuleb jätta hageja teine nõue: tuvastada, et esitatud kanditaat sai valitud. Pooled ei vaidle, et 07.02.2023 toimus Txxxx Txxxxxxx pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek, kus osalesid kaks võlausaldajat: AS Swedbank, kellel oli 167 467 häält ja OÜ Giga Investeeringud (hageja) kellel oli 2413 häält. Pooled ei vaidle ka selle üle, et koosolek võttis vastu järgmised otsused (t lk 34-41): - Mitte kohustada pankrotihaldurit tegema viivitamatult pankrotimenetluse lõpule viimiseks vajalikke toiminguid; - Vabastada pankrotitoimkonna liige Vxxxxxxxx Nxxxxxxxx;

- Mitte valida pankrotitoimkonna uueks liikmeks UxxxJxxxxxxxx. Hageja on ühe vastu võetud otsuse- uue toimkonna liikme mitte valimise- vaidlustanud PankrS § 83 alusel. Üldkoosoleku protokolli kohaselt olid vaidlustatud otsuse osas hääled järgmised: isiku valimise poolt 2413 häält. Teine koosolekul osalenud võlausaldaja ei hääletanud. Seega jäi isik toimkond valimata seetõttu, et täidetud ei olnud PankrS § 74 lg 8 sätestatud nõuete summast sõltuv poolthäälte nõue. PankrS § 83 lg 1 annab aluse, kes ja millistel juhtudel on võimalik esitada kohtule hagi üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks: võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kohus leiab, et käesolevalt on vaidlustatud otsusega rikutud võlausaldajate ühiseid huve. Pooled ei vaidle, et Txxxx Txxxxxxx pankrotimenetluse võlausaldajate esimene üldkoosolek 19.03.2020 otsustas moodustada 3 liikmelise pankrotitoimkonna ja toimkonna liikmeteks valiti kaks suuremate nõuetega võlausaldajate esindajat- Kerli Kaasik ja Martin Krupp ning väiksemate nõuetega võlausaldajate esindajana Vxxxxxxxx Nxxxxxxxx (t lk 5-9). Seega vastas pankrotitoimkond PankrS 74 lg 11 ja lg 2 nõuetele. Menetluses selgunud asjaolude kohaselt oli väikevõlausaldaja AS SEB Pank pankrotihaldurile teatanud, et VxxxxxxxxxNxxxxxxxxx ei tööta enam nende juures ja ta tuleks pankrotitoikonnast tagasi kutsuda. Antud otsuse tegemiseks korraldas pankrotihaldur üldkoosoleku 29.11.2022 (t lk 24-27), kuid sellel koosolekul otsust pankrotitoimkonna liikme tagasi kustumiseks ja uue liikme valimiseks ei tehtud. Esitatud tõenditest nähtub, et väikevõlausaldajate uus toimkonna liikme kanditaat oli koosolekuks esitatud, kuid kohal olnud võlausaldaja esindaja ei soovinud valikut teha, kuna isik oli võlausaldajate tundmatu ja puudus võimalus kandtaati ja teda üles seadnud võlausaldajat küsitleda. 07.02.2023 toimus uus võlausaldajate koosolek, kus olid otsustamiseks samad küsimused: senise toimkonna liikme vabastamine ja uue liikme valimine. Seekord otsustasid kohal olnud võlausaldajad toimkonna liikme vabastada, kuid kuna üks võlausaldaja jättis uue liikme valimisel hääletamata, ei olnud võimalik uut liiget valida. Miks võlausaldaja hääletamata jättis, protokollist ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt ei vastanud pankrotitoimkond enam seaduses sätestatud nõuetele: selles ei olnud enam 3 liiget ja toimkonnas ei olnud enam väiksemate nõuetega võlausaldajaid esindavat isikut. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldajad on otsustanud, et valitakse pankrotitoimkond, kelle ülesanne on osaleda pankrotimenetluses võlausaldajate esindusorganina ja kaitsta nende huve, ei ole aktsepteeritav olukord, kus üks või kaks suuremat võlausaldajat selle organi tegevuse blokeerivad. Seejuures ei ole oluline see, kas toimkonnal on selles menetluses reaalselt palju teha ja otsustada (kohus ei nõustu siinkohal pankrotitoimkonna esimehe avaldatud seisukohaga, et kui toimkonnal on menetluses väike roll, siis polegi vaja seda n.ö töökorras hoida)- kui toimkond on otsustatud moodustada, siis on võlausaldajad seda ka oma huvide kaitseks vajalikuks pidanud. Seega on oluline, et pankrotitoimkond vastaks seaduse nõuetele ja selle eest peavad hea seisma kõik võlausaldajad. Antud põhimõtet on tunnistanud ka kõrgemad kohtud. Riigikohus on 24.04.2019 a otsuses kohtuasjas nr 2-18-4471 (p 13) selgitanud, et PankrS § 74 lg 2 eesmärk on tagada, et igas pankrotitoimkonnas oleksid lisaks suurvõlausaldajatele esindatud ka väikevõlausaldajad (p 13) ning, et PankrS § 74 lg 2 rikkumise korral on võimalik nõuda võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist PankrS § 83 lg 1 esimese lause esimese alternatiivi järgi ehk põhjusel, et otsus on vastuolus seadusega, seda vähemalt juhul, kui väiksema nõudega võlausaldajad on omapoolse toimkonna liikme kandidaadi esitanud (p 14). Käesoleval juhul on kahel korral koosolekul kohal olnud võlausaldajad jätnud otsustuse toimkonna liikme osas tegemata. Kui 29.11.2022 toimunud koosolekul on veel mingi põhjendus, miks otsustust teha ei saanud- kanditaat oli tundmatu ja puudus võimalus temaga tutvuda- , siis 07.02.2023 toimunud koosolekul hääletamata jätmine ei ole võlausaldaja poolt teiste võlausaldajate huvidega arvestav käitumine. 07.02.2023 üldkoosolekul oli kanditaadiks olev isik kohal, võlausaldajal oli võimalik teda küsitleda ja kujundada oma arvamus. Kas võlausaldaja seda tegi, protokollist ei nähtu. Puudub ka selgitus, miks võlausaldaja üldse hääletamata jättis. Kohus märgib, et oma arvamuse väljendamiseks oli võlausaldajal tegelikult võimalik hääletada ka isiku vastu, millist võimalust ei kasutatud. Olukorras, kus tegelikult oli võimalik valida toimkonda uus liige, kuid seega ei tehtud, on üldkoosoleku vastav otsus tühine, sest toimkond ei olnud seetõttu vastavuses seadusega. Kohus leiab lisaks , et sellise tegevusetusega kahjustas hääletamata jätnud võlausaldaja, AS Swedbank teiste võlausaldajate huve. Kohus rõhutab, et kuigi isikutel, sh ka võlausaldajatel on õigus vabalt kasutada ja käsutada seadudes sätestatud õigusi, ei tohi sellaga teiste isikute õigusi kahjustada- Eesti Vabariigi Põhiseadus § 19, TsÜS § 138 lg 2. Käeolevalt on AS Swebank poolt koosolekul hääletamata jätmine tekitanud olukorra, kus kõik võlausaldajad on jäänud ilma toimiva esindusorgani- toimkonnata. Teiseks on eriti kahjustatud väiksemate nõuetega võlausaldajad, sest nende esindajat toimkonnas enam polnud ning koosoleku toimise ajal oli ebaselge, kas ja millal võiks nende esindaja sinna valitud saada. Selline olukord kahjustas võlausaldajate ühiseid huve. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, koosoleku otsus toimkonna uue liikme valimata jätmise kohta on kehtetu. Käeolevalt on koosolekul hääletamata jätmine kahjustanud võlausaldajaid ja selle tulemusel ei vasta pankrotitoimkond enam seaduse sätetele. Samuti ei ole selline seadusele mittevastav pankrotitoimkond enam otsustusvõimeline. Riigikohus on seoses juriidiliste isikute otsustega, mis on takistanud nende isikute edasist (tulemuslikku) juhtimist, selgitanud tsiviilasjas 2-17-9986 07.11.2018.a lahendis järgmist: Kolleegium on varem leidnud, et osanikule võib hea usu põhimõttest (TsÜS § 32) tuleneda kohustus mitte kahjustada ühingut, mille väljendusena võib ta olla kohustatud hääletama nö patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 35). Samuti on kolleegium leidnud, et korteriühistu liikmele võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus mitte kahjustada ühistut ja panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta mh olla kohustatud hääletama maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega, kusjuures vajalik tahteavaldus on võimalik kohtulahendiga asendada TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 esimese lause alusel (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde ja leiab, et samasugune kohustus võib hea usu põhimõttest tuleneda ka patiseisus oleva aktsiaseltsi aktsionärile. ( p 12). Sama lahendi p-s 13 selgitas Riigikohus: „Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut tahteavaldust

tegema. Eeltoodust tuleneb, et selleks, et aktsionäri häält TsÜS § 68 lg 5 järgi kohtuotsusega asendada, peab aktsionäril olema tulenevalt seadusest, põhikirjast või muust õiguslikust alusest kohustus hääletada teatud viisil. Samuti peab olema võimalik teha kindlaks otsuse sisu, mille poolt aktsionäri hääletama kohustatakse. Seega kui võlausaldaja poolt koosolekul hääletamata jätmine tekitab olukorra, et pankrotitoimkond ei ole enam seadusele vastav ega õigusvõimeline, võib hagejal olla õigus nõuda teiselt võlausaldajalt, et viimane hääletaks otsuse poolt, mis tagab pankrotitoimkonna vastavusse viimise seaduse sätetega ja sellega ka toimkonna õigusvõimelisuse ning kõigi võlausaldajate huvide kaitse. Riigikohus on jaatanud nii selles lahendis kui ka 12.10.2022 lahendis tsiviilasjas 2-20-8655 põhimõttelist õigust kohustada juriidilise isiku juhtorgani liikmeid või osanikke tegema teatud tahteavaldusi. Ellpoolt viidatud tsiviilasjas 2-17-9986 jättis Riigikohus muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2018.a otsuse, millega rahuldati hageja nõue ja kohustati aktsionäri andma teatud konkreetse sisuga tahteavaldus. Seega ei tuvastanud kohus automaatselt mingi muusisulise või konkreetse otsuse tegemist koosolekul vaid andis kohustatud isikule selge juhise, kuidas toimida- kohustas teda andma teatud tahtevaldused. Kohus leiab, et ka käeolevalt ei saa kohus asuda võlausaldaja asemele ja võtta vastu otsust, mida on õigustatud tegema võlausaldajad üldkoosolekul. Samuti ei saa kohus tuvastada muu sisuga otsuse olemasolu selle otsuse alusel, mille kohus kehtetuks tunnistas. Kohus märgib, et vastavalt TsÜS § 90 lg 1 teisele lausele on kehtetu otsus tühine algusest peale, mis tähendab, et ostust pole vaidlusaluses küsimuses üldse vastu võetud. Seega on toimkonna liikme määramiseks vajalik läbi viia uus hääletus. Hageja pole aga esitanud nõuet, mis kohustaks võlausaldajat vastava tahteavalduse tegemiseks. Käesolevalt pole oma kohustust eiranud võlausaldaja ka menetlusosaline, et kohus saaks tema suhtes mingeid korraldusi teha. Kohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb hageja tuvastusnõue jätta rahuldamata. Kohtule esitatud 08.03.2023 võlausaldajate üldkoosoleku otsusest nähtub, et võlausaldajad on otsustanud kõik toimkonna liikmed vabastada ja jätta toimkond moodustamata. Seega on ära langenud võimalus korraldada toimkonna liikme valimiseks üldkoosolekul uus hääletus. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käeoleval rahuldas kohus ühe hageja nõuetest kuid jättis teise nõude rahuldamata. Kohus leiab, et eeltoodu tõttu ja lähtudes TsMS § 163 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte kanda, ei anna kohus sisulist hinnangut poolte tehtud kuludele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik