Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohaselt on Rxxxxx xxxxa nõue kokku Txxxx Txxxxxxx vastu 152 812,50 eurot ning 28.08.2019.a määruse alusel 10 183,55 eurot. Võlgnik ei ole temalt väljamõistetud summasid vabatahtlikult tasunud. Avaldaja edastas võlgnikule 07.05.2019 pankrotihoiatuse, mille kättetoimetamise korraldas avaldaja kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur toimetas pankrotihoiatuse võlgnikule kätte 31.05.2019, kuid võlgnik ei ole siiani enda kohustusi täitnud. Tsiviilasjas nr 2-18-10564 esitas võlgnik menetlusabi taotluse, mille kohaselt töötab võlgnik raamatupidajana Valgamaa jahimeeste Ühistu MTÜ-s. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete keskmiseks igakuiseks sissetulekuks on 500 eurot. Võlgnikule kuulub 1/2 mõttelist osa nii Tartus kui Tallinnas asuvast korteriomandist. Mõlemal kinnistul on seatud hüpoteegid Swedbank AS-i ja OÜ Giga Investeeringud kasuks. Samuti on mõlemale kinnistule seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri Elin Vilippuse kasuks. Avaldaja hinnangul on ilmne, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuse tasumiseks. Avaldaja leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse 23.12.2019.a määrusega menetlusse ja määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi. 09.01.2020 toimunud kohtuistungil osales vaid võlausaldaja, kes jäi avalduse juurde. Võlgniku esindaja teatas kohtule, et on nõus ajutise halduri määramisega. 14.01.2020.a määrusega nimetas kohus võlgnikule ajutise halduri. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Vara Võlgnikul on arvelduskontod neljas pangas, kokku 10 kontot. Vaid ühel kontol Swedbank ASis on konto jääk 0,46 eurot, ülejäänud kontode jäägid on 0 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 600 eurot. Võlgnik töötab raamatupidajana Valga Jahimeeste Ühistus. Kinnisvara Kinnistusraamatu andmete kohaselt on võlgnikul seos kolme kinnisasjaga: - Eriomand registriosa numbriga 4413903 asukohaga xxxxxxxxxxxxxx, Tartu, millest võlgnikule kuulub 1/2 kaasomandi osa. Eriomand on koormatud tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega RxxxxxxPxxxx kasuks. Sisse on kantud märkus kinnistu kaasomaniku Rxxxxx Pxxxx pankroti kohta. Sisse on kantud keelumärge võlgniku mõttelise osale kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäituri kasuks. Esimesel järjekohal on hüpoteek summas 1 469 000 eurot Swedbank AS-i kasuks. Teisel järjekohal kohtulik hüpoteek summas 64 200 eurot OÜ Giga Investeeringud kasuks. Võlgnikule üle antud vara on sisuliselt tagasivõidetud Rxxxxx Pxxxx pankrotivara hulka ja selle väljaandmise võimatusest tulenevalt on mõistetud välja hüvitis, mille rahaliseks suuruseks on määratud nimetatud eriomandi osas 57 812,50 eurot. Seega sisuliselt on võlgniku varaks teoreetiline nõudeõigus Rxxxxx Pxxx vastu, kelle pankrotihaldur omakorda omab vastunõuet võlgniku vastu tulenevalt sama eriomandi kaasomandi üleandmise tagasivõitmisest. Eriomandi võõrandamisel on seega ajutise halduri hinnangul võlgniku jaoks võimalik positiivne tulem see, kui tema vastu tsiviilasjas nr 2-16-7541 tehtud kohtuotsusest tulenev nõue väheneb. - Eriomand registriosa numbriga 21853901, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx, Tallinn, millest võlgnikule kuulub 1/2 kaasomandi osa. Eriomand on koormatud tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega Rxxxxx Pxxxx kasuks. Sisse on kantud märkus kinnistu kaasomaniku Rxxxxx Pxxxx pankroti kohta. Sisse on kantud keelumärge võlgniku mõttelise osale kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäituri kasuks.

Esimesel järjekohal on hüpoteek summas 3 675 800 eurot Swedbank AS-i kasuks. Teisel järjekohal kohtulik hüpoteek summas 64 200 eurot OÜ Giga Investeeringud kasuks. Tsiviilasjas nr 2-16-7541 on tuvastatud, et 1⁄2 suuruse kaasomandiosa üleandmist võimaldanud hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-54623 on kehtetu ja selle tagajärjel tuleb võlgnikul hüvitada Rxxxxx Pxxxx pankrotivarasse rahaline hüvitis summas 95 000 eurot registriosa nr 21853901 mõttelise osa eest. Sarnaselt eriomandiga xxxxxxxxxxxxxxxxTartu, on võlgniku varaks teoreetiline nõudeõigus. - Eriomand registriosa numbriga 80516002, asukohaga xxxxxxxxxxx Pärnu, mille omanik on Ühisliisingu AS. Võlgniku kasuks on seatud eelmärge 1/2 suuruses mõttelises osas omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. Harju Maakohtu 24.02.2019.a otsusest tsiviilasjas nr 2-18-10564 nähtub, et Rxxxxx Pxxxx on võtnud enda pankrotimenetluse ajal õigeks tema vastu esitatud hagiavalduse, mille tagajärjel on üle antud nimetatud eriomandit puudutavad õigused, sh õigus saada nimetatud eriomandi omanikuks tulenevalt kapitalirendilepingust, 1/2 suuruses osas võlgnikule. RxxxxxxPxxxx pankrotihaldur Martin Krupp on hagenud hagi õigeksvõtmise tühisust ja kohus on hagi rahuldanud kohustades võlgnikku eriomandile tema kasuks kantud eelmärke kustutamiseks nõusoleku andma. Kuigi viidatud kohtuotsus ei ole jõustunud, siis teadaolevaid asjaolusid arvestades on ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohal, et nimetatud eriomandist tulenevaid võimalikke õigusi ei saa võlgniku varana arvestada. Muu vara Võlgnikule ei kuulu sõidukeid ning võlgnik ei oma osalusi äriühingutes. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul on vara, mille arvel oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulud. Kohustused Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgnikul järgmised kohustused: 1) Rxxxxx Pxxxx pankrotihalduri Martin Krupp ees summas 162 996,05 eurot; 2) Swedbank AS-i ees summas 144 517,45 eurot; 3) AS-i SEB Pank ees summas 26 939,96 eurot (3 lepingut); 4) Eesti Vabariigi ees summas 13 307,40 eurot (menetluskulud, menetluslik trahv). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul kohustusi hinnanguliselt 347 760,86 eurot, millest on praeguseks sissenõutavaks muutunud 166 756,51 eurot, millest omakorda avalduse esitanud võlausaldaja nõue on 162 996,05 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused seotud tsiviilasjas nr 2-16-7541 tuvastatud asjaoludega, sh sellel, et võlgnik on aidanud kaasa enda lähikondse Rxxxxx Pxxxx vara tema omandist välja viia. See omakorda põhjustas nõuete esitamise Rxxxxx Pxxxx pankrotihalduri poolt võlgniku vastu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise aluseid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul tuleks võlgniku pankrot välja kuulutada. 11.02.2020 toimunud istungil arvas võlgnik, et ta on maksejõuline ja soovis istungi edasilükkamist, sest tal ei olnud esindajat. Võlgnik ei kommenteerinud võlausaldaja pakkumist kompromissiks. Võlgnik ei osanud anda täpseid selgitusi korteriomanditel lasuvate üürilepingute kohta: ta ei teadnud, kes on üürnikud, millised on üürilepingute täpsemad tingimused (tähtaeg, tasutavad summad) ja väitis, et ta ei ole üüritulu saanud. Võlgnik märkis, et üürilepingud said sõlmitud selliselt, et üürnikud maksavad ainult kommunaale, sest korterid on koormatud hüpoteekidega. Korteriühistud ei ole talle teatanud, et korteritega seoses oleks

võlgnevusi. xxxxxxx tänava korteris elab ajutiselt võlgniku tütar ning seda korterit kasutab aegajalt võlgniku poeg. Tartu korteri eest ta ka üüri ei saa ja võlgnik ei osanud selgitada, kuidas lapsed on üürnikega kokkuleppele saanud korteri kasutamise osas. Võlgnik ise elab Valgas lastele kuuluvas korteris. Võlgnik kinnitas, et talle ei kuulu ka mingit vallasvara, kõik, s.h ehted ja koduse sisustuse esemed kuuluvad tema lähikondsetele. Võlausaldaja selgitas, et on pikka aega võlgnikuga pidanud läbirääkimisi ja pankrotihoiatus on tehtud enam kui pool aastat tagasi. Avaldaja hinnangul teeb võlgnik kõik, et venitada menetlust ja kohustust mitte täita. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgnik ootamatult maksejõuliseks muutunud vaid võlgnik on ise enda maksejõuetuse põhjustanud. Võlausaldaja on nelja ja poole aasta jooksul teinud võlgnikule ettepanekuid, et ta tagastaks korteriomandi, mis talle ei kuulu. Võlgnik on keeldunud seda tegemast. Võlausaldaja selgitas, et tema andmetel antakse Tallinnas xxxxxxxxx kaksiktornis asuvat korterit ABNB kaudu üürile ühe öö kaupa. Üür on 100-150 eurot ja makstakse sularahas. Kui seda teenust vahendatakse, siis järelikult saab võlgnik üüritulu. Avalaja tegi ka ärakuulamisel võlgnikule ettepaneku sõlmida kohustuse osas kompromiss ja esitas konkreetse ettepaneku. Ajutine halduri nõustus võlausaldajaga. Ajutine haldur märkis, et talle polnud üürilepingud teada. Ta esitas võlgnikule teabenõude, kuid võlgnik ei teinud koostööd. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik TxxxxxTxxxxxxx on käesolevalt püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on hetkel püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 166 000 euro ulatuses. Võlgniku varaks on kahe eriomandi kaasomandi osad, mille täpne väärtus ei ole teada, sest need on muuhulgas koormatud nii hüpoteekide kui isikliku kasutusõigusega võlausaldaja kasuks. Kohus on seisukohal, et võlgnikule kuuluv vara ei kata võlgniku kohustusi üsna suures ulatuses. Muu sellise vara kuulumist, mille saaks sissenõude pöörata, võlgnik eitas (väärtesemed, ehted jne). Võlgniku täiendavaks varaks on ainult tema igakuine sissetulek, mis on miinimumpalga lähedane. Võlgnik pole enda vastu suunatud nõudeid suutnud täita mitme aasta jooksul, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja PankrS § 1 ja 31 tulenevalt tuleb välja kuulutada tema pankrott. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Txxxx Txxxxxxx on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. Pankrotimenetluses on võimalik kompleksselt realiseerida võlgniku vara ja täita kohustused ulatuses, milleks jätkub vara realiseerimisest laekunud vahenditest. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19.03.2020 algusega kell 10.00 Jõgeva kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Kristo Tederi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja kohustab võlgnikku kohtus vandega kinniatama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- ning kiutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Andmed vara ja võlgade kohta, mille õigsust võlgnikul vandega kinnitada tuleks, lubas enne eseiemst üldkoosolekut kohtule esitada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab, et võlgnik võib esitada avalduse, et pärast pankrotimenetluse lõppemist algatatakse tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus nende nõuete osas, mis jäävad pankrotimenetluses täitmata. Avaldus tuleb esitada kas hiljemalt esimese võlausaldajate koosoleku toimumise ajaks või siis koos PankrS § 158 lg 3 aruandega (nn lõpparuanne). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud

Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu katteks hüvituse määramiseks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine pankrotihaldur on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 12 h. Ajutine pankrotihaldur palub määrata tema tasu suuruseks 1296 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 90 eurot tunnis. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tegevused on olnud vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Halduri nimetatud ajakulu on põhjendatud. Ajutine haldur taotleb töötasu ühe tunni eest 90 eurot. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu 90 eurot on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kuivõrd kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud, tasu jääb alla PankrS § 23 lg-ga 3 sätestatud ülemmäära piiri ning valdavalt ajutised haldurid ka samas suurusjärgus tasu taotlevad, siis määrab kohus ajutise halduri tasuks 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 1296 eurot. Kohtu hinnangul on halduri poolt tehtud kulud summas 64,80 eurot (sh käibemaks) põhjendatud ja taotlus tuleb selles osas rahuldada. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile tuleb välja mõista ajutise halduri taotlusel Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le. Avaldaja esindaja esitas kohtule taotluse avaldaja menetluskulude välja mõistmiseks. Nimetatud kulud on avaldaja esindaja ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund 30 min, kokku 216 eurot (s.h käibemaks) ja istungil osalemise eest tunnimääraga 120 eurot (+käibemaks). Istung kestis 46 minutit. Seega istungil osalemise aja eest on põhjendatud kulu 92 eurot + käibemaks, kokku 110.40 eurot. Kokku on avaldaja menetluskulud seega 326.40 eurot. TsMS § 172 lg 1 sätestab: Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Parkrotiseaduses puuduvad erisätted avaldaja ja võlgniku menetluskulude kandmise eristuste kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldaja kulud jätta võlgniku kanda. Menetlus viiakse võlgniku huvides: et välja selgitada tema vara ja kohustused ning kohustused täita võimaluste piires.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.