Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 24. november 2025
Tsiviilasja number
2-25-16822
Tsiviilasi
Piiratud Vastutusega SCE E-Piim kandeavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 25. septembri 2025. a määrus nr Ä 50141033 / 8
Kaebuse esitaja ja liik
Piiratud Vastutusega SCE E-Piim määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (registrikood 14922341), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 25. septembri 2025. a määrus nr Ä 50141033 / 8.
2.Saata tsiviilasi Tartu Maakohtu registriosakonnale Piiratud Vastutusega SCE EPiim kandeavalduse alusel kannete tegemise otsustamiseks tagasi.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Piiratud Vastutusega SCE E-Piim kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3 ja § 599 lg 1).
1.Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (avaldaja) esitas 18. septembril 2025 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus teha järgmine kanne: juhatuse liige on Erkki Freibach. Avaldaja palus kustutada järgmised kanded: juhatuse liige on Jaanus Murakas, Janis Bertulsons ja Merily Roosman. Avaldaja palus lisaks sisestada informatiivseid andmeid.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 25. septembri 2025. a määrusega kandeavalduse rahuldamata. Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (määrus nr 1435/2003) artikkel 37 lg 3 näeb ette, et isik ei või olla samal ajal nii SCE tegevjuhtorgani kui ka järelevalveorgani liige. Järelevalveorgan võib siiski nimetada ühe oma liikmetest, kes vaba koha puhul tegutseb tegevjuhtorgani liikmena. Sellel ajavahemikul peatatakse kõnealuse isiku ülesanded järelevalveorgani liikmena. Liikmesriik võib kehtestada sellele ajavahemikule tähtaja. Määruse nr 1435/2003 rakendamise seaduse (SCEPS) § 10 lg 1 järgi võib nõukogu määrata oma liikme juhtorgani liikme ülesannetesse varem kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei või ületada üht aastat. E. Freibach on avaldaja nõukogu liige. Avaldaja põhikirja p 5.14 kohaselt teeb nõukogu juhatuse tegevuse üle järelevalvet. Avaldaja nõukogu määras 5. septembril 2025 avaldaja juhatuse liikmeks E. Freibachi. Samas otsust E. Freibachi nõukogu liikme ülesannete peatamise kohta ei esitatud. Nõukogu liikme õigused ei peatu, vaid need tuleb peatada. E. Freibach on seega samaaegselt nõukogu ja juhatuse liige. See ei ole lubatud. Avaldaja juhatuse liikmete arv on väiksem kui SCEPS § 12 järgi lubatud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Avaldaja palub määruskaebuses Tartu Maakohtu registriosakonna määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldaja kandeavaldus rahuldada. Nõukogu (järelevalveorgani) liikme nimetamine juhatuse (tegevjuhtorgani) liikmeks ei eelda ülesannete peatamise kohta eraldi otsust. Määruse nr 1435/2003 artikli 37 lõikest 3 tuleneb õigus nimetada järelevalveorgani (nõukogu) üks liige vaba koha puhul avaldaja tegevjuhtorgani liikmeks (juhatuse liikmeks). Avaldaja nõukogu tegi seda 5. septembri 2025. a otsusega. Määruse nr 1435/2003 artikli 37 lg 3 eestikeelne tõlge on ekslik osas, mis näeb ette, et sellel ajavahemikul peatatakse kõnealuse isiku ülesanded järelevalveorgani liikmena. Arvestades sama määruse inglise-, prantsuse-, saksa- ja itaaliakeelseid tõlkeid, on vastava osa korrektne tõlge järgmine: "sellel ajavahemikul on kõnealuse isiku ülesanded järelevalveorgani liikmena peatunud". Järelevalveorgani (nõukogu) liikme nimetamine ühistu tegevjuhtorgani (juhatuse) liikmeks toob seega automaatselt kaasa tema kui järelevalveorgani (nõukogu) liikme ülesannete peatumise. Selleks ei ole vaja võtta vastu eraldi otsust. E. Freibach ei tegutse samaaegselt nõukogu ja juhatuse liikmena. Määruse artikkel 37 lg 3 sätestab erandi, mis õigustab teatud juhtudel nõukogu poolt ühe oma liikme nimetamist, kes on õigustatud tegutsema juhatuse liikmena. Kuna määruse nr 1435/2003 regulatsioonist tulenevalt kaasneb sellega vastava nõukogu liikme ülesannete automaatne peatumine, ei saa E. Freibach täita nõukogu ja juhatuse liikme ülesandeid samaaegselt. Asjas ei kohaldu SCEPS § 12. See norm paikneb SCEPS IV peatüki II jaos, mille pealkiri on "Üheastmeline juhtimissüsteem". Tegemist on normiga, mis rakendub selliste SCE-de osas, 2(5)
millel ei ole nõukogu ja mille juhtorganina tegutseb Eesti õiguse tähenduses juhatus. Avaldajal on nõukogu. Avaldaja juhtimissüsteem on seega kahe-, mitte üheastmeline. Avaldaja põhikirja p 5.26 järgi on avaldaja juhatusel 1-3 liiget.
4.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
5.Tartu Maakohus ei pidanud määruskaebuse rahuldamist põhjendatuks ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ning lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja registriosakonnale avaldaja kandeavalduse alusel kannete tegemise otsustamiseks tagasi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Avaldaja palub kanda äriregistrisse enda juhatuse liikmena E. Freibachi ja kustutada kanded, mille järgi on avaldaja juhatuse liikmeteks J. Murakas, J. Bertulsons ja M. Roosman.
8.Avaldaja on piiratud vastutusega SCE, s.o Euroopa ühistu, kelle asukoht on avaldaja põhikirja kohaselt Eestis. Avaldajale kohalduvad seega 1) määruse nr 1435/2003 sätted; 2) määruses nr 1435/2003 nimetatud juhtudel avaldaja põhikirja sätted; 3) määruses nr 1435/2003 täielikult või osaliselt reguleerimata küsimustes esiteks SCEPS-i sätted, teiseks Eesti riigisiseses õiguses tulundusühistu kohta käivad sätted ning kolmandaks avaldaja põhikirja sätted, nagu neid kohaldatakse Eesti riigisisese õiguse kohaselt moodustatud tulundusühistu suhtes (määruse nr 1435/2003 art 8 lg 1).
9.Avaldaja põhikirja järgi on avaldajal nõukogu, kelle põhikirjalised ülesanded vastavad määruse nr 1435/2003 art 39 lõikes 1 nimetatud järelevalveorgani ülesannetele (vt avaldaja põhikirja p-d 5.13–5.25), ja juhatus, kelle põhikirjalised ülesanded vastavad määruse nr 1435/2003 artiklis 37 lõikes 1 nimetatud juhtorgani ülesannetele (vt avaldaja põhikirja p-d 5.26–5.31). Avaldajal on määrus nr 1435/2003 artikli 36 punkti b mõttes seega kahetasandiline juhtimissüsteem. Avaldajale kohalduvad seetõttu määruses nr 1435/2003 kahetasandilise juhtumissüsteemi jaoks ette nähtud erisätted, s.o artiklid 37–41.
10.Määruse nr 1435/2003 art 37 lg 3 esimene lause sätestab üldreegli, mille kohaselt kahetasandilise juhtimissüsteemi korral ei või sama isik olla samal ajal nii järelevalve- kui ka juhtorgani liige. See reegel tagab järelevalveorgani ühe põhilise funktsiooni täitmise, s.o sisulise kontrolli juhtorgani tegevuse üle (vt määruse nr 1435/2003 art 39 lg 1), kuivõrd välistab kontrollijate ja kontrollitavate isikute kokkulangevuse. Samas on järelevalveorganil määruse nr 1435/2003 art 37 lg 3 teise lause kohaselt siiski õigus nimetada üks oma liige, kes täidab juhtorgani liikme ülesandeid, tingimusel, et juhtorganis on vaba koht. Määruse nr 1435/2003 art 37 lg 3 kolmanda lause eestikeelne versioon näeb ette, et ajal, mil järelevalveorgani liige täitab juhtorgani liikme ülesandeid, peatatakse tema ülesanded järelevalveorgani liikmena. Sama normi inglise-, prantsuse- ja saksakeelsed versioonid näevad aga ette, et ajal, mil järelevalveorgani liige täitab juhtorgani liikme ülesandeid, on tema poolt järelevalveorgani liikme ülesannete täitmine peatatud. Normi eestikeelne versioon toetab seega tõlgendust, et juhul kui järelevalveorgan nimetab ühe oma liikme juhtorgani liikme ülesandeid täitma, peab keegi eraldi otsustama, et sama isiku järelevalveorgani liikmelisusest tulenevad ülesanded tuleb peatada. Sama normi inglise-, prantsuse- ja saksakeelsed versioonid viitavad aga tõlgendusele, et juhul kui järelevalveorgan nimetab ühe oma liikme juhtorgani liikme ülesandeid täitma, on selle otsuse tagajärjeks, et sama isik ei saa 3(5)
enam täita järelevalveorgani liikmelisusest tulenevad ülesandeid, kuna tema õigus selleks on peatatud. Eelmärgitust lähtudes tuleb määruse nr 1435/2003 art 37 lg 3 teist ja kolmandat lauset tõlgendada ringkonnakohtu arvates koosmõjus selliselt, et kui järelevalveorgan nimetab ühe oma liikme juhtorgani liikme ülesandeid täitma, on selle otsuse tagajärjeks, et järelevalveorgani selle liikme järelevalveorgani liikmelisusest tulenevad ülesanded on peatatud. See tähendab, et järelevalveorgani liikmelisusest tulenevate ülesannete peatumine toimub määruse nr 1435/2003 art 37 lg 3 kolmanda lause alusel ilma, et seda oleks vaja eraldi otsustada. Ringkonnakohtu järeldust toetab ka see, et määruse nr 1435/2003 art 37 lg 3 ega sama määruse teised sätted ei näe ette, milline ühingu organ peaks järelevalveorgani liikme ülesannete täitmise õiguse peatama. Määruse nr 1435/2003 art 39 lg 2 järgi kuulub järelevalveorgani liikmete nimetamine ja tagasikutsumine üldkoosoleku pädevusse. See norm ei viita aga, et üldkoosolekul oleks õigus määruse nr 1435/2003 art 37 lg 3 teises ja kolmandas lauses nimetatud olukorras järelevalveorgani liikme ülesannete täitmine peatada. Samuti ei ole ülalviidatud tõlgendus vastuolus määruse nr 1435/2003 art 37 lg 3 esimese lausega ega selle eesmärgiga säilitada järelevalveorgani kontrollifunktsioon juhtorgani üle. Olukorras, kus järelevalveorgani liikme nimetamisel juhtorgani liikme ülesannetesse tema järelevalveorgani liikme ülesanded peatuvad, ei lange järelevalve- ja juhtorgan kokku. Sama isik ei täida sel juhul samaaegselt nii järelevalve- kui ka juhtorgani ülesandeid. Eelmärgitust lähtuvalt ei olnud registripidajal õigust keelduda kande põhjusel, et avaldaja ei esitanud E. Freibachi kui avaldaja nõukogu liikme ülesannete peatamise kohta pädeva organi otsust. Määrus nr 1435/2003 ei näe ette, et avaldaja organitel oleks sellise otsuse vastuvõtmise kohustus. Kuna küsimus on määruses reguleeritud, ei kohaldu asjas Eesti riigisisene õigus ega sellest tulenevad põhimõtted (määruse nr 1435/2003 art 8 lg 1).
11.Kaheastmelise juhtimissüsteemi korral näeb määruse nr 1435/2003 art 37 lg 4 ette, et juhtorgani liikmete arv või selle määramise kord sätestatakse SCE põhikirjas, ent liikmesriik võib siiski määrata minimaalse ja/või maksimaalse juhtorgani liikmete arvu. Eesti ei ole SCEPS-i IV peatüki I jaos, mis käsitleb kaheastmelist juhtimissüsteemi, määranud juhtorgani liikmete minimaalset ega maksimaalset arvu. SCEPS-i art 12 asub IV peatüki II jaos, mis käsitleb üheastmelist juhtimissüsteemi. Tegemist ei ole seega määruse nr 1435/2003 art 37 lg 4 rakendussätte, vaid määruse art 42 lõike 2 rakendussättega. Tulundusühistuseaduse § 55 lg 2 järgi võib tulundusühistu juhatuses olla üks või mitu liiget, liikmete arv määratakse põhikirjaga. Kuna avaldajal on kaheastmeline juhtimissüsteem, võib avaldaja talle kohalduvate õigusaktide kohaselt otsustada oma juhatuse liikmete arvu põhikirjas. SCEPS art 12 ei kohaldu. Avaldaja põhikirja järgi võib tal olla 1–3 juhatuse liiget. Avaldajal võib järelikult olla üks juhatuse liige. Registripidajal ei olnud SCEPS-i artiklile 12 tuginedes seega õigust kande tegemisest keelduda.
12.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Avaldajal on õigus taotleda määruskaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus kohtule, kelle menetluses asi viimati oli (TsMS § 150 lg 4). Taotluses tuleb märkida pangakonto number, millele riigilõivu tagastamist soovitakse, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb
4(5)
kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.