Võlaõigus › Võõrandamislepingud

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

võtnud endale esindaja tarbijavaidluste komisjonile vastuse koostamiseks. Kohtu hinnangul puudus hagejal vajadus tarbijavaidluste komisjoni menetluses osalemiseks advokaadi palkamiseks ja õigusabikulude tekitamiseks, sest tegemist ei ole kohustusliku kohtueelse menetlusega. Lisaks kui pooled jäävad erimeelsusele, tuleks vaatamata komisjoni otsusele pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kuna tarbijavaidluste komisjon leidis, et hageja ei vasta tarbija tunnustele TKS § 2 lg 1 p 1 tähenduses ja seega ei olnud komisjon pädev asja lahendama ning hageja oleks pidanud esmajärjekorras siiski kohtusse pöörduma, jättis kohus nõude kohtumenetluseelsete õigusabikulude ja sellelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Kuivõrd kohus jättis hagi osaliselt läbi vaatamata, sest kostja tasus menetluse kestel suures osas nõude ja osaliselt ka menetluskulud, ning ülejäänud osas rahuldamata, jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 63% kostja ja 37% hageja kanda. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud 5079 eurot (sh käibemaks), riigilõiv 595 eurot ja ekspertiisikulu 800 eurot, kokku 6474 eurot. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Eva Mägi tunnihind 150 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindaja ajakulu (28 tundi 13 minutit) ja esindajakulud (5079 eurot) on ülepaisutatud. Seda kinnitab mh asjaolu, et hageja esindaja ajakulu on rohkem kui kaks korda suurem kui kostja esindajal. Kuigi kohus ei võta esindajakulude vähendamisel aluseks võrdlust teise poole kuludega, ilmestab niivõrd suur ajakulu erinevus esindajakulu mittevastavust tsiviilasja keerukusele ja mahule. Menetluskulude nimekirjas on mitmeid ettevalmistavaid toiminguid (nt arutelud kliendiga, info kliendile, kliendi märkmete ülevaatamine jm), mille eest ei pea täies ulatuses vastutama vastaspool. Eeltoodust tulenevalt ning tsiviilasja hinda (5215,28 eurot) arvestades leidis kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu on 3960 eurot (sh käibemaks). Lisandub riigilõiv 595 eurot ja ekspertiisikulu 800 eurot. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud summas 5355 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista sellest 63%, s.o 3373,65 eurot. Kuna kostja on hüvitanud hagejale ekspertiisikulu 800 eurot, kuulub tasumisele 2573,65 eurot. Kostja menetluskulud (esindajakulud) määras kohus kindlaks taotletud ulatuses, s.o 1670 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja Annika Kiisk tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning kostja esindajakulu on tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg (13 tundi 55 minutit) on mõistlikud mh arvestades tsiviilasja hinda. Hagejalt tuleb mõista välja 1670 eurost 37%, s.o 617,90 eurot. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1955,75 eurot, millele lisandub hageja taotletud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

müügihinna tagastamisest ja kahju hüvitamisest, oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma Cuesta Advokaadibüroo poole. Kohtupraktika järgi on hüvitatavad sellised kohtueelsed õigusabikulud nagu advokaadikulud kostjale nõudekirjade koostamise, telefonivestluse ja kostja juures kohtumise eest (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24), kulutuste tegemine lepingu täitmise nõude ja kahju hüvitamise nõude (lepingust taganemise avalduse) esitamiseks (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Puudub põhjus, miks peaks tarbijavaidluste komisjonis tekkinud õigusabikulusid käsitlema teistmoodi kui eeltoodud õigusabikulusid. Kostja käitumine on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Hageja on püüdnud hoida õigusabikulusid minimaalsena. Hageja pöördus esmalt kostja poole, et leida lahendus läbirääkimiste teel. Kuivõrd kostja eitas kõrgsurvepumba defektsust, pöördus hageja tarbijavaidluste komisjoni, esindades end ka seal algul ise. Hageja asus esindajat kasutama pärast seda, kui kostja kaasas tarbijavaidluste komisjoni õigusteadmistega esindaja. Hagejal õigusteadmised puuduvad. Esindaja kasutamine oli vajalik, et vaielda kostjaga võrdselt positsioonilt. Lepingulise esindaja kasutamine on seadusest tulenev õigus. Esindaja kasutamise vajaduse tingis ka asjaolu, et hageja viibis tarbijavaidluste komisjoni menetluse ajal, 14.11.–08.12.2021, COVID-19 tõttu haiglaravil (lisatud on väljavõte statsionaarsest epikriisist). 25.11.2021 saatis komisjon hagejale e-kirja, milles oli öeldud: „Juhul kui Te ei nõustu avalduse tagasi võtmisega, palume saata omapoolsed põhjendused aadressil XXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 07.12.2021“; 2) põhjendas kohus hagi rahuldamata jätmist muu hulgas sellega, et tarbijavaidluste komisjoni hinnangul ei vasta hageja tarbija tunnustele TKS § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Tarbijavaidluste komisjon leidis ebaõigesti, et hageja ei ole tarbija. Hageja ostis varuosa eraisikuna. Sõidukit, millele kõrgsurvepump paigaldati ja mis kuulub hageja äriühingule (Extreme Services OÜ), kasutab hageja nii töö- kui erasõitudeks. Kuna hagejal on kodu ka Hiiumaal, suur koer ning saare ja mandri vahel on vaja asju vedada, sai soetatud ökonoomne universaalkerega auto. Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaandes on VÕS § 1 lg 5 tarbija definitsiooni juures näitena välja toodud, et: „Kui nt füüsiline isik ostab auto selleks, et tegeleda iseseisva ettevõtlusega ja samaaegselt kasutada autot ka erahuvides, siis piisab tarbijaks tunnistamiseks sellest, kui autot kasutatakse ka erahuvides.“ Tarbijaõiguste direktiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/83/EL, 25.10.2011) põhjenduspunktist 17 tulenevalt tuleb direktiivi kohaselt tarbijana mõista ka isikut, kes teeb tehingu, mis seondub osaliselt ka tema majandusvõi kutsetegevusega. Seega tuleb hagejat kostjalt varuosa ostmisel käsitleda tarbijana; 3) vähendas maakohus põhjendamatult hageja menetluskulusid. Hageja menetluskulud on suuremad, kuna hageja on tõendama kohustatud pool. Nõue ei olnud lihtne võlaõiguslik nõue, vaid sisaldas taganemise tagajärjel üleantu tagastamise nõuet, kahju hüvitamise nõuet (sõiduki remondikulud) ja kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Kuna kostja vaidles kõikidele nõuetele aktiivselt vastu, pidi hageja nõudeid täiendavalt põhjendama ja esitama lisatõendeid. Hageja ei esitanud üleliigseid menetlusdokumente. Maakohus vähendas hageja menetluskulusid põhjendamatult ka tsiviilasja hinnale tuginedes. Riigikohus on leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga.

sõidukit, millele ta varuosa soetas, nii era- kui töösõitudeks, on paljasõnaline. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et sõiduk oli soetatud erakasutamise eesmärgil ja seda ka kasutati erasõitudeks. Selliseks tõendiks saab olla nt Maksu- ja Tolliameti tõend erisoodustusmaksu tasumise kohta. Hageja tegeleb mootorsõidukite müügiga ehk ettevõtlusega ja sõiduk kuulus hageja ettevõttele. Hageja soetab sõidukeid vaheltkasuga edasimüümise eesmärgil ning sel eesmärgil oli soetatud ka kõnealune sõiduk. Sõiduk on uue omaniku leidnud. Äriühingu tegevuse eesmärgiks ei ole füüsilise isiku isiklike või perekondlike vajaduste rahuldamine, vaid majandustegevuse kaudu kasu saamine. Sellisel juhul on domineeriv isiku majandustegevuslik eesmärk, mitte isiku paljasõnaline soov kasutada sõidukit peresõitudeks; 2) juhul kui kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt välja hageja tarbijavaidluste komisjonis kantud õigusabikulud, palub kostja kulusid vähendada. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Asja menetlemine tarbijavaidluste komisjonis ei olnud keeruline ega ajamahukas, seda enam, et hageja esindaja on vandeadvokaat. Hageja esindaja ajakulu tarbijavaidluste komisjonis oli 10 tundi 12 minutit, kostja esindajal 3 tundi. Nii suur ajakulu erinevus viitab kulude näilikule paisutamisele. Vajalik ei olnud ka mitme õigusnõustaja osalemine, sh ei kuulu hüvitamisele nõude loovutamise lepingu koostamine. Arvele nr 2022/0084 vaidleb kostja täies ulatuses vastu – 2 tunni sees ei ole hageja esindaja esitanud tarbijavaidluste komisjonile ühtegi taotlust, hageja ja tema esindaja omavaheline arutelu ei kuulu hüvitamisele; 3) on maakohus põhjendatult vähendanud hagejale maakohtu menetluses hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Hagejat esindas vandeadvokaat ja asi ei olnud mahukas ega keerukas. Hageja menetlusdokumentide sisu kordub suures osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

omava esindajata esitada oma arvamuse vaidlusküsimuse osas, samuti suudavad isikud iseseisvalt esitada dokumente oma seisukohtade põhjendamiseks. Seetõttu puudus hagejal vajadus tarbijavaidluste komisjoni menetluses advokaadi palkamiseks ja õigusabikulude tekitamiseks. Kuna tarbijavaidluste komisjoni otsus ei ole sundtäidetav, siis erimeelsuste korral tuleb otsusega mittenõustumisel pöörduda kohtusse. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kahjunõude rahuldamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi on täidetud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikuid kulusid, sealhulgas mõistlikuid kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, samuti kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtupraktika kohaselt tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks. Nii on Riigikohus leidnud, et advokaadi palkamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidlusteks, aidates teha kohtusse nõude esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-138-10; 3-2-119-13; 3-2-1-77-16). Asja materjalidest nähtub, et hageja kasutas advokaadi õigusabi pärast seda, kui kostja kaasas tarbijavaidluste komisjoni menetluses endale õigusteadmistega esindaja, ning hageja esindaja koostas vastuse tarbijavaidluste komisjoni 25.11.2021 kirjale (I kd, tl 32-36). Ringkonnakohus leiab, et hageja soovis kostjaga vaielda võrdselt positsioonilt ning advokaadi palkamine tarbijavaidluste komisjoni menetlusse oli mõistlik toiming VÕS § 128 lg 3 tähenduses, st hageja eesmärk oli vähendada õigusabikulusid võimalikus kohtumenetluses. Ainuüksi see, et tarbijavaidluste komisjoni näol ei ole tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega ning komisjoni otsus ei ole sundtäidetav, ei anna alust järeldada, et tarbijavaidluste komisjonis kantud õigusabikulud ei ole VÕS § 128 lg 3 alusel põhjendatud. Maakohus ei jätnud hageja vaidlusalust nõuet rahuldamata põhjusel, et tarbijavaidluste komisjoni otsuse kohaselt ei olnud hageja tarbija TKS § 2 lg 1 p 1 (VÕS § 1 lg 5) tähenduses. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et hageja kohtumenetluseelsete õigusabikulude vajalikkuse hindamisel ei ole praegusel juhul tähendust sellel, kas hageja oli VÕS § 1 lg 5 mõttes tarbija või mitte. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis oli advokaadi menetlusse kaasamine mõistlikult võttes vajalik ja põhjendatud olukorras, kus hageja käsitlemine tarbijana oli vaieldav ja kostja vaidles hageja nõudele tervikuna vastu. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja antud vaidluse kontekstis käsitletav tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Seejuures on hageja rõhutanud, et kui füüsiline isik ostab auto selleks, et tegeleda iseseisva ettevõtlusega ja kasutada samaaegselt autot ka erahuvides, siis piisab tarbijaks tunnistamiseks sellest, kui autot kasutatakse ka erahuvides. Samas ei ole hageja tõendanud, et vaidlusalust autot Ford Mondeo 1,8 d 2009. a registrimärgiga XXXXXXX on ta kasutanud erahuvides. 31.03.2022 menetlusdokumendile lisatud fotol (I kd, tl 85) on jäädvustatud teise registreerimismärgiga sama tüüpi auto ning seega on ebaõige hageja väide, et ta kasutas vaidlusalust autot erasõitudeks Hiiumaale ja tagasi. Asja materjalidest nähtub veel see, et vaidlusalune auto registreeriti Eestis 09.03.2021 ning vahetult pärast seda kuni oktoobrini 2021 tegeles hageja auto remondiga. Arvestades auto läbisõitu (I kd, tl 57 pöördel) ning auto remondis olekut, on põhjendatud kostja seisukoht, et hageja ei kasutanud vaidlusalust autot erasõitudeks. Hageja nõuab kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamist summas 1689,60 eurot (vt arved nr 2021/0509 ja nr 2022/0084 koos spetsifikatsioonidega, mille kohaselt on õigusabile kulunud 10 tundi ja 12 minutit). Arvetel märgitud tunnihinnale 140 eurot ja 150 eurot ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Samas on kostja leidnud, et õigusabile kulunud aeg on

ülepaisutatud. Arvestades sellega, et hageja oli ise juba eelnevalt tarbijavaidluste komisjonile avalduse (I kd, tl 26-28) esitanud ning hagejalt nõuti lisaks põhjenduste esitamist, siis on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabile kulunud aeg tarbijavaidluste komisjonis kokku 7 tundi. Ringkonnakohus lähtub arvel nr 2021/0509 märgitud tunnihinnast 140 eurot ning õigusabi summaks on kokku 1176 eurot (7x140x1,2). Nimetatud summalt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 22.02.2022. Viivise suuruseks 17.03.2023 seisuga on 106,39 eurot (vt viivisekalkulaator.ee).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.