Hageja P. K. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat E. M. (Cuesta Advokaadibüroo OÜ, XXX) Kostja: Extensa OÜ (registrikood 12656088, asukoht Võru tn 55f, 50111 Tartu), lepinguline esindaja A. K. (e-post XXX Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu P. K. i haginõude osaline tagasivõtmine summas 3283,86 eurot ja jätta selles osas hagi läbi vaatamata.
2.Jätta rahuldamata P. K. i nõue Extensa OÜ vastu kahju hüvitamiseks summas 1689,60 eurot ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks.
3.Jätta menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda.
4.Rahuldada P. K. i kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Mõista Extensa OÜ-lt P. K. i kasuks menetluskulude katteks välja 2573,65 eurot.
6.Rahuldada Extensa kindlaksmääramiseks.
OÜ
taotlus
menetluskulude
rahalise
suuruse
7.Mõista P. K. ilt Extensa OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 617,90 eurot.
8.Tasaarvestada P. K. i ja Extensa OÜ resolutsiooni punktides 5 ja 7 vastastikused menetluskulude nõuded ning mõista Extensa OÜ-lt P. K. i kasuks välja 1955,75 eurot menetluskulude katteks.
9.Mõista Extensa OÜ-lt P. K. i kasuks välja viivis menetluskuludelt (1955,75 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.P. K. (hageja) esitas 22. veebruaril 2022 Extensa OÜ vastu hagi põhivõlgnevuse 4826,96 eurot väljamõistmiseks, sh müügihinna tagastamise nõue 480 eurot (VÕS § 189 lg 1 alusel), kõrgsurvepumba vahetuse ja defekteerimise eest makstud 365 eurot (VÕS § 115 lg 1), asendusmootori maksumus 700 eurot (VÕS § 115 lg 1), hammasrihmakomplekti maksumus 121,06 eurot (VÕS § 115 lg 1), Rahvaauto OÜ-le makstud tasu mootori vahetuse eest koos osadega 1473,30 eurot (VÕS § 115 lg 1) ja kohtuvälised õigusabikulud 1689,60 eurot (VÕS § 115 lg 1) ja viiviste nõue.
2.Hageja esitas 17. oktoobril 2022 taotluse nõude osaliseks tagasivõtmiseks (tl 187189). Taotluse põhjenduste kohaselt on kostja menetluse kestel (ekspertiisiakti järgselt) tasunud hagejale sõiduki remondikulu 3139,36 eurot, viivise summas 144,50 eurot ja ekspertiisikulu summas 800 eurot. Kuna kostja on osaliselt hageja nõude täitnud, vähendab hageja oma nõuet ning võtab hagi osaliselt tagasi 3283,86 euro ulatuses ning palub selles osas menetlus lõpetada. Muus osas palub hageja hagi rahuldada, välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud summas 1689,60 eurot, viivise ja menetluskulud. Ekspertarvamuses toodu (millega tuvastati kõrgsurvepumba defektsus) kui ka kostja poolt sõiduki remondikulu hüvitamise fakt kinnitab hageja kohtueelse õigusabikulu (kahju) vajalikkust, kuivõrd hageja on eelnevast tulenevalt põhjendatult pöördunud oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole. Hageja kohtueelne õigusabikulu seondub eelkõige osalemisega Tarbijavaidluste komisjonis. Hageja rõhutab, et seal esindas hageja ennast algselt ise ning kaasas õigusteadmistega esindaja alles pärast seda kui kostja asus kasutama esindajat. Hagejal endal õigusteadmised puuduvad ning selleks, et vaielda kostjaga võrdselt positsioonilt oli lepingulise esindaja kaasamine paratamatu.
KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja kinnitab osaliselt haginõude tasumist ja ei oma vastuväited hageja poolt nõude osalisele tagasivõtmisele.
4.Ülejäänud nõudele vaidleb kostja vastu, kuna Tarbijavaidluste komisjonis kantud õigusabikulud ei kuulu hagejale hüvitamisele, kuivõrd hageja näol ei olnud tegemist tarbijaga ning seetõttu ei olnud põhjendatud Tarbijavaidluste komisjoni pöördumine ja õigusabiteenuse osutaja kaasamine menetluse kestel. Käesoleval juhul hageja ei vajanud õigusabiteenust avalduse esitamisel Tarbijavaidluste komisjonile, ka vajalikud tõendid esitas hageja ise. Hageja esindaja esitatud arvetest saab järeldada, et ta on menetlusse kaasatud 01.12.2021. Kostja märgib, et hageja esindaja koostatud 06.02.2021 dokumenti Tarbijavaidluste komisjonile nägi kostja esmakordselt alles hagimaterjalide saamisel, seda kostjale varasemalt esitatud ei olnud. Lisaks on tegemist ilmselgelt ülepaisutatud menetluskuludega - asja menetlemine Tarbijavaidluste Komisjonis ei olnud keeruline ja ajamahukas, seda enam, et hageja esindaja näol on tegemist vandeadvokaadiga. Võrdluseks hageja esindaja Tarbijavaidluste komisjonis toimunud menetluse 10h 12min ajakulule, kulus kostja esindajal sama asja menetlemiseks 3h. Kostja leiab, et vajalik ei olnud ka mitme õigusnõustaja osalemine (sh ei kuulu nt nõude loovutamise lepingu koostamine mitte kuidagi hüvitamisele kuuluva õigusabi alla). Arvele nr XXX vaidleb kostja täies ulatuses vastu – 2h sees ei ole hageja esindaja esitanud Tarbijavaidluste komisjonile ühtegi taotlust ning hageja ja tema esindaja omavahelist arutelu, ei pea kostja hüvitama.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte esitatud tõendite ja kostja vastuväidetega, leiab, et hageja nõue kohtumenetluse-eelse õigusabikulu 1689,60 euro hüvitamiseks ja sellelt summalt arvestatud viivise saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Seoses haginõude osalise tagasivõtmisega jätab kohus hagi osaliselt läbi vaatamata.
6.Hageja esitas 17. oktoobril 2022 taotluse nõude osaliseks tagasivõtmiseks (tl 187189). Taotluse põhjenduste kohaselt on kostja menetluse kestel tasunud hagejale sõiduki remondikulu 3139,36 eurot, viivise 144,50 eurot ja ekspertiisikulu summas 800 eurot. Eeltoodust tulenevalt vähendas hageja oma nõuet, võttis hagi tagasi 3283,86 euro ulatuses ning palus selles osas menetlus lõpetada. Riigikohus on 20. märtsi 2019 kohtuotsuses nr 2-14-61508 p-s 17 märkinud, et haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS § 376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431). Kostja haginõude vähendamisele vastuväiteid ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Lõike 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohus võtab haginõude osalise tagasivõtmise vastu määrusega, millega ühtlasi jätab hagi osaliselt läbi vaatamata. Kuivõrd hageja on haginõude
osaliselt tagasi võtnud, võtab kohus haginõude osalise tagasivõtmise vastu, sest see ei riku avalikku huvi ning jätab haginõude osaliselt läbi vaatamata. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud vastu võtta P. K. i osaline haginõude tagasivõtmine summas 3283,86 eurot ja jätta selles osas hagi läbi vaatamata.
7.Hageja taotleb kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist seoses Tarbijavaidluste komisjoni poole pöördumisega. Hageja kasutas esindaja abi alates hetkest, mil kostja võttis endale esindaja. Kostja vaidleb vastu põhjendustel, et kuivõrd hageja näol ei olnud tegemist tarbijaga ei olnud põhjendatud Tarbijavaidluste komisjoni pöördumine ja õigusabiteenuse osutaja kaasamine menetluse kestel. Kohtueelne õigusabi võtmine ei olnud antud juhul vajalik ja kostja arvates oleks saanud hageja oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma advokaadi abita. Juhul kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, võimaldab VÕS § 128 lg 3 nõuda kahju tekitanud isikult ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist, mida kannatanud on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada (vt ka Riigikohtu 26. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 28 koos selles viidatud lahenditega). Hageja on pöördunud kohtueelselt Tarbijavaidluste komisjoni poole. Tarbijavaidluste komisjoni 31. jaanuari 2022 otsusega menetlus lõpetati, kuna avaldus ei olnud esitatud tarbija seadusega kaitstud õiguste ja huvi kaitseks. Tarbijavaidluste komisjon asus seisukohale, et hageja ei vasta tarbija tunnustele TKS § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Kohus on seisukohal, et hagejale kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamine ei ole põhjendatud. Tarbijavaidluste komisjoni pöördumine peaks tagama tarbija ja kaupmehe vahel tekkinud vaidluse lahendamise lihtsalt, kiiresti ja väikeste kuludega. Tarbijavaidluste komisjoni otsused ei ole sundkorras täidetavad, mistõttu olukorras, kus osalised ei nõustu Tarbijavaidluste komisjoni otsusega, on vaidluse jätkamine võimalik ainult kohtumenetluses. Eeltoodust tuleneb, et Tarbijavaidluste komisjonis toimuvat menetlust on sedavõrd lihtsustatud, et isikud saaksid ilma õigusteadmisi omava esindajata esitada oma arvamuse vaidlusküsimuse osas ja suudaksid iseseisvalt esitada dokumente oma seisukohtade tõendamiseks. Hageja on võtnud endale esindaja Tarbijavaidluste komisjonile vastuse koostamiseks. Kohtu hinnangul puudus hagejal vajadus Tarbijavaidluste komisjoni menetluses osalemiseks advokaadi palkamiseks ja õigusabikulude tekitamiseks, sest tarbijavaidluse puhul ei ole tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega. Lisaks ei ole komisjoni poolt tehtav otsus sundtäidetav ja kui pooled jäävad vaidluse osas erimeelsusele, tuleks vaatamata komisjoni otsusele pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kuna Tarbijavaidluste komisjon leidis, et hageja ei vasta tarbija tunnustele TKS § 2 lg 1 p 1 tähenduses ning seega ei olnud Tarbijavaidluste komisjon pädev asja lahendama ning hageja oleks pidanud esmajärjekorras siiski kohtusse pöörduma, jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude 1689,60 euro väljamõistmiseks. Nõude rahuldamata jätmise tõttu ei kuulu rahuldamisele ka sellelt summalt arvestatud viivise saamine.
8.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
9.Kuivõrd kohus jätab haginõude osaliselt läbi vaatamata, sest kostja tasus menetluse kestel suures osas haginõude ja osaliselt ka menetluskulud ning ülejäänud osas nõude rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 kohaselt jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskuludest 63% kostja kanda ja 37% hageja kanda.
10.Hageja esitas 17.10.2022 kohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja 17.10.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud 5079 eurot (sh käibemaks), riigilõiv 595 eurot ja ekspertiisikulu 800 eurot, so kokku 6474 eurot. Hagejat esindas vandeadvokaat Eva Mägi, kes osutas hagejale õigusabi kokku 5079 euro ulatuses, tunnihinnaga 180 eurot (sh käibemaks). Esindaja ajakulu oli menetluskulude nimekirja ja arvete järgi kokku 28 tundi 13 minutit, s.o: Kuupäev
Tegevus
Kestus
Summa
Veebruar 2022
Hagiavalduse koostamine ja täiendamine; hagi 5h 48 m lõplik ülevaatus ja kliendile tutvustamine, kliendiga seonduv suhtlus, hagi lõplik vormistus koos komplekteerimisega ja esitamine kohtule; hagi menetlusse võtmise määruse ülevaatus ja info kliendile
Kohtu 6. aprilli 2022 kirjaga tutvumine, analüüs, 8 h seisukoha koostamine, ekspertiisi taotluse koostamine, kohtule edastamine
1200 eurot
Mai-juuni
Kostja 4. mai 2022 seisukohaga tutvumine, suhtlus 43 m kliendiga, 1. juuni 2022 ja 16. juuni 2022 kohtumääruste ülevaatus
107,50 eurot
September
Tegevuses seoses ekspertiisimäärusega kompromissläbirääkimistega
ja 3h 35 m
537,50 eurot
Septemberoktoober 2022
Nõude vähendamise taotluse koostamine, 3 h 7 m menetluskulude nimekirja koostamine
467,50 eurot
Kulud kokku ilma käibemaksuta
4232,50 eurot
Kulud kokku käibemaksuga
28h 13m
5079 eurot
Hageja palub kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist koos käibemaksuga.
11.Kostja palub 31.10.2022 menetluskulude nimekirjas määrata kindlaks kostja menetluskulud kokku 1670 eurot (ilma käibemaksuta), mis koosnevad üksnes esindajakuludest. Kostjat esindas lepinguline esindaja A. K. tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja osutas kostjale õigusabi kokku 13 h 55 m, s.o: - tutvumine hagi materjalidega, kliendiga konsulteerimine ning 17.03.2022 kostja vastuse koostamine, ajakuluga 7h, 840 eurot; - hageja 31.03.2022 seisukoha ja selle lisadega tutvumine, kohtu 06.04.2022 nõudega tutvumine, hageja 20.04.2022 täiendava seisukoha ja taotlusega tutvumine, kliendiga konsulteerimine ning 04.05.2022 kostja seisukoha koostamine, ajakuluga 2,5h, 300 eurot; - kohtu 11.05.2022 kirjaga tutvumine, ajakuluga 10 minutit, 20 eurot; - eksperdi 27.05.2022 kirjaga tutvumine, ajakuluga 5 minutit, 10 eurot; - kohtu 01.06.2022 määrusega tutvumine, ajakuluga, 10 minutit, 20 eurot; - kohtu 14.06.2022 ekspertiisi määrusega tutvumine, ajakuluga 10 minutit, 20 eurot; - 31.08.2022 ekspertiisiakti ja selle lisadega tutvumine ning kliendiga konsulteerimine, ajakuluga 1 tund, 120 eurot. - kohtu 02.09 kirjaga ja 05. september 2022 kohtumäärusega tutvumine, ajakuluga 10 minutit, 20 eurot; - kompromissläbirääkimiste pidamine hageja esindajaga ning suhtlus kliendiga perioodil 05.09.2022- 19.09.2022.a, ajakuluga 0,5 tundi, 60 eurot. - hageja 16.09.2022 teavitusega tutvumine ning kostja 21.09.2022 kohtunõudele vastuse koostamine ja kohtule esitamine, ajakuluga 10 minutit, 20 eurot; - 6. oktoobri kohtumäärusega tutvumine ning hageja 17. oktoober menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine, ajakuluga 30 minutit, 60 eurot;
- kostja 31.10.2022 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine, ajakuluga 1,5 tundi, 180 eurot. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub menetluskulud mõista hagejalt välja ilma käibemaksuga.
12.Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja menetluskulud
14.Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 595 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud tsiviilasja menetluses riigilõivu taotluses märgitud summas. Seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Samuti taotleb hageja menetluskuluna 800 euro kindlaksmääramist seoses ekspertiisitasu maksmisega. Tegemist on ekspertiisi tegemisega tekkinud kuluga TsMS § 143 p 1 tähenduses. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
15.Hageja taotleb esindajakulude kindlaksmääramist kokku summas 5079 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu
10.veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
16.Hagejat esindas vandeadvokaat Eva Mägi. Vandeadvokaat Eva Mägi tunnihind oli 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
17.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja ajakulu (28h 13 m) ning esindajakulud (5079 eurot) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud ega ole taotletud ulatuses põhjendatud ega vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Hageja esindajakulude suurus ei vasta tervikuna tsiviilasja olemusele, selle keerukusele ja mahule. Seda kinnitab mh asjaolu, et hageja esindaja ajakulu on rohkem kui kaks korda sama suur kui kostja ajakulu. Kuigi kohus ei võta esindajakulude suuruse vähendamisel aluseks võrdlust teise poole kulude suurusega, siis ilmestab niivõrd suur ajakulu erinevus esindajakulu mittevastavust tsiviilasja keerukusele ja mahule. Menetluskulude nimekirjas on mitmeid ettevalmistavaid toiminguid (nt arutelud kliendiga, info kliendile, kliendi märkmete ülevaatamine jm), mille osas ei ole põhjendatud, et vastava ajakulu eest peaks täies ulatuses vastutama vastaspool. Eeltoodust tulenevalt ning tsiviilasja hinda (5215,28 eurot) arvestades leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb pidada 3960 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, on põhjendatud määrata esindajakulu kindlaks koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Järelikult on hageja menetluskulu põhjendatud kokku 5355 (s.o riigilõiv 595 eurot + ekspertiisikulu 800 eurot + esindajakulu 3960 eurot). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sellest 63%, s.o 3373,65 eurot. Kuna kostja on hüvitanud menetluse kestel hagejale ekspertiisikulu summas 800 eurot, kuulub tasumisele 2573,65 eurot. Kostja menetluskulud
18.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud esindajakuludest summas 1670 eurot. Kostjat esindas lepinguline esindaja A. K. tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja esindaja osutas kostjale õigusabi kokku 13 h 55 m Kostja esindajakulu õigusabiteenuse osutamiseks on tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades mõistlik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas väljatoodud menetlustoimingud ja nendele
kulunud aeg on kohtu arvates mõistlikud, mh arvestades tsiviilasja hinda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja menetluskulud kindlaks määrata 1670 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, on põhjendatud määrata summa kindlaks ilma käibemaksuta. Seega tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja 1670 eurost 37%, s.o 617,90 eurot. Otsuse täitmise kord ja viivis
19.Kohus tasaarvestab TSMS § 445 lg 1 (koosmõjus §-ga 463 lg 2) alusel hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1955,75 eurot (2573,65-617,90). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2023 otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.