Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): O. P. (isikukood xxxxxxxxxxx), e-post xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxx Usaldusisik: E. V. , xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxxxxxxxxxxxx
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku O. P. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja O. P. pankrot 15. märtsil 2023 kell 13.00 ning algatada O. P. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada O. P. pankrotihalduriks E. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxxxxxxxxxxxx). pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
V. e-post Kuni
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10. aprill 2023 kell 11.30 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on
kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
8.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 15. märtsiks (esimene aruanne esitada 15. märtsiks 2024).
Jätta menetluskulud O. P. kanda.
10.Määrata usaldusisiku E. V. tasuks 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, ning mis mõista E. V. kasuks välja O. P. pankrotivarast. Tasu kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
11.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
Toimetada määrus kätte võlgnikule ja E. V. .
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10).
Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.O. P. (avaldaja, võlgnik) esitas 25. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt töötab avaldaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldaja igakuine töötasu on 750 eurot (neto) ja kulutused 735 eurot. Tal on kohustusi võlausaldajate ees kokku 23 922 eurot 2 senti. Avaldajal tekkisid makseraskused, kuna elas üle oma võimete ning võttis laenu tagasimaksmiseks uusi laene juurde. Avaldaja toetab materiaalselt ka enda invaliidist ema. Avaldaja on oma eluviisi muutnud ning elab kokkuhoidlikult.
2.Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 26. jaanuari 2023. a määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks E. V. .
3.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Aruande kohaselt on võlgnikul pangakontol raha 411 eurot 16 senti. Võlgniku igakuine sissetulek on keskmiselt 1094 eurot 83 senti (neto). Võlgnikule kuulub sõiduk, mille väärtus on kuni 500 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 23 117 euro 93 sendi ulatuses. Võlgnik tunnistab kõiki kohustusi. Puuduvad andmed, et võlgnik saaks tulevikus kohustusi nõuetekohaselt täita. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud tarbimise katteks. Ta on püsivalt maksejõuetu 2021. a-st. Nõudeid saab rahuldada võlgniku sissetuleku arvel. Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku maksejõuetus tuleb rahuldada: välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti
väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
6.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (23 117 euro 93 sendi) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Asja materjalidest ei nähtu FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (võlgniku krediidivõimekuse ülehindamine ning piisava vara ja sissetuleku puudumine võetud laenukohustuste katteks), kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks E. V. , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks (II kd, tl 150 pöördel). FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10. aprilli 2023 kl 11.30 (PankrS § 78 lg 1). Võlgnikul ja usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale.
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot. Usaldusisik palub kõnealuse tasu välja mõista võlgniku pankrotivarast.
10.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.
FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi 30 minutit (tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 7 tundi 30 minutit on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr (66 eurot, millele lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 495 eurot.
10.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 % (KMS § 15 lg 1), s.o 99 eurot.
11.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et
kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.