Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
14.03.2023 Tallinna kohtuumaja
Tsiviilasja number
2-23-2750
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi M. A. (A.) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Kirjalik menetlus.
Tsiviilasja hind
19 917,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), Lepinguline esindaja: KADRI OJAMAA (isikukood xxxxxxxxxxx, E-post: xxx) Kostja: M. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, Viibimiskoht: xxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista M. A. ́ult AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks 18 035,13 eurot, millest 17 926,83 eurot on põhivõlg ja 108,30 eurot on seisuga 17.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis ning alates 18.02.2023 viivist võlgnetavalt põhivõlalt kuni selle (17 926,83 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § -i 113 1. lõike 2. lauses sätestatud määras.
Välja mõista M. A. ́ult AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskulude katteks 1230 eurot, millest esindaja kulud on 180 eurot ja riigilõiv 1050 eurot ning võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § -i 113 1. lõike 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni.
Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
2-23-2750
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostjale on hagimaterjal, mis sisaldab menetluskulude nimekirja, ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 23.02.2023. Kostja pidi hagile vastamata hiljemalt 09.03.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes (TsMS) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. 19.11.2020 tungis kostja sissemurdmise teel XXX AS ́i territooriumil xxx pargitud sõidukisse TOYOTA COROLLA (XXXXXX) ning süütas nimetatud sõiduki. Sõiduk TOYOTA COROLLA (XXXXXX) hävis tulekahjus täielikult. Kostja nimetatud süütamises süüdi mõistetud. Kostja osas on 15.06.2021 jõustunud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtuotsus kriminaalasjas nr xxx. Sõiduk TOYOTA COROLLA (XXXXXX) oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja kindlustuslepinguga, kaskokindlustuse poliis nr 3675258006. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kindlustuslepingute üldtingimused U100/2020 ja kaskokindlustuse tingimused A300/2017. Sõiduki TOYOTA COROLLA (XXXXXX) turuväärtus oli 19 589,83 eurot ilma käibemaksuta. Hageja hüvitas sõiduki TOYOTA COROLLA (XXXXXX) omanikule tekitatud kahju summas 19 128,83 eurot, hüvitissummast arvestati maha kindlustusvõtja omavastutus 200,00 eurot ja tasumata kindlustusmaksed 261,00 eurot. Sõiduk TOYOTA COROLLA (XXXXXX) müüdi oksjonil hinnaga 2 (2)
2-23-2750 1350,00 eurot. Hageja hüvitas sõiduki TOYOTA COROLLA (XXXXXX) pukseerimise maksumuse summas 48,00 eurot. Hageja hüvitas sõiduki TOYOTA COROLLA (XXXXXX) oksjoni vahendamise maksumuse summas 100,00 eurot. Kahjujuhtumiga põhjustatud kahju on (19 128,83 – 1350 + 48 + 100) 17 926,83 eurot. Hageja nõue kostja vastu on 17 926,83 eurot. Hageja nimel saatis hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale 10.01.2023 kahju hüvitamise nõude. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 27.01.2023. Kostja tagasinõudele vastu ei vaielnud, kuid ei ole ka kahju hüvitanud. Kahju on muutunud sissenõutavaks alates 28.01.2023. Kostja vastutab tekitatud kahju eest, kuna on täidetud deliktinõude eeldused. 1. Kostja on oma teoga riivanud õigushüve varale. Kostja süütas põlema sõiduki TOYOTA COROLLA (XXXXXX), mille tulemusena sõiduk hävis täielikult. Kostja tekitas oma teoga varalise kahju, millest summa 17 926,83 eurot hüvitas hageja. 2. Kostja tegu on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane. Kostja on tekitanud varalise kahju ja on pannud toime KarS § 203 lg 1 järgi karistatava teo. 3. Kostja tegu ei ole VÕS § 1045 lg 3 kohaselt vabandatav. 4. VÕS § 132 lg 1 ja lg 3 kohaselt on varalise kahju suuruseks 17 926,83 eurot. 5. Kostja teo (sõiduki süütamise) ja kahju (17 926,83 eurot) vahel on põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks teisele isikule kuuluvat sõidukit põlema süüdanud, siis ei oleks kahju summas 17 926,83 eurot tekkinud. Kostja pidi ette nägema, et sõiduki süütamisega tekib kahju.
3 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.