Alvadero Holding OĂ hagi Aareng Solutions OĂ vastu Aareng Solutions OĂ 05.08.2021 osanike otsuse vaidlustamiseks (hagi 1) X hagi Aareng Solutions OĂ vastu Aareng Solutions OĂ 05.08.2021 osanike otsuse vaidlustamiseks (hagi 2)
Hagihind
hagi 1 hind 3 500 eurot hagi 2 hind 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (hagi 1): Alvadero Holding Oà (registrikood 16347562) Hageja (hagi 1) esindaja: Oliver Ennok (e-post xxx) Hageja (hagi 2): X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja (hagi 2) esindaja: vandeadvokaat Julia Zaitseva (e-post [email protected]) Kostja: Aareng Solutions Oà (registrikood 14017010) Kostja seaduslikud esindajad: A (e-post xxx), B (epost xxx) Iseseisva nÔudeta kolmas isik kostja poolel: W (isikukood xxxxxxxxxxx) Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Maris Vutt (e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
07.02.2023
Resolutsioon
1.JĂ€tta X hagi rahuldamata.
2.JĂ€tta Alvadero Holding OĂ hagi rahuldamata.
3.JĂ€tta rahuldamata X nĂ”ue tuvastada Aareng Solutions OĂ 05.08.2021 hÀÀletamisprotokollis mĂ€rgitud jĂ€rgmise osanike otsuse tĂŒhisus: âMÀÀrata
AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS (registrikood 10288628) Aareng Solutions OĂ esindajaks vĂ”imalikus kohtumenetluses seoses osanik X poolt Aareng Solutions OĂ 22.07.2021 osanike otsuse hÀÀletusprotokolli vaidlustamisega. Volitada osanikku W sĂ”lmima AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS-iga kliendileping Ă”igusteenuse osutamiseks seoses nimetatud kohtumenetlusegaâ.
4.JĂ€tta rahuldamata Alvadero Holding OĂ nĂ”ue tuvastada Aareng Solutions OĂ 05.08.2021 hÀÀletamisprotokollis mĂ€rgitud jĂ€rgmise osanike otsuse tĂŒhisus: âMÀÀrata AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS (registrikood 10288628) Aareng Solutions OĂ esindajaks vĂ”imalikus kohtumenetluses seoses osanik X poolt Aareng Solutions OĂ 22.07.2021 osanike otsuse hÀÀletusprotokolli vaidlustamisega. Volitada osanikku W sĂ”lmima AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic ASiga kliendileping Ă”igusteenuse osutamiseks seoses nimetatud kohtumenetlusegaâ.
5.JĂ€tta rahuldamata X alternatiivne nĂ”ue tunnistada Aareng Solutions OĂ 05.08.2021 hÀÀletamisprotokollis mĂ€rgitud jĂ€rgmine osanike otsus kehtetuks: âMÀÀrata AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS (registrikood 10288628) Aareng Solutions OĂ esindajaks vĂ”imalikus kohtumenetluses seoses osanik X poolt Aareng Solutions OĂ 22.07.2021 osanike otsuse hÀÀletusprotokolli vaidlustamisega. Volitada osanikku W sĂ”lmima AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic ASiga kliendileping Ă”igusteenuse osutamiseks seoses nimetatud kohtumenetlusegaâ.
6.JĂ€tta rahuldamata Alvadero Holding OĂ alternatiivne nĂ”ue tunnistada Aareng Solutions OĂ 05.08.2021 hÀÀletamisprotokollis mĂ€rgitud jĂ€rgmine osanike otsus kehtetuks: âMÀÀrata AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS (registrikood 10288628) Aareng Solutions OĂ esindajaks vĂ”imalikus kohtumenetluses seoses osanik X poolt Aareng Solutions OĂ 22.07.2021 osanike otsuse hÀÀletusprotokolli vaidlustamisega. Volitada osanikku W sĂ”lmima AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic ASiga kliendileping Ă”igusteenuse osutamiseks seoses nimetatud kohtumenetlusegaâ.
7.JÀtta X ja Alvadero Holding Oà menetluskulud vastavalt X ja Alvadero Holding Oà enda kanda ning Aareng Solutions Oà ja W menetluskulud X ja Alvadero Holding Oà kanda vÔrdsetes osades.
8.MÔista Xlt W kasuks vÀlja menetluskulu 587,40 eurot.
9.MĂ”ista Alvadero Holding OĂ-lt W kasuks vĂ€lja menetluskulu 587,40 eurot.
10.Aareng Solutions OĂ-le hĂŒvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
11.HĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl ja Alvadero Holding OĂ-l tasuda Wle menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud mÀÀras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul, alates otsuse apellandile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kĂ€esoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilĂ”iv sĂ”ltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus vĂ”idakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sĂ€testatud alustel vĂ”ib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse.
Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist. Hageja (hagi 1) esitatud vÀited ja nÔue
1.Hageja (hagi 1) on kostja osanik alates 14.10.2021, temale kuulub kostja osa, mis moodustab 50% kostja osakapitalist. Vaidlustatava otsuse vastuvĂ”tmise ajal kuulus see osa hagejale (hagi 2). Kostja teine osanik on iseseisva nĂ”udeta kolmas isik, kellele osalus on samuti 50%. 04.08.2021 saatis kolmas isik kostja juhatusele e-kirja, milles nĂ”udis osanike otsuse vastuvĂ”tmise korraldamist, et otsustada hageja (hagi 2) poolt ĂŒhingu 22.07.2021 osanike otsuse protokolli vaidlustamise korral sellega seoses peetavas Ă”igusvaidluses kostjale esindaja mÀÀramine. 05.08.2021 edastati osanikele hÀÀletusprotokoll, mille kohaselt on hÀÀletamisel kolmanda isiku hÀÀltega vastu vĂ”etud otsus: âMÀÀrata AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS (registrikood 10288628) Aareng Solutions OĂ esindajaks vĂ”imalikus kohtumenetluses seoses osanik X poolt Aareng Solutions OĂ 22.07.2021 osanike otsuse hÀÀletusprotokolli vaidlustamisega. Volitada osanikku W sĂ”lmima AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS-iga kliendileping Ă”igusteenuse osutamiseks seoses nimetatud kohtumenetlusega.â Hageja (hagi 1) on seisukohal, et otsuse vastuvĂ”tmise korda rikuti oluliselt. Hagejal (hagi 2) ei vĂ”imaldatud hÀÀletada, kuigi mistahes hÀÀletamispiirang temale ei kohaldunud. Osanikele saadetud otsuse eelnĂ”u ei vastanud seaduse nĂ”uetele, see ei olnud digitaalselt allkirjastatud. TĂ€htaeg vastamiseks oli ainult 1 tööpĂ€ev, mis oli selgelt ebamĂ”istlikult lĂŒhike. EelnĂ”us ei olnud pĂ”hjendatud, miks valiti kostja esindajaks TGS AdvokaadibĂŒroo advokaadid, kus advokaatide tunnihind on suhteliselt kallis, ja kas on alternatiivseid valikuid, mida on vĂ”rreldud, sh advokaatide tasu ja muude kulude osas. Lisaks eespooltoodule nĂ”udis hageja (hagi 2), et osanike koosoleku protokoll oleks notariaalselt tĂ”estatud, millise nĂ”udega ei arvestatud. Samuti nĂ”udis hageja (hagi 2) tĂ€iendavate kĂŒsimuste vĂ”tmist pĂ€evakorda, millega samuti ei arvestatud. Hageja (hagi 1) palub:
1.1.tunnistada kehtetuks kostja 05.08.2021 vastu vĂ”etud alljĂ€rgnev otsus: âMÀÀrata AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS (registrikood 10288628) Aareng Solutions OĂ esindajaks vĂ”imalikus kohtumenetluses seoses osanik X poolt Aareng Solutions OĂ 22.07.2021 osanike otsuse hÀÀletusprotokolli vaidlustamisega. Volitada osanikku W sĂ”lmima AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS-iga kliendileping Ă”igusteenuse osutamiseks seoses nimetatud kohtumenetlusega.â;
1.2.vĂ”i alternatiivselt tuvastada selle otsuse tĂŒhisus. Hageja (hagi 2) esitatud vĂ€ited ja nĂ”ue
2.Hageja (hagi 2) oli kostja osanik kuni 14.10.2021. Hageja (hagi 2) on seisukohal, et 05.08.2021 osanike otsuse vastuvĂ”tmisel rikuti oluliselt otsuste vastuvĂ”tmise korda samadel pĂ”hjendustel, nagu esitas hageja (hagi 1). Otsuse eelnĂ”u pidanuks olema allkirjastatud mĂ”lema juhatuse liikme poolt, kuna neil on ĂŒhine esindusĂ”igus. Hageja (hagi 2) palub:
2.1.tunnistada kehtetuks kostja 05.08.2021 vastu vĂ”etud alljĂ€rgnev otsus: âMÀÀrata AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS (registrikood 10288628) Aareng Solutions OĂ esindajaks vĂ”imalikus kohtumenetluses seoses osanik X poolt Aareng Solutions OĂ 22.07.2021 osanike otsuse hÀÀletusprotokolli vaidlustamisega. Volitada osanikku W sĂ”lmima AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS-iga kliendileping Ă”igusteenuse osutamiseks seoses nimetatud kohtumenetlusegaâ.;
2.2.vĂ”i alternatiivselt tuvastada selle otsuse tĂŒhisus.
Kostja seisukohad
3.Kostja hagile vastanud ei ole. Kostja poolel kaasatud kolmanda isiku seisukohad
4.Kolmas isik vaidleb hagidele vastu. Hagejal (hagi 2) puudub nĂ”udeĂ”igus otsuse vaidlustamiseks, kuna ta ei ole enam kostja osanik. Kostja 05.08.2021 otsused vĂ”eti vastu seaduslikult ja seadusest tulenevaid protseduurireegleid jĂ€rgides, mistĂ”ttu ei ole alust selliste otsuste tĂŒhisust tuvastada ega selliseid otsuseid ka kehtetuks tunnistada. Hagejad tuginevad ebaĂ”igesti, et hageja (hagi 2) hÀÀleĂ”igust piirati ĂS § 177 lg 1 alusel ebaĂ”igesti vĂ”i et koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda (tegemist oli otsuse vastuvĂ”tmisega koosolekut kokku kutsumata). ĂS § 177 lĂ”ike 1 kohaselt ei vĂ”i osanik hÀÀletada, kui otsustatakse osanikuga Ă”igusvaidluse pidamist ning Ă”igusvaidluses osaĂŒhingu esindaja mÀÀramist. Vaidlusalune 05.08.2021 otsus vĂ”eti vastu juhuks, kui hageja (hagi 2) peaks vaidlustama kostja varasemad, 22.07.2021 otsused. Seda ta ka tegi, pöördudes tsiviilasjas nr 2-21-13188 hagiga kostja vastu kohtusse kostja osanike 22.07.2021 otsuste vaidlustamiseks. Tulenevalt ĂS § 177 lĂ”ikest 1 ei saa hageja (hagi 2) otsustada kostja esindaja ĂŒle Ă”igusvaidluses iseendaga. Seega on 05.08.2021 otsused vastu vĂ”etud kehtivalt vaid kolmanda isiku hÀÀltega. Eeltoodud pĂ”hjustel ei ole ka asjakohased etteheited selle kohta, justkui ei oleks hagejale (hagi 2) antud otsustusprotsessis osalemiseks piisavalt aega â tema ei pidanudki selle otsuse vastuvĂ”tmises osalema. Pealegi ei sea seadus kirjaliku hÀÀletamise lĂ€biviimiseks tĂ€htajapiiranguid. Praegusel juhul oli otsuse kiire vastuvĂ”tmine vajalik ĂŒhingu huvide kaitse efektiivseks tagamiseks. Kolmas isik palub jĂ€tta mĂ”lemad hagid rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse pĂ”hjendused
5.Kohus tuvastab, et hageja (hagi 1) ja kolmas isik on kostja osanikud, kummalegi kuuluv osa moodustab 50% kostja osakapitalist (registri vĂ€ljavĂ”te dtl 34-36). Hageja (hagi 1) omandas oma osa hagejalt (hagi 2), kes oli osanik kuni 14.10.2021 (vĂ€ljavĂ”te dtl 37). NĂ€htuvalt 05.08.2021 hÀÀletusprotokollist (dtl 44-45, lisad dtl 47-49) vĂ”tsid osanikud vastu otsuse mÀÀrata kostja esindajaks vĂ”imalikus kohtumenetluses seoses hageja (hagi 2) poolt kostja 22.07.2021 osanike otsuse hÀÀletusprotokolli vaidlustamisega AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS ning kolmandat isikut sĂ”lmima AdvokaadibĂŒroo TGS Baltic AS-iga kliendileping Ă”igusteenuse osutamiseks seoses nimetatud kohtumenetlusega. Hagejad on esitanud nĂ”uded nimetatud otsuse vaidlustamiseks.
6.Kohus selgitas kohtuistungil, et tĂŒhist otsust ei ole vĂ”imalik kehtetuks tunnistada, mistĂ”ttu on kummagi hageja alternatiivseid nĂ”udeid vĂ”imalik lahendada esitatule vastupidises jĂ€rjekorras.
7.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 368 lg 1 kohaselt hageja vĂ”ib esitada hagi Ă”igussuhte olemasolu vĂ”i puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu Ă”iguslik huvi. Hageja (hagi 2) esitas hagi 03.11.2021, so ajal, mil ta ei olnud enam kostja osanik. Kohus nĂ”ustub kolmanda isikuga, et hageja (hagi 2) nĂ”udeĂ”igus lĂ”ppes osaluse vÔÔrandamisega. Kostja esindaja isik ning selleks Ă”igusteenuse lepingu sĂ”lmimine hageja (hagi 2) Ă”iguseid ega kohustusi ei puuduta, mistĂ”ttu ei saa hagejal (hagi 2) olla ka Ă”iguslikku huvi otsuse tĂŒhisuse tuvastamiseks. Hageja (hagi 2) tĂŒhisuse tuvastamise nĂ”ue tuleb jĂ€tta rahuldamata seoses nĂ”udeĂ”iguse puudumisega.
8.ĂS (Ă€riseadustik) § 1771 lg 1 kohaselt osanike otsus on tĂŒhine, kui see rikub osaĂŒhingu vĂ”lausaldajate kaitseks vĂ”i muu avaliku huvi tĂ”ttu kehtestatud seaduse sĂ€tet vĂ”i ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise vĂ”i otsuse tegemise korda. Otsus on tĂŒhine ka seaduses sĂ€testatud muul juhul.
Kohus leiab, et otsuse tegemise kord, mille oluline rikkumine saab ĂS § 1771 lg 1 jĂ€rgi kaasa tuua otsuse tĂŒhisuse, on ĂS § 173 sĂ€testatud kord, mida kohaldatakse otsuse vastuvĂ”tmisele koosolekut kokku kutsumata.
9.ĂS § 173 lg 1 jĂ€rgi osanikel on Ă”igus vastu vĂ”tta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. ĂS § 173 lg 2 kohaselt juhatus saadab kĂ€esoleva paragrahvi 1. lĂ”ikes nimetatud otsuse eelnĂ”u kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis kĂ”igile osanikele, mÀÀrates tĂ€htaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis. Kui osanik ei teata nimetatud tĂ€htaja jooksul, kas ta on otsuse poolt vĂ”i vastu, loetakse, et ta hÀÀletab otsuse vastu. Tulenevalt ĂS § 173 lg 3 p 1-5 hÀÀletustulemuste kohta koostab juhatus hÀÀletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele, hÀÀletusprotokolli kantakse: osaĂŒhingu Ă€rinimi ja asukoht; protokollija nimi; vastuvĂ”etud otsused koos hÀÀletamistulemustega (sealhulgas otsuse poolt hÀÀletanud osanikud nimeliselt); otsuse suhtes eriarvamusele jÀÀnud osaniku nĂ”udel tema eriarvamuse sisu; muud hÀÀletamise suhtes olulise tĂ€htsusega asjaolud.
10.Vaidlus puudub, et 04.08.2021 edastati kostja juhatuse nimel osanikele hÀÀletusvorm (dtl 47) vaidlustatud otsuse eelnĂ”uga ning teade (dtl 49), et hÀÀletamiseks tuleb vorm tĂ€idetult tagastada hiljemalt 05.08.2021 kell 08:00. Osanikele edastati 05.08.2021 hÀÀletusprotokoll (edastamine dtl 42), mille kohaselt oli otsus vastu vĂ”etud kolmanda isiku hÀÀltega, mis moodustasid 100% hÀÀletamiseks Ă”igustatud osanike hÀÀltest. Hageja (hagi 2) vastas osanikele edastatule 05.08.2021 mh, et ei aktsepteeri edastatud hÀÀletusvormi ning et eiratud on tema nĂ”udmist tĂ€iendava kĂŒsimuse pĂ€evakorda vĂ”tmiseks, so likvideerimine ja likvideerija mÀÀramine (dtl 39-41).
11.Riigikohus on selgitanud, et otsuse tĂŒhisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (sh osaniku vĂ”i aktsionĂ€ri) Ă”igust saada teada koosoleku toimumisest vĂ”i mis takistavad oluliselt osalemisĂ”iguse teostamist ning rikuvad Ă”igust olla koosolekul kohal ja hÀÀletada. Ka kirjaliku hÀÀletamise korral on sellisteks rikkumisteks eelkĂ”ige need rikkumised, mis takistavad osanikul saada teada hÀÀletamisest, vĂ”tta vastu kaalutletud otsus ja hÀÀletada (3-2-1-76-14, p 21). HÀÀleĂ”iguse teostamist vĂ”ib kohtu hinnangul mh takistada asjaolu, kui seisukoha esitamiseks on mÀÀratud ebamĂ”istlikult lĂŒhike tĂ€htaeg. Kostja pĂ”hikirjas (dtl 50-52) ei ole ette nĂ€htud tĂ€htaega, mis tuleb osanikele kirjalikul hÀÀletamisel seisukoha esitamiseks anda, konkreetset tĂ€htaega ei tulene ka seadusest. Riigikohus on leidnud, et seaduse mĂ”tte kohaselt tuleb osanikele anda otsuse tegemiseks mĂ”istlik aeg (2-16-9415, p 22).
12.Kohus nĂ”ustub, et 1-pĂ€evast tĂ€htaega ei saa ilmselt pidada mĂ”istlikuks selleks, et osanikul oleks vĂ”imalik eelnĂ”u kĂ€tte saada, sellega tutvuda ning kujundada eelnĂ”u osas oma informeeritud seisukoht. Kolmas isik ei ole ka vĂ€lja toonud asjaolusid, miks oli ĂŒhingu huvide kaitseks vajalik esindaja mÀÀramise otsustamine sisuliselt viivitamata, olukorras kus osaniku poolt ĂŒhingu vastu ka hagi veel esitatud ei olnud. Kohus asub seisukohale, et otsuse tegemise korda on rikutud seoses seisukohtade esitamiseks mÀÀratud ebamĂ”istlikult lĂŒhikese tĂ€htajaga. Hindamaks, kas tegemist oli kĂ€esoleval juhul olulise rikkumisega, omab kohtu hinnangul esiteks tĂ€hendust, et eelnĂ”u vastu vĂ”tmiseks korraldati hÀÀletus kolmandast isikust osaniku nĂ”udmisel ̶ nĂ€htuvalt kohtule esitatud e-kirjast (dtl 38) esitas kolmas isik 04.08.2021 kostjale nĂ”ude osanike otsuse vastuvĂ”tmise korraldamiseks hÀÀletusele pandud otsuse eelnĂ”u osas. Samuti omab tĂ€hendust, et teise osaniku hÀÀleĂ”igus oli piiratud. ĂS § 177 lg 1 kohaselt osanik ei vĂ”i hÀÀletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest vĂ”i vastutusest, nĂ”usoleku andmist osanikule tema osa vÔÔrandamiseks, osaniku ja osaĂŒhingu vahel tehingu tegemist vĂ”i osanikuga Ă”igusvaidluse pidamist ning selles tehingus vĂ”i Ă”igusvaidluses osaĂŒhingu esindaja mÀÀramist vĂ”i kĂŒsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist vĂ”i hindamist, milline on osaniku vĂ”i tema esindaja tegevus juhatuse vĂ”i nĂ”ukogu liikmena. Esindatuse mÀÀramisel selle osaniku
hÀÀli ei arvestata. Kohus leiab, et kuna otsustati ĂŒhingu esindaja mÀÀramine vĂ”imalikus Ă”igusvaidluses selle osanikuga, so hagejaga (hagi 2), siis ei vĂ”inud hageja (hagi 2) tulenevalt ĂS § 177 lg 1 hÀÀletada. Seisukoht, mille kohaselt kohaldub ĂS § 177 lg 1 sĂ€testatud piirang ainult osade Ă”igusvaidluste puhul, ei pĂ”hine seadusel. Riigikohus on selgitanud, et ĂS § 177 lg-s 1 sĂ€testatud hÀÀletamispiirangu eesmĂ€rk on vĂ€ltida osaniku ja osaĂŒhingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul vĂ”ib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ĂŒhingu omadele (2-16-9415, p 15). Kohus leiab, et mistahes Ă”igusvaidluse puhul on osaniku ja ĂŒhingu huvide konflikt ilmne. Kohus asub seisukohale, et kuna eelnĂ”u pandi hÀÀletusele ĂŒhe osaniku ettepanekul ning teise osaniku hÀÀleĂ”igus oli piiratud, ei takistanud seisukoha esitamiseks mÀÀratud tĂ€htaeg kĂ€esoleval juhul kummagi osaniku hÀÀleĂ”iguse teostamist, mistĂ”ttu ei ole otsuse tegemise korda seoses tĂ€htajaga rikutud oluliselt.
13.Kohus leiab, et asjaolud, et osanikele edastatud otsuse eelnĂ”u ei olnud allkirjastatud vĂ”i et eelnĂ”us ei olnud pĂ”hjendatud esindaja valikut, ei kujuta endast otsuse tegemise korra rikkumist. Seadusest ega pĂ”hikirjast kirjaliku vormi nĂ”uet ei tulene, eelnĂ”u on kooskĂ”las ĂS § 173 lg 2 saadetud kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis. Samuti ei tulene seadusest ega pĂ”hikirjast nĂ”uet eelnĂ”ule selle sisu osas selgituste lisamiseks. NĂ€htuvalt teatest (dtl 49) edastati osanikele hÀÀletusvorm kostja juhatuse nimel, teade on allkirjastatud juhatuse liikme B poolt. Kohus leiab, et hÀÀletusettepaneku edastamine ĂS § 173 lg 2 jĂ€rgi on vĂ”imalik ka ĂŒhe juhatuse liikme poolt sĂ”ltumata juhatuse liikmete ĂŒhisest esindusĂ”igusest, kuivĂ”rd tegemist ei ole tehingu vm Ă”igusliku toimingu tegemisega ĂŒhingu nimel suhetes kolmandate isikutega. Otsuse tegemise korda ei saa olla rikutud seoses osanike koosoleku protokolli vaatamata osaniku nĂ”udele notariaalselt tĂ”estamata jĂ€tmisele, kuna vaidlustatud otsus vĂ”eti vastu koosolekut kokku kutsumata. Vaidlustatud otsuse tegemise korraga ei seondu asjaolu, kas ĂŒhing on eiranud hageja (hagi 2) nĂ”uet korraldada otsuse vastu vĂ”tmine muu kĂŒsimuse otsustamiseks, ĂS § 1711 kohaldub osanike koosoleku lĂ€biviimisel, mitte otsustamisel koosolekut kokku kutsumata. Kostja pĂ”hikirja p 3.3 jĂ€rgi osanike otsus on vastu vĂ”etud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate hÀÀltest vĂ”i koosolekuta otsustamise puhul kĂ”igist hÀÀltest 51% ning seadus vĂ”i pĂ”hikiri ei sĂ€testa teisiti. KuivĂ”rd kohus asus seisukohale, et hageja (hagi 2) hÀÀleĂ”igus oli ĂS § 177 lg 1 jĂ€rgi piiratud ning vaidlus puudub, et teine osanik hÀÀletas eelnĂ”u poolt, on hÀÀletusprotokollis Ă”igesti mĂ€rgitud, et vaidlustatud otsus on vastu vĂ”etud. Kohus jĂ€tab rahuldamata ka hageja (hagi 1) nĂ”ude vaidlustatud otsuse tĂŒhisuse tuvastamiseks.
14.ĂS § 178 lg 1 kohaselt vĂ”ib kohus osaĂŒhingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse vĂ”i pĂ”hikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. NĂ”ude aegumistĂ€htaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvĂ”tmisest. ĂS § 178 lg 3 jĂ€rgi osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nĂ”uda juhatus vĂ”i nĂ”ukogu, samuti juhatuse vĂ”i nĂ”ukogu iga liige, kui otsuse tĂ€itmisega pandaks toime kuritegu vĂ”i vÀÀrtegu vĂ”i sellega ilmselt kaasneks kahju hĂŒvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, vĂ”ib otsuse kehtetuks tunnistamist nĂ”uda ĂŒksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuvĂ€ite otsusele.
15.Kohus leiab, et isikud, kes on Ă”igustatud kehtetuks tunnistamise nĂ”ude esitamiseks on ammendavalt nimetatud ĂS § 178 lg 3 ning kuivĂ”rd hageja (hagi 2) hagi esitamise ajal enam kostja osanik ei olnud, puudub tal ka vastavasisuline nĂ”udeĂ”igus. Hageja (hagi 1) ei ole vĂ€lja toonud lisaks eelkĂ€sitletule tĂ€iendavaid asjaolusid sisustamaks vaidlustatud otsuse vĂ€idetavat vastuolu pĂ”hikirja vĂ”i seadusega. Vaidlustatud otsuse sisuga ĂŒkski esitatud etteheide ei seondu. SeetĂ”ttu jÀÀvad rahuldamata ka alternatiivsed nĂ”uded otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud
16.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jÀttis mÔlemad hagid rahuldamata, tuleks kummagi hagiga seonduvad kostja ja kostja
poolel kaasatud kolmanda isiku menetluskulud jĂ€tta kummagi hageja kanda. Kuna asjas ei ole vĂ”imalik eristada selliseid vastavate isikute kulusid, mis seonduksid ĂŒksnes kummagi hageja hagiga, jĂ€tab kohus kĂ”ik kostja ja kolmanda isiku menetluskulud hagejate kanda vĂ”rdsetes osades, kĂ”ik kummalgi hagejal tekkinud kulud aga vastavalt nende endi kanda. KuivĂ”rd kostja menetluses ei osalenud, siis kostjale hĂŒvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pÔhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmÀÀramise taotlust, vÔttes aluseks menetluskulude nimekirja vÔi tsiviilasja materjalid.
18.Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kolmandal isikul kulu lepingulisele esindajale 1 773,60 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmÀÀrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mÔistab kohus kulud vÀlja pÔhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat vÔi muu esindaja kÀesoleva seadustiku §-s 218 sÀtestatu kohaselt. Kolmas isik on vÀlja toonud, et tema esindaja tegi jÀrgmised menetlustoimingud jÀrgmise ajakuluga:
19.Kohus saab aru, et neli esimest toimingut seonduvad kĂ”ik 15.12.2021 menetlusdokumendi koostamisega, mida on ette valmistatud erinevatel pĂ€evadel. MĂ€rgitud ajakulu ei ole kohtu hinnangul ilmselt ĂŒlemÀÀrane. Kohtu 14.02.2022 e-kiri oli suunatud kĂ”igile menetlusosalistele, mistĂ”ttu ei saa sellega tutvumist ja kliendile selgitamist pidada ilmselt ebavajalikuks. Kohus leiab, et menetluskulude vĂ€ljamĂ”istmisel tuleb eelkĂ”ige arvestada sellega, millises ulatuses oli osutatud Ă”igusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Seejuures on Ă”igusliku olukorra, asja materjalide ja kohtudokumentide analĂŒĂŒs ning kliendiga nĂ”upidamised hĂ”lmatud menetlusosalise esindamiseks ja Ă”igusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille vĂ€ljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Menetluskulude nimekirjast ei selgu, milline menetlusdokument oli 28.02.2022 toimingu vĂ€ljundiks, vastavat seost ei Ă”nnestu tuvastada ka asja materjalidest, mistĂ”ttu ei saa toimingut pidada vajalikuks. Kohtuistung kestis nĂ€htuvalt protokollist alates kavandatud algusajast 0,47 tundi. Kohtuistungile sĂ”itmine ei ole Ă”igusteenuse osutamine. ĂlejÀÀnud osas leiab kohus, et mĂ€rgitud toimingud on kooskĂ”las menetluse kĂ€iguga ning ĂŒhelegi toimingule mĂ€rgitud ajakulu puudub pĂ”hjus pidada ilmselt ĂŒlemÀÀraseks. Kohus leiab, et kĂ€esoleval ajal ei ĂŒleta tasu 200 eurot tunnis, millele lisandub
kĂ€ibemaks, oluliselt keskmist vandeadvokaadi Ă”igusteenuse eest makstavat tasu. HĂŒvitamisele kuuluv kulu kokku on 1 174,80 eurot ((1 478 - 493 - 6) = 979 x 20% + 979), kohus mĂ”istab vastavalt menetluskulude jaotusele kummaltki hagejalt kolmanda isiku kasuks vĂ€lja 587,40 eurot.
20.TsMS § 177 lg 4 alusel mĂ€rgib kohus vastavalt kolmanda isiku taotlusele, et hagejatel tuleb tasuda hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmÀÀramise peale vĂ”ib edasi kaevata menetluskulude hĂŒvitamiseks Ă”igustatud vĂ”i menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ĂŒletab 280 eurot.