Muud

• C AS nõue summas 298,24 eurot. • H AS nõue summas 479,18 eurot. • I AS nõue summas 1525,69 eurot. • M OÜ nõue summas 4863,10 eurot. • P OÜ nõue summas 3902,64 eurot. • I AS nõue summas 659,79 eurot. • O OÜ nõue summas 318,46 eurot. • M OÜ nõue summas 518,03 eurot. • C AS nõue summas 4977,83 eurot. Usaldusisiku päringutest selgusid järgmised asjaolud võlgniku varade ja kohustuste kohta: Transpordiameti 25.01.2023.a vastuse kohaselt K. J.’i, isikukood xxxx, nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. AS Pensionikeskuse 31.01.2023.a vastusest selgub, et K. J. (isikukood xxxx) nimel avatud pensionikonto nr xxxx, konto saldo 31.01.2023. a. seisuga on 0 osakut. K. J. ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. AS Eesti Väärtpaberikeskus 26.01.2023.a vastusest selgub, et võlgniku nimel ei ole avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid käesoleval hetkel ei kuulu. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule käesoleval hetkel kinnisvara ei kuulu. Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja 26.01.2023.a vastusest selgub, et võlgniku suhtes ei ole käimas ühtegi aktiivset täitemenetlust (lõpetatud menetlusi – 2). Eesti Maksu-ja Tollliameti 30.01.2023.a vastuse kohaselt ei ole K. J.’il seisuga 30.01.2023 maksuvõlga ning isiku ettemaksukonto saldo seisuga 30.01.2023 on 0,00 eurot. Isik ei ole tuludeklaratsioone esitamata jätnud - 2019-2021.a tuludeklaratsioonid on esitatud aruande lisadena. Usaldusisik ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. FiMS § 1 lg 2 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt töötab isik S OÜ-s ning töötasu suuruseks on 750,00 eurot. Võlgnik saab Sotsiaalkindlustusametilt puudega lapse toetust summas 138,08 eurot. Lisanduvalt saab võlgnik lapsetoetust 80 eurot. Igakuiste sissetulekute suuruseks on seega 1188,06 eurot. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 30980,00 eurot. Igakuiseid kulutusi summas 1040,00 eurot. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetusavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine ning raske perekondlik/isiklik seisund. Võlgnik on selgitanud, et peale lahkuminekut tekkisid makseraskused, mida võimendas töö kaotus. Võlgnik on välja toonud, et on varasemalt saanud makseraskuste ületamiseks lähedastelt abi. Käesoleval ajal käib võlgnik stabiilselt tööl. Lähtudes eeltoodust, FiMS §-dest 17 ja 45 ning PankrS §-dest 1 ja 31, on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada K. J. ́i, isikukood xxxx, pankrot. Pankroti väljakuulutamise korral on ta nõus jätkama pankrotihaldurina. Palutakse määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ning menetlusabi korras mõista usaldusisiku tasu osaliselt välja riigi vahenditest Saneerimismenetluse OÜ kasuks.

Tunnid 0,5

Töötlesin päringute tulemusena saabunud vastuseid

2,0

Tutvusin võlgniku poolt esitatud teabenõude vastustega ning tegin täiendavad päringud

1,0

Analüüsisin kõiki saadud andmeid kogumis ning koostasin vara- ja võlanimekirja Koostasin usaldusisiku aruande Kokku

0,5

4,0 4,0 12,0

FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 145 eurot (alates 01.02.2021. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp tasu Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994, a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 12 töötunni eest 1440 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1778 eurot.

Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 725 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 792 eurot (12x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palutakse riigi vahenditest hüvitada 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot, halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.