lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-1082/4

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-1082/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1856
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. märts 2023

Tsiviilasja number

2-23-1082

Tsiviilasi

Osaühing EstSart (registrikood 11335962, kustutatud) registrist kustutamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 9. jaanuari 2023 määrus nr Ä 40019817 / M14

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing EstSart määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Osaühing EstSart (registrikood 11335962), esindaja juhatuse liige Sergei Voznessenski (isikukood XXXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Osaühing EstSart määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi
9.jaanuari 2023. a kandemäärus Ä 40019817 / M14 muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetluskulud avaldaja menetluskulud puuduvad.

esitamisest tingitud kanda. Hüvitatavad

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD

1.Osaühing EstSart (avaldaja) kustutati 14. septembri 2022 määrusega Ä 40019817/6 äriregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Määrusele sai esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Sergei Voznessenski on määrusega Ä 40019817/6 e-äriregistri infosüsteemi andmete järgi digitaalselt tutvunud 14. septembril 2022. Sergei Voznessenski oli enne ühingu registrist kustutamist osaühingu juhatuse liige.
27.oktoobri 2022 määrusega Ä 40019817/7 on määruse Ä 40019817/6 jõustumisel osaühing registrist kustutatud.
2.21. novembril 2022 esitas avaldaja kandemääruse Ä 40019817/6 peale määruskaebuse ja taotluse menetlustähtaja ennistamiseks. Määruskaebuse järgi sai avaldaja 2022. aasta novembri keskel e-äriregistrisse sisenedes teada, et tema ettevõte Osaühing EstSart on registrist kustutatud. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas sai määrus jõustuda, kui seda ei toimetatud avaldajale kätte ja avaldaja ei kinnitanud selle kättesaamist. Avaldaja ei soovi osaühingu registrist kustutamist, sest aruande esitamisega esinesid ajutised raskused seetõttu, et ettevõtte tegevus oli seotud tarnetega (kohustused jäid täitmata) Türkmenistanist. 2022. aasta suve lõpus ärisuhted taastusid ning avaldaja soovis äriühingu tegevust jätkata ning esitada viimaste aastate aruanded. Seetõttu esines alus kandemääruse Ä 40019817/6 vaidlustamiseks, kuid kandemäärust avaldajale kätte ei toimetatud. Avaldaja hinnangul pidi maakohus määruse kätte toimetama kirjaga avaldaja asukoha aadressile, kui avaldaja ei olnud kinnitanud selle kättesaamist elektronposti teel. Avaldaja palus ennistada tähtaeg määruskaebuse esitamiseks kandemäärusele Ä 40019817/6 peale, tühistada kandemäärus Ä 40019817/6 ja anda täiendav tähtaeg 2017., 2018. ja 2019. aasta majandusaasta aruannete esitamiseks.
9.detsembril 2022 esitas avaldaja täiendavad põhjendused, milles märgib, et tema isiklikult ei sisenenud elektroonilisse registrisse kandemäärusega tutvumiseks, kuid pole välistatud, et keegi teine võis äriregistrisse siseneda avaldaja asemel, kasutades ära avaldaja äraolekul tema ID-kaarti ja paroole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Registriosakonna kohtunikuabi jättis 9. jaanuari 2023 määrusega Ä 40019817 / M14 avaldaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas rahuldamata ning määruskaebuse menetlusse võtmata. Kohtunikuabi leidis, et käesoleval juhul on kustutamiskande aluseks olev lahend jõustunud ning asja menetlus kuuluks lõpetamisele. Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas leidis kohtunikuabi, et tähtaja ennistamise taotlus ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jääb ka määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtunikuabi hindas, kas avaldaja on põhistanud, st usutavaks teinud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Avaldaja tõi tähtaja ennistamise põhjendustena välja, et kuivõrd kandemäärus Ä 40019817/6 ei olnud avaldajale kätte toimetatud ja avaldaja ei kinnitanud selle kättesaamist, ei saanud määrus jõustuda. Avaldaja ei sisenenud isiklikult elektroonilisse registrisse ega tutvunud kandemäärusega, kuna tal ei ole selleks piisavalt teadmisi. Avaldaja ei välista, et keegi teine võis siseneda äriregistrisse kasutades avaldaja ID-kaarti ja paroole. Avaldaja avastas oma elektronpostkastist teatise alles 2022. aasta novembri keskel, kuid ta ei esitanud vastust registrile kinnituseks, et oli tutvunud dokumendiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Sergei Voznessenski on e-äriregistris (infosüsteemis) end ID-kaardiga autentinud, st isiku tuvastanud 14. septembril 2022. Väljastamise viisina on infosüsteemis märgitud „digitaalne tutvumine“. Infosüsteemis on olekuna märgitud "kätte toimetatud". Kohtunikuabi tegi täiendavalt IT-abisse päringu, mille 4. jaanuari 2023 vastuse kohaselt on määruse teavitus välja läinud 14. septembril 2022. Sergei Voznessenski on 14. septembril 2022 kirjaga saadetud lingile vajutanud ning e-äriregistri portaali sisse loginud. Kas kasutaja päriselt ka määruse sisuga tutvus (seda luges), ei saa IT-abi öelda. Portaalis takistust ei olnud. Eelmärgitud vastusega on täiendavalt kontrollitud kättetoimetamine infosüsteemis ja välistatud infosüsteemi tehniline tõrge. Seega on avaldaja e-äriregistri teenusesse sisenenud ja oma isiku elektrooniliselt tuvastanud. Ei ole usutav ja tõendatud, et seda oleks teinud keegi teine. Objektiivseks põhjuseks ei ole ka asjaolu, et avaldaja ei oma piisavalt teadmisi iseseisvaks portaali sisenemiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 64 p 2 alusel kantakse e-posti aadress registrisse, kusjuures need andmed esitab ettevõtja ise. E-posti aadress XXXXXXXXXXXXXXXXXXX on registrisse kantud 18. jaanuaril 2018 ühingu 2016 majandusaasta aruandes esitatud andmete alusel. Eelduslikult kontrollib ettevõtluses osalev isik e-posti saabunud teateid regulaarselt. See, et isik kasutab eposti harva, sõltub temast endast, samuti ei ole avaldaja tõendanud, et e-post ei töötanud. Lähtudes eeltoodust leidis kohtunikuabi, et ei ole tõendatud ühtegi mõjuvat põhjust, mis ei võimaldanud avaldajal tähtaega järgida.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Avaldaja esitas 13. jaanuaril 2023 määruskaebuse registriosakonna määrusele Ä 40019817/M14. Avaldaja leiab, et kohus hindas tõendeid pealiskaudselt ja keeldus põhjendamatult taotluse rahuldamisest. Maakohus ei ole tõendanud, et 14. septembril 2022 on saadetud teatis kandemääruse kohta elektronposti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Määruskaebuse järgi on vastav teatis saadetud hoopis järgmistele aadressidele: XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXXX, mida avaldaja oma tegevuses ei kasutanud. Avaldaja sõnul on eelnevalt teised äriregistri määrused tulnud tema elektronposti aadressile sellisel kujul, et nendega oli võimalik tutvuda, avades elektronpostile lisatud dokumendi. Vaidlusaluse kandemäärusega tutvumiseks tuli siseneda paroolide abil e-toimikusse. Avaldaja on pensioniealine ning ei oma teadmisi elektrooniliselt edastatud dokumentide avamiseks. Ta oletab, et 14. septembril 2022 püüdis teine juhatuse liige Galina Voznessenskaja siseneda etoimikusse, kuid ka tema ei oska seda kasutada. IT-osakond vastas kohtu päringule, et näha on vaid süsteemi sisenemist, kuid ei ole võimalik kinnitada, et kandemäärus avati ja loeti läbi. Seega on maakohus põhjendamatult järeldanud, et kandemäärus on 14. septembril 2022 avaldajale kätte toimetatud. Avaldaja selgitab, et osaühing ei töötanud ajutiselt seoses koroonaviiruse pandeemiaga ning majanduslikel põhjustel, kuid käesolevaks ajaks on ärisuhted taastunud ning on vajalik taastada äriühingu töö. Avaldaja palub tühistada registriosakonna 9. jaanuari 2023. a kandemäärus Ä 40019817/M14 ning ennistada menetlustähtaeg määruskaebuse esitamiseks registriosakonna 14. septembri 2022 kandemääruse Ä 40019817/6 peale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
6.Avaldaja seisukoha järgi ei ole kandemäärust Ä 40019817 / M14 avaldajale kätte toimetatud, sest ta ei ole e-äriregistrisse sisenenud ning dokumendiga tutvunud. Avaldaja sõnul võis teine juhatuse liige Galina Voznessenskaja siseneda e-äriregistrisse tema ID-kaardi ja paroolidega. Riigikohus on 16. detsembri 2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-124450 p-s 22 asunud seisukohale, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Sama otsuse p-des 23 ja 24 on riigikohus selgitanud, et andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi

andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Koos määruskaebusega on registriosakond kohtule edastanud kandemääruse Ä 40019817/6 ärakirja väljastamise ajaloo väljatrüki seisuga 19. detsember 2022, millelt nähtub millal kandemäärus on väljastatud, millistele aadressidele, tutvuja nimi ja tutvumise aeg. Väljatrüki järgi on kandemäärus e-posti teel edastatud avaldaja aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning aadressidele XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXX. Ärakirjaga on digitaalselt tutvunud Sergei Voznessenski 14. septembril 2022. Seetõttu on põhjendamatu avaldaja väide, et teadet kandemääruse kohta ei ole edastatud avaldaja e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kui kandemäärusega on tutvutud Sergei Voznessenski ID-kaarti ja PIN koodi kasutades, tuleb eeldada, et süsteemi sisenes Sergei Voznessenski. Ringkonnakohus selgitab avaldajale, et menetlusdokumendid, millest tulenevad isikule kohustused (nt edasikaebamise tähtaeg), toimetatakse isikule kätte. Seetõttu tuleb taolise lahendiga tutvumisel isikul end elektrooniliselt tuvastada ning tutvumisest jääb maha logi infosüsteemi. TsMS § 3111 lg 1 p 1, p 5 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse näiteks juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil, adressaadi seadusliku esindaja elektronpostiaadressil XXXXX. Ärakirja väljastamise ajaloo väljatrükist nähtuvalt on teade kandemäärusest saadetud nii ühingu kui ka ühingu juhatuste liikmete e-posti aadressidele ning kandemäärusega on digitaalselt tutvunud Sergei Voznessenski. Seega on täidetud TsMS § 3111 lg 1 ja lg 3 nõuded menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta ning registriosakonna kandemäärus Ä 40019817 / 6 on avaldajale kätte toimetatud 14. septembril 2022.

7.Avaldaja märgib määruskaebuses, et on pensioniealine ning ei oska avada elektrooniliselt edastatud dokumente, samuti ei oska kasutada e-toimikut teine juhatuse liige Galina Voznessenskaja. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Riigikohtu praktika järgi (nt 23. mai 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-53779 p 14) tähendab mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Ringkonnakohus on seisukohal, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole üksnes avaldaja oskuste ja teadmise puudumine elektroonilisse infosüsteemi sisenemisel ja elektrooniliste dokumentide avamisel. Juriidilise isik peab hoolitsema kirjavahetuse, sh elektrooniliste dokumentide vastuvõtmise eest juhatuse liikme või volitatud isiku poolt. Jättes dokumentide vastuvõtmise korraldamata, kannab avaldaja ise riski, et ei saa talle adresseeritud dokumentide sisust õigeaegselt teada ning sellest tulenevalt võib määruskaebus tähtaegselt jääda esitamata. Avaldaja ei ole toonud esile ühtki mõjuvat põhjust, mis tähtaja möödalaskmise

tingisid. Seetõttu jättis kohtunikuabi õigustatult avaldaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja osas ennistamata ning määruskaebuse menetlusse võtmata.

8.Ringkonnakohus märgib, et 1. veebruaril 2023 jõustus äriregistri seadus (ÄRS), mille § 64 lg 1 alusel saab äriühingu registrisse ennistada, kui äriühing esitab puuduolevad andmed, antud juhul majandusaasta aruanded. Avalduse registrisse ennistamiseks saab esitada kolme aasta jooksul kustutamisest arvates (ÄRS § 64 lg 2). Seega saab äriühing jätkata tegevust, kui ta esitab nõutud majandusaasta aruanded koos registrisse ennistamise avaldusega.
9.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda. Asja materjalidest ei nähtu hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium