Pankrotiõigus

pankrotihalduri

kohustustest

A

P

(pankrotis)

lõpeta kohus menetlust PankrS § 158 lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 21.02.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1100 eurot tähtajaga 08.03.2023. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub A P (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Peeter Sepperi võlgniku A P (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus A P (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. A P (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas halduri tasu ning halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel PankrS § 157 p 2 – 6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur palub määrata tasu PankrS § 65 lg 11 alusel. Viidatud sätte kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 23 lg 1 – 3 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu tuleb välja mõista taotletud ulatuses, s.o 728,64 eurot ((9,2 tundi × 66 eurot) + 20%). Tasu vastab nii halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Võlgnik ei ole halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Taotlus on kooskõlas PankrS § 65 lg-s 12 ja tasu PankrS §-s 23 sätestatuga. Haldur palus määrata halduri tasu väljamaksmise menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt ja mõista ülejäänud osa välja võlgnikult. PankrS § 65 lg 11 näeb ette, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1 – 3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 1962 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Menetlusabi korras tuleb pankrotihaldurile Peeter Sepperile maksta riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu 700,80 eurot (käibemaksuga). Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Ülejäänud ulatuses, s.o 27,84 eurot (728,64 – 700,80) kuulub väljamõistmisele võlgnikult. A P (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada A P (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud aruandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.