Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2022 äriruumi üürilepingu , mille punkti 1.1. kohaselt andis hageja kostjale üürile Uus-Sadama tn 21, Tallinn asuva ruumi nr 207 (üldpinnaga 22 m2) ja sama kinnistu alumisel korrusel asuva parkimiskoha. Lepingu punkti 3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale üüriobjekti kasutamise eest üüri kontoriruumi eest 150.-(+20% KM) ja parkimiskoha eest 50.- (+20% KM). Kokku 200.- (+20% KM) eurot kuus. Lepingu punkti 3.2. kohaselt kohustus kostja tasuma lisaks üürile üüriobjekti kasutamisega seotud kõrvalkulud: kommunaalteenused (elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo kulud) vastavalt tarbitud teenustele, kommunaalteenuseid pakkuva ettevõtte (lepingu sõlmimise hetkel Kvatro OÜ) poolt esitatud arvele. Lepingu punkti 3.4. kohaselt kohustus hageja esitama iga kalendrikuu eest tasumisele kuuluva üüri eest arve hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 05. kuupäevaks ja lepingu punkti 3.5. kohaselt kohustus kostja tasuma üüri hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 14. kuupäevaks vastavalt hageja poolt esitatud arvele. 28.07.2025.a. saatis hageja kostjale VÕS § 316 lg 1 alusel äriruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kostja pikaajalise võlgnevuse tõttu. 31.07.2025.a. seisuga oli kostjal tasumata üüriarveid summas 2 859 eurot ja kõrvalkulusid summas 1 234,68 eurot. Kostja maksmata kõrvalkulude- ja üüriarved: 31.07.2025 kõrvalkulude arve nr 25420 summas 1 234,68 eurot, viivituses 24 päeva, 31.07.2025 üüriarve nr 25419 summas 248 eurot, viivituses 27 päeva, 30.06.2025 üüriarve nr 25415 summas 732 eurot, viivituses 53 päeva, 31.03.2025 üüriarve nr 25408 summas 61 eurot, viivituses 146 päeva, 28.02.2025 üüriarve nr 25407 summas 122 eurot, viivituses 172 päeva, 31.12.2024 üüriarve nr 24399 summas 244 eurot, viivituses 236 päeva, 30.11.2024 üüriarve nr 24396 summas 244 eurot, viivituses 367 päeva, 31.10.2024 üüriarve nr 24393 summas 244 eurot, viivituses 297 päeva, 30.09.2024 üüriarve nr 24392 summas 244 eurot, viivituses 327 päeva, 31.12.2023 üüriarve nr 24367 summas 240 eurot, viivituses 597 päeva, üüriarve nr 23362 summas 240 eurot, viivituses 650 päeva, üüriarve nr 23357, summas 240 eurot, viivituses 689 päeva, Kõrvalkulude arve nr 25420 aluseks olevad arved TE00666, TE00724, TE00752, TE00840, TE00898, TE00926, TE01014, TE00659, TE00717, TE00745, TE00833, TE00891, TE00919, TE01007. Lepingu punktis 5.2. leppisid pooled kokku, et kõigi lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetähtaegse tasumise korral on hagejal õigus nõuda viivist (0,05%) protsenti päevas tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja viivisenõue kostja vastu 422,32 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt üürivõlgnevus summas 2859 eurot, kõrvalkulude võlgnevus summas

1 234,68 eurot, viivis summas 422,32 eurot, sissenõudmiskulud summas 465 eurot ja seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni ning menetluskulud kostja kanda ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale 03.10.2025.a. kätte toimetatud TsMS § 311.1 lg 5.1 alusel e-posti aadressil [email protected]. Kohus selgitab, et äriühingu äriregistri registrikaardil märgitud ametlik elektronposti aadress kohtumaterjalide saatmise hetkel 25.09.25 oli [email protected] (dtl 102). Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kostja ärinimi ja muud andmed on muutunud 20.10.2025. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja senised menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 560 eurot ja lepingulise esindaja tasust summas 500 eurot, lisandub käibemaks 120 eurot, kokku 620 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 560 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 560 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 500 eurot+km. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1180 eurot (560+620), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1180 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.