Canderos Assets OÜ hagi GTS Group OÜ vastu GTS Group OÜ osanike 16.10.2020 otsuse vaidlustamiseks
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Canderos Assets OÜ (registrikood 10726778) Hageja esindaja: vandeadvokaat Kadi Saluste (e-post [email protected]) Kostja: GTS Group OÜ (registrikood 14433501) Kostja esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg (e-post [email protected]) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Larix Partners OÜ (registrikood 14591223) Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Helena Noot (e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
06.02.2023
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Canderos Assets OÜ nõue tuvastada, et GTS Group OÜ 16.10.2020 osanike otsust, millega kiideti heaks GTS Group OÜ nimel kahju hüvitamise nõude esitamine GTS Group OÜ juhatuse liikme ML vastu seoses GTS Post OÜ osaluse võõrandamisega GTS Group OÜ-le tekitatud kahjuga (kahju eeldatav suurus ca 300 000 EUR) ning määrati Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co GTS Group OÜ esindajaks nimetatud vaidluses, ei ole vastu võetud.
3.Jätta rahuldamata Canderos Assets OÜ alternatiivne nõue tuvastada, et GTS Group OÜ 16.10.2020 osanike otsus, millega kiideti heaks GTS Group OÜ nimel kahju hüvitamise nõude esitamine GTS Group OÜ juhatuse liikme ML vastu seoses GTS Post OÜ osaluse võõrandamisega GTS Group OÜ-le tekitatud kahjuga (kahju eeldatav suurus ca 300 000 EUR) ning määrati Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co GTS Group OÜ esindajaks nimetatud vaidluses, on tühine.
4.Jätta rahuldamata Canderos Assets OÜ alternatiivne nõue tunnistada GTS
Group OÜ 16.10.2020 osanike otsus, millega kiideti heaks GTS Group OÜ nimel kahju hüvitamise nõude esitamine GTS Group OÜ juhatuse liikme ML vastu seoses GTS Post OÜ osaluse võõrandamisega GTS Group OÜ-le tekitatud kahjuga (kahju eeldatav suurus ca 300 000 EUR) ning määrati Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co GTS Group OÜ esindajaks nimetatud vaidluses, kehtetuks.
5.GTS Group OÜ ja Larix Partners OÜ menetluskulud jätta Canderos Assets OÜ kanda, Canderos Assets OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
6.Mõista Canderos Assets OÜ-lt GTS Group OÜ kasuks välja menetluskulu 2 712,96 eurot.
7.Mõista Canderos Assets OÜ-lt Larix Partners OÜ kasuks välja menetluskulu 1 531,45 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Canderos Assets OÜ-l tasuda GTS Group OÜ-le ja Larix Partners OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on kostja osanik. Hagejale kuulub kostja osa, mis moodustab 40% kostja osakapitalist. Kostja teine osanik on iseseisva nõudeta kolmas isik, kellele kuulub 60% moodustav osa. 16.10.2020 toimus kostja osanike koosolek. Koosoleku juhataja pani hääletusele järgmise otsuse eelnõu: „Kiita heaks Ühingu nimel kahju hüvitamise nõude esitamine (Ühingu osaniku OÜ Canderos Trade (registrikood 10726778) poolt määratud) Ühingu juhatuse liikme ML vastu seoses GTS Post OÜ (registrikood 14302160) osaluse võõrandamisega Ühingule tekitatud kahjuga (kahju eeldatav suurus ca 300 000 EUR) ning määrata Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co (registrikood 10639559) Ühingu esindajaks nimetatud vaidluses.“ Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas üksnes kolmas isik. Kostja põhikirja p 4.3 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 kõikide osadega esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud kõrgem kvooruminõue. Koosoleku juhataja selgitas, et esindatuse määramisel hageja hääli tulenevalt ÄS § 177 lg 1 ei arvestata. Hageja esitas vastuväite. Vaatamata sellele on koosoleku protokolli kohaselt osanike otsus ML vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja esindaja määramiseks vastu võetud. Hageja on seisukohal, et märgitud sisuga otsust ei ole vastu võetud, sest otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi.
Hääletamispiirang ei kohaldunud. Koosolekul ei hääletatud osanikuga õigusvaidluse pidamise üle. Osanikul ei ole keelatud hääletada juhatuse liikme vastu nõude esitamise üle otsustamisel. Koosolekul piirati õigusliku aluseta hageja õigust hääletada. Hääleõiguse alusetu piiramise puhul on tegemist sellise protseduuriveaga, mis toob kaasa otsuse tühisuse. Alternatiivselt on otsus kehtetuks tunnistatav vastuolu tõttu põhikirja p-ga 4.3. Hageja palub:
1.1.tuvastada, et GTS Group OÜ 16.10.2020 osanike otsust, millega kiideti heaks GTS Group OÜ nimel kahju hüvitamise nõude esitamine GTS Group OÜ juhatuse liikme ML vastu seoses GTS Post OÜ osaluse võõrandamisega GTS Group OÜ-le tekitatud kahjuga (kahju eeldatav suurus ca 300 000 EUR) ning määrata Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co GTS Group OÜ esindajaks nimetatud vaidluses, ei ole vastu võetud;
1.2.alternatiivselt tuvastada otsuse tühisus;
1.3.alternatiivselt tunnistada otsus kehtetuks. Kostja ja kolmanda isiku seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja hääleõigus oli piiratud ÄS § 177 lg 1 kohaselt, sest otsustati nõude esitamist ML vastu, kes on hageja ainuosanikuna äriregistrisse kantud TLu abikaasa ning ühtlasi hageja juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Kohtupraktikast tulenevalt ei või osanike koosolekul hääletada mh osanik, kelle juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamist otsustatakse. MLl on aga lisaks juhatuse liikmeks olemisele hageja suhtes oluline mõju põhjusel, et ta on ühingu osanik ja tegelik kasusaaja, kuigi äriregistris on osanikuna sisse kantud üksnes TL ̶ tegelikult on hageja osa abikaasade ühisvara. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kolmas isik nõustub kostja poolt esitatud seisukohtadega ning palub samuti jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et hageja ja kolmas isik on kostja osanikud, neile kuuluvad osad moodustavad vastavalt 40% ja 60% kostja osakapitalist (registri väljavõte dtl 20-22). 16.10.2020 toimus kostja osanike koosolek, mille päevakorrapunktina 3 on vastu võetud otsus kiita heaks ühingu nimel kahju hüvitamise nõude esitamine juhatuse liikme ML vastu seoses GTS Post OÜ osaluse võõrandamisega tekitatud kahjuga ning määrata ühingu esindajaks nimetatud vaidluses Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co (protokoll dtl 9-11, lisad dtl 12-16). Hageja on esitanud nõude nimetatud otsuse vaidlustamiseks.
4.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui aktsionäride üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud aktsionärid või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (3-2-1-55-14, p 21). Nähtuvalt 16.10.2020 koosoleku protokollist osalesid koosolekul mõlemad osanikud ning vaidlustatud otsuse poolt hääletas enamusosanik. Seetõttu leiab kohus, et tegemist ei ole olukorraga, kus vaidlustatud otsus ei oleks omistatav kostjale ning kohus jätab rahuldamata hageja primaarse nõude otsuse puudumise tuvastamiseks.
5.ÄS (äriseadustik) § 1771 lg 1 kohaselt osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
6.Kohus ei nõustu hagejaga, et otsus saaks olla tühine põhjusel, et koosolekul piirati seoses sellega hageja hääleõigust. Otsuse tegemise kord, mille oluline rikkumine saab ÄS § 1771 lg 1
järgi kaasa tuua otsuse tühisuse, on ÄS § 173 sätestatud kord, mida kohaldatakse otsuse vastuvõtmisele koosolekut kokku kutsumata. Vaidlustatud otsus võeti vastu aga osanike koosolekul. Muid asjaolusid, mis võiksid anda alust otsuse tühisuse tuvastamiseks, hagis välja toodud ei ole. Kohus jätab rahuldamata alternatiivse nõude otsuse tühisuse tuvastamiseks.
7.ÄS § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 178 lg 3 järgi osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
8.Nähtuvalt protokollist on päevakorrapunkti 3 juures märgitud, et selle otsuse eelnõu osas ei saa hageja tulenevalt ÄS § 177 lg 1 hääletada ning esindatuse määramisel tema hääli ei arvestata. Protokolli on kantud hageja vastuväide päevakorrapunktina 3 vastu võetud otsusele.
9.Kostja põhikirja (dtl 17-18) p 4.3 kohaselt osaühingu osanike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 kõikide osadega esindatud (st mitte koosolekul esindatud) häältest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud kõrgem kvooruminõue. ÄS § 177 lg 1 kohaselt osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Pooled vaidlevad, kas hageja suhtes kohaldus ÄS § 177 lg 1-järgne hääleõiguse piirang.
10.Kohus tuvastab, et hageja juhatuse liikmed on ML ja TL (väljavõtted registrist dtl 198-199, 256-261, 262), hageja ainuosanik on alates 07.08.2018 äriregistri kohaselt TL, hageja on registrisse kantud 06.02.2001. Kohtule esitatud rahvastikuregistri väljavõtte (dtl 263) kohaselt abiellusid ML ja TL 11.03.1994, abieluvararegistri väljavõtte (dtl 265) järgi on 07.08.2018 sõlmitud abieluvaraleping. Kohtule on esitatud 07.08.2018 osaühingu osa kinkeleping (dtl 202-204), mille kohaselt kingib ML TLle hageja osa, mis moodustab 100% hageja osakapitalist. Kinkelepingus on märgitud, et osa kuulub MLle lahusvarana vastavalt ühisvara jagamise lepingule, millise asjaolu on notar tuvastanud ühisvara jagamise lepingu alusel. Kohus leiab, et nimetatud tõenditest ei nähtu, et hageja osa oleks abikaasade ühisvara. Teistsugusele seisukohale ei ole võimalik ka asuda kostja esitatud kohtulahendite alusel (hagi tagamise määrused dtl 267-272, 274-276), kuivõrd kummaski neist ei ole lahendatud nõuet, mille eelduseks oleks osa ühisvarasse kuulumise tuvastamine.
11.Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (2-16-9415, p 15). Osutatud norm välistab ka süüdistatava kui kannatanu osaniku esindaja (juhatuse liikme) osalemise kannatanu ja süüdistatava vahelise õigusvaidluse pidamise üle otsustamisel, samuti selles õigusvaidluses kannatanule esindaja määramise üle otsustamisel (1-18-5732, p 66). Riigikohus viitas ühtlasi õiguskirjanduses avaldatud seisukohale, mille kohaselt ÄS § 177 lg-s 1 ette nähtud hääleõiguse piirangu eesmärgiga kooskõlas olevaks tuleb pidada selle kohaldamist kõigil juhtudel, kus hääleõiguse piirangule alluv isik teostab hääleõigust nende isikute eest, kellele endale hääleõiguse piirang ei laiene. Seega ei või isik, kellele hääleõiguse piirang laieneb, osaleda hääletamisel ei enda ega teiste liikmete nimel, seda nii tehingulise kui ka seadusjärgse
esindajana (nt juhatuse liikmena). Nii näiteks ei tohi ühingu liikmeks oleva juriidilise isiku juhatuse liige teostada juriidilise isiku nimel hääleõigust juhul, kui otsustatakse ühingu poolt tema vastu nõude esitamist. Kui esindaja isikuga seondub hääleõiguse piirang, kohaldub see ka tema poolt edasivolitatud isikule. (K. Saare. Hääleõiguse piirang kapitaliühingu huvide kaitse abinõuna. - Juridica 2016, nr 9, lk 630.)
12.Nähtuvalt protokollist osales 16.10.2020 osanike koosolekul hageja esindajana advokaat K. Saluste, tema esindusõiguse aluseks oli MLlt saadud volitus (volikiri dtl 16). Kohus leiab, et ühingu poolt ML vastu kahju hüvitamise nõude esitamise ja selleks esindaja määramise otsustamisel on huvide konflikt ML ja ühingu vahel ilmne. Seetõttu kohaldus ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirang MLle, välistades mh ülalviidatud seisukoha alusel ML poolt nii hääleõiguse teostamise hageja nimel tema seadusliku esindajana kui ka edasivolituse andmise. Kohus asub seisukohale, et kuna hageja esindajana osalenud isik sai oma volituse MLlt, kohaldus ka tema suhtes ÄS § 177 lg 1 sätestatud piirang ning koosoleku juhataja jättis õigesti päevakorrapunkti 3 osas esindatuse määramisel hageja häältega arvestamata. Kuivõrd eelnõu poolt hääletas 100% hääleõiguslikest häältest, ei ole otsus vastuolus põhikirjaga. Hageja teise juhatuse liikme TLu 11.01.2023 kinnitus, mille kohaselt tema vaidlustatud otsusega nõustunud ega seda heaks kiitnud ei ole (dtl 206) kohtu hinnangul tähendust ei oma, kuivõrd TL hageja esindajana osanike koosolekul ei osalenud ega hääletanud. Tähendust ei oma ka täiendavad kostja esitatud asjaolud sisustamaks väidet, et hageja tegelikuks kasusaajaks ning tegevuse kontrollijaks on jätkuvalt ML, ning nimetatuga seoses esitatud tõendeid (dtl 277-279, 281, 282) kohus ei hinda. Samuti ei oma tähendust osanike lepingu kohta välja toodud asjaolud koos seonduvate tõenditega (dtl 73-81) ning asjaolud seoses muude õigusvaidlustega osanike vahel ning küsimusega kahju tekkimisest, mille hüvitamise nõudmiseks vaidlustatud otsus tehti, millega seoses esitatud tõendeid (dtl 94-117, 151-154, 157-160, 178, 208-224, 232-255) kohus samuti ei hinda. Kohus jätab rahuldamata alternatiivse nõude otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud
13.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja ja tema pool kaasatud kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
15.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal kulu lepingulisele esindajale 2 649,60 eurot, millele lisandub esindaja kulu seoses istungil osalemisega vastavalt istungi kestusele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
16.Kohus leiab, et kõik märgitud menetlustoimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu pole põhjust pidada ilmselt ülemääraseks. Kohtuistung kestis kavandatud algusajast lõpuni 0,33 tundi, kogu ajakulu toimingutele kokku on seega 14,13 tundi. Tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa kohtu hinnangul keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga. Kostjale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 2 712,96 eurot (14,13 x 192), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostja kasuks välja hagejalt.
17.Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal kulu lepingulisele esindajale 2 689,75 eurot seoses järgmiste toimingutega:
18.Nähtuvalt asja materjalidest esitas kolmas isik 16.03.2021 taotluse menetlusse astumiseks, mida täiendas omal initsiatiivil 02.09.2021. Kohus leiab, et menetlusse astumise taotluse koostamiseks võis põhjendatult kokku kuluda kuni 3 tundi. Kohtupraktika analüüs ei ole iseseisev menetlustoiming. Ülejäänud osas ei ole põhjust pidada ühtegi toimingut ilmselt ebavajalikuks või sellele märgitud aega selgelt ülemääraseks. Põhjendatud ajakulu kokku on 10,67 tundi (3+0,25+1,5+0,42+5+0,5), millest 4,75 tundi osutati hinnaga 123 eurot tund ja 5,92 tundi hinnaga 160 eurot tund, kolmandale isikule hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 1 531,45 eurot, mille kohus mõistab kolmanda isiku kasuks välja hagejalt.
19.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja ja kolmanda isiku taotlustele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.