FlightClaims OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu hüvitise, viivise, sissenõudmiskulu ja kohtuvälise õigusabikulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
FlightClaims OÜ 30.06.2022 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7608,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) FlightClaims 14344660), seaduslik esindaja MM
OÜ
(registrikood
Kostja (vastustaja) SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460), lepingulised esindajad vandeadvokaat Timo Kullerkupp ja advokaat Ken Kaarel Gross Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid ja eemaldada need pabertoimikust. Võtta vastu kostja apellatsioonimenetluses esitatud reisikorraldaja kirja tõlge.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13926 osas, millega maakohus jättis rahuldamata FlightClaims OÜ kahjuhüvitise nõude 5600 eurot, sellelt nõudelt arvestatava viivise nõude ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 560 eurot SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu.
3.Teha uus otsus, millega rahuldada FlightClaims OÜ nõue SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu osaliselt ja jaotada uuesti maakohtu menetluskulud.
4.Mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks kahjuhüvitis 5600 eurot, sellelt nõudelt sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 25.04.2021–03.03.2023 eest 810 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113
2-21-13926 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.03.2023 kuni põhivõla 5600 eurot tasumiseni.
5.Mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks võla sissenõudmiskulude hüvitis 560 eurot.
6.Jätta rahuldamata FlightClaims OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu kohtuväliste õigusabikulude 840 eurot nõudes.
7.1.1.Mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks kahjuhüvitis 5600 eurot, sellelt nõudelt sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 25.04.2021–03.03.2023 eest 810 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.03.2023 kuni põhivõla 5600 eurot tasumiseni.
7.1.2.Mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks võla sissenõudmiskulude hüvitis 560 eurot.
7.1.3.Jätta rahuldamata FlightClaims OÜ kohtuväliste õigusabikulude 840 eurot hüvitamise nõue SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu.
8.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
9.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 88% ulatuses SmartLynx Airlines Estonia OÜ ja 12% ulatuses FlightClaims OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.FlightClaims OÜ (hageja) esitas 03.09.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise 5600 eurot (400 eurot × 7 reisijat × 2 lendu), seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt (5600 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni, võla sissenõudmiskulud 560 eurot (40 eurot × 7 reisijat × 2 nõuet), kahjuhüvitise lennuhüvitiste kohtuvälise sissenõudmise kuludena 840 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2-21-13926 Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel JŠ, MŠ, MŠ (seaduslik esindaja JŠ), NŠ, IM (seaduslik esindaja OM), OS ja MM (hageja kliendid) kinnitatud broneering kostja tšarterlendudele MYX557 TLL-NBE 23.08.2020 ja MYX558 NBE-TLL 30.08.2020 (kostja tšarterlennud). Hageja kliendid loovutasid 19.08.2021-21.08.2021 sõlmitud lepingutega enda hagis esitatud nõuded hagejale. Lend MYX557 pidi algselt kavandatud graafiku järgi väljuma 23.08.2020 kell 04:30 ning MYX558 30.08.2020 kell 08:00. 20.08.2020 kell 16:46 said hageja kliendid reisikorraldajalt NovaTours SMS-teavituse sellest, et lend MYX557 väljub 23.08.2020 kell 11:50 ehk algselt plaanitust seitse tundi ja 20 minutit hiljem. 21.08.2020 kell 12:31 said hageja kliendid reisikorraldajalt sarnase sõnumi tagasilennu kohta. Sõnumi järgi väljus lend MYX558 30.08.2020 kell 13:30 ehk viis tundi ja 30 minutit hiljem. Lennugraafikute muudatuste tõttu jõudsid hageja kliendid lõppsihtkohtadesse hilinemisega rohkem kui kolm tundi. Tulenevalt sellest ja asjaolust, et lendude alg- ja sihtpunktide vahel on vahemaa 2796 km suurringjoone mõõtmise meetodi järgi, tekkis hageja klientidel õigus nõuda kostjalt lennuhüvitist 800 eurot iga reisija kohta (400 eurot kummagi lennu eest) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 järgi (määrus). Kostja ei nõustunud tasuma hagejale hüvitist kohtuväliselt, mistõttu on kostja oma kohustuste täitmisega jäänud viivitusse ja põhjustanud hagejale kahju sissenõudmiskulude (560 eurot) näol. Hageja ja tema kliendid leppisid kokku, et kõnealuste lennuhüvitiste saamisel tasuvad kliendid hagejale teenustasuna 25% saadud lennuhüvitiste summast (ehk 5600 × 25% = 1400 eurot kokku) osutatud õigusabi eest lennuhüvitiste nõudmisel. See tähendab, et lennuhüvitiste saamisel tekib hageja klientidel otsene varaline kahju summas 200 eurot kliendi kohta seoses nende lennuhüvitiste nõudmisega. Kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 2 tuleb sellest summast maha arvutada seadusjärgsed võla sissenõudmiskulud kogusummas 560 eurot. Klientidele faktiliselt osutatud kohtuvälise õigusabi maht moodustas kokku vähemalt seitse tundi (vähemalt üks tund iga kliendi kohta) bruto tunnitasuga 120 eurot. Sõltumata sellest, kas hagejale on loovutatud viivise ja seadusjärgsete võla sissenõudmiskulude hüvitiste nõuded või mitte, saab hageja ikkagi antud juhul nõuda iga lennuhüvitise tasumisega viivitamise eest seadusjärgset viivist ja sellega otseselt seotud seadusjärgseid võla sissenõudmiskulusid. VÕS § 128 lg 3 annab võimaluse nõuda ka nii tulevikus tekkiva otsese varalise kahju hüvitamist kui ka selle kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sh kulusid hüvitise saamiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal puudub määruse mõttes õigus hüvitise nõudmiseks. Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Lendude väljumise aja muutmine toimus reisibüroo Novatours algatusel, seega lennuaegade muutmine oli tingitud asjaolust, mis ei ole kostja kontrolli all. Kui reisibüroo otsustab tšarterlennu edasi lükata, siis lennuettevõtja järgib neid juhiseid. Kostja ei saanud teavitada hageja kliente lennuaegade muudatustest kaks nädalat enne lennu algselt kavandatud väljamisaega, nagu seda näeb ette määruse artikkel 5(1)(c)(i), sest kostjal
2-21-13926 puudus informatsioon, et reisijaid ei ole võimalikest muudatustest väljumisajas teavitatud juba varem. Suhtlus reisijatega toimus reisibüroo ja reisijate vahel ning lennuaja muudatus on eelduslikult reisijate huvides. Kuivõrd lennu väljumisaega muudeti reisibüroost tulenevalt, siis on väljumisaja muutmine põhjustatud erakorralisest asjaolust määruse artikli 5(3) mõttes. Kui lennuettevõtja ei täidaks reiskorraldaja juhiseid ja lend toimuks algse graafiku kohaselt (tühja lennukiga), tekiks olukord, kus kannatajateks on eelkõige reisijad. Nt olukorras, kus vahetult enne reisi tekib probleem, mis takistab reisijatel lennule jõudmist. Määruse kohane teavitamine poleks võimalik. Kui kohus peaks hageja nõude rahuldama, siis kannataksid sellise praktika loomisel eelkõige reisijad. Kuna hagejal puudub hüvitise nõue, siis tuleb rahuldamata jätta ka sissenõudmiskulude, õigusabikulude ja viivise nõuded. Isegi juhul, kui kohus hagi rahuldab, puudub hagejal õigusabikulude ja sissenõudmiskulude nõue. Hageja ise on välja toonud, et teenustasu 25% lennuhüvitiste summast on reisijad kohustatud tasuma lennuhüvitiste saamisel. Seega kohtumenetluse ajal reisijatel õigusabikulusid (mis on olemuselt hageja teenustasu 25% lennuhüvitistelt) ei ole tekkinud ja selliseid nõudeid ei ole hagejale loovutatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - hageja kliendid olid broneerinud kostja tšarterlennud; - lend MYX557 pidi algse graafiku järgi väljuma 23.08.2020 kell 04:30 ning MYX558 30.08.2020 kell 08:00; - 20.08.2020 kell 16:46 said reisijad reisikorraldajalt NovaTours SMS-teavituse, mille kohaselt MYX557 väljumisaega oli muudetud ja see pidi väljuma 23.08.2020 kell 11:50 (algselt plaanitust seitse tundi ja 20 minutit hiljem); - 21.08.2020 kell 12:31 said hageja kliendid teavituse MYX558 kohta ja uue graafiku järgi pidi see väljuma 30.08.2020 kell 13:30 (viis tundi ja 30 minutit hiljem); - lennugraafikute oluliselt hilisemaks muutmise tõttu jõudsid hageja kliendid kostja lendudega oma lennureiside lõppsihtkohtadesse hilinemisega rohkem kui kolm tundi; - ajavahemikul 21-22.04.2021 volitasid kliendid hagejat esindama end lennuhüvitiste nõudmisel; - 24.04.2021 esitas hageja kostjale oma klientide lennuhüvitiste nõuded e-posti teel; - 03.08.2021 saatis hageja kostja lepingulisele esindajale e-posti teel kirja, milles andis tähtaja nõuete tasumiseks; - ajavahemikul 19-21.08.2021 loovutasid kliendid nõuded hagejale; - 23.08.2021 esitas hageja kostjale kaks kõrvalnõuet (hageja klientide kohtuvälise õigusabikulu hüvitamise nõude 1400 eurot ning seadusjärgse viivise nõude); - vaidluse kohtuväline lahendamine tulemusi ei andnud.
3.2.Kuna tegu oli tšarterlennuga ja lendude ajad muudeti reisifirma taotlusel, siis ei vastuta kostja kui lennuettevõtja reisi hilinemise eest. Seetõttu ei ole kostja kohustatud tasuma määruses märgitud hüvitisi. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et olukorras, kus reisi tellinud reisibüroo palub muuta lennu väljumise aega, oleks kostja poolt sellest keeldumine ebamõistlik. Samuti nõustus kohus sellega, et kui reisibüroo soovib muuta lennuaegu, siis on see eelduslikult reisijate kollektiivsetes huvides (ka juhul, kui võib-olla mõne konkreetse reisija huvides see ei
2-21-13926 ole). Kui reisijatele on tekkinud kahju lendude edasilükkamise tõttu, siis võib neil olla õigus esitada nõue reisibüroo vastu. Arvestades, et reisibüroo teatas soovist muuta lennuaega vähem kui kaks nädalat enne reise, siis ei saa kostjale ette heita, et sellest teatati vähem kui kaks nädalat enne. Kohus jättis hageja põhinõude 5600 eurot (lennuhüvitised) ja sellega seotud kõrvalnõuded rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas 30.06.2022 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja on rikkunud oluliselt menetlusõigust, st arvestanud lubamatu tõendiga. Lennugraafiku muutmine reisibüroo poolt ei ole erakorraline asjaolu määruse mõttes. Erakorralise asjaolu esinemist peab tõendama kostja. Kostja ei tõendanud, et lennu edasilükkamise põhjustas reisibüroo soov muuta lennugraafikut. Esitatud tõend lennugraafiku muudatustest ei olnud eesti keelde tõlgitud ja kohus ei saanud otsuse tegemisel sellega arvestada. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus tõendanud ühegi lennutõrke ärahoidmiseks vajaliku meetme kasutusele võtmist. Reisibüroo soov lennuaja muutmiseks ei ole selliseks erakorraliseks asjaoluks, mida kostjal ei olnud võimalik vältida. Reisibüroo esitas kostjale ettepaneku lennugraafikute muudatusteks, sest kava ei suudetud planeerida arukalt. Tegemist ei olnud reisibüroo ühepoolse otsusega. Kohus leidis ekslikult, et kui tšarterlennu graafiku muudab reisibüroo, siis toimub see eelduslikult reisijate huvides. See on vastuolus määruse 2. põhjendusega. Selline muudatus ei saa toimuda reisijate huvides (v.a siis, kui lennugraafiku muudatust soovivad kõik lennuga seotud reisijad). Iga reisija huvi seisneb sõlmitud lepinguga ettenähtud kuupäevadel ja ajavahemikus reisimises, mitte nende muutmisest varasemaks või hilisemaks. Juhul kui lennugraafiku muudatus on tingitud reisibüroo otsusest, siis reisijatel on jätkuvalt õigus nõuda lennuettevõtjalt hüvitist ning lennuettevõtja saab väljamakstud hüvitise sisse nõuda koostööpartnerilt. Lennugraafiku muudatusest peab reisijale personaalselt teatama tegutsev lennuettevõtja (artikkel 5 lg 1 p c ja lg 4). Kostja ei ole kedagi hageja klientidest lennugraafikute muudatustest teavitanud, vaid seda tegi tema asemel tema koostööpartner reisibüroo. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt lennuhüvitise 5600 eurot, sellelt arvestatava viivise ja võla sissenõudmiskulude 560 eurot osas. Maakohtu otsus jääb muutmata kohtuväliste
2-21-13926 õigusabikulude 840 eurot kostjalt välja mõistmata jätmise osas. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
7.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. Maakohus leidis õigesti, et vaidlusele kohaldub lennuhüvitiste osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta (tühistas määruse 295/91). Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha hageja hüvitisnõude osas (I), seejärel võla sissenõudmiskulude osas (II), kahjuhüvitise saamiseks tehtud kulude hüvitise osas (III) ja teeb menetluslikud otsustused (IV). I
8.Lennureisijate õigus hüvitisele tuleneb määruse artiklist 6 (1) b koosmõjus artikliga 7 (1) b. Hüvitise näol on tegemist lepingulise nõudega. Tegemist on ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks (Sein, K., Värv, A. Lennureisija õigus saada hüvitist. Euroopa Liidu lennureisijate õiguste määrus. Juridica 2/2013, lk 116). Kostja on tegelik vedaja ja reisijad ostsid pakettreisi VÕS § 886 lg 1 tähenduses. Nõude aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1.
8.1.Pooled ei vaidle selle üle, et tellimuslendude lennu sihtkoht oli väljaspool Euroopa Liitu (Tuneesia), vedajaks oli ühenduse ettevõte ja mõlemad lennud (23.08 ja 30.08) jõudsid sihtkohta (mis asub 1500-3500 km kaugusel Tallinnast) hilinemisega rohkem kui kolm tundi.
8.2.Õigusnorme, mis annavad lennureisijatele õigusi, tuleb tõlgendada laialt. Lennuaja muudatus on Euroopa Kohtu praktika kohaselt analoogia korras tõlgendatav hilinemisena. Kui reisijad jõuavad oma sihtkohta kolm või enam tundi pärast kavandatud saabumisaega, võivad nad taotleda lennuettevõtjalt kindlas määras hüvitist, v.a juhul, kui hilinemise põhjuseks on erakorralised asjaolud (C-402/07 p 69 ja C-432/07 p 69). Reisijaid, kelle lennud hilinevad, ja neid, kelle lennud on tühistatud, tuleb pidada sarnases olukorras olevateks seoses nende õigusega saada hüvitist, kuna need reisijad kannatavad samasuguste ebamugavuste pärast, nimelt kaotatud aja pärast (võrdse kohtlemise põhimõte). Hilinenud lend (olenemata hilinemise kestusest) ei ole tühistatud lend, kui see toimub vastavalt algselt kavandatud lennuplaanile.
8.3.Puudub vaidlus, et hilinemisest anti teada vähem kui 14 päeva varem (määruse artikkel 5(1) p c(i) koosmõjus artikliga 6).
9.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja vastutus on välistatud, kuna kostja oli sunnitud muutma lennuplaani reisikorraldaja palvel ja lennuaja muudatused olid enamuse reisijate huvides.
9.1.Poolte esile toodud asjaoludest tulenevalt oli hilinemine tingitud reisikorraldaja (Novatours) soovist muuta lennuplaani. Reisikorraldaja 20.08.2020 kirjast kostjale (tl 59, tõlge esitatud apellatsioonimenetluses 10.02.2023 menetlusdokumendiga) nähtuvalt kirjutas reisikorraldaja kostjale järgmise sisuga kirja: „Kas me saame muuta ajagraafikut 30. augusti TLL-NBE-TLL väljumisele TLL 07:00 UTC? Pärast ümberistumist muutus NBE ja HER lendude saabumine NBE-sse 23. augustil kella 13.15 UTC-ks. Samad kliendid peavad
30.augustil NBE-st lahkuma kell 06:00 (07:00 kohalik). Kuna meil pole 30. augustil enam lende, saame ehk nende reisitingimusi parandada.“
2-21-13926 Tõendist ei selgu täpselt, milline pidi olema uus lennuplaan ja kas tegemist on ühepoolse muutmisega või ettepanekuga muutmiseks. Ingliskeelses versioonis on kirjas kasutusel kaks korda sõna „maybe“, mis viitab sellele, et tegemist oli pigem ettepanekuga lennufirmale lennuplaani muutmiseks. Samas ei oma see lennureisijate ja lennufirma vahelise vaidluse lahendamisel määravat tähendust, kuna puudutaks reisikorraldaja vastutust kostja ees. Kui kostja tegutses reisibüroo huvides, siis on ta kohustatud tasuma kompensatsiooni reisijatele, kuid on võimalik, et ta saab selle hiljem tagasi nõuda reisikorraldajalt määruse artikli 13 järgi.
9.2.Määruse artikli 5 lõike 3 järgi vabaneb lennuettevõtja hüvitise maksmisest, kui esineb kaks kumulatiivset eeldust: tegemist on erakorralise asjaoluga ja seda asjaolu ei oleks olnud võimalik vältida ka juhul, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Erakorraliste asjaolude nimekiri määruses on avatud ning sätestatud artiklites 14 ja 15. Määruse tõlgendamiseks on Euroopa Komisjoni välja andnud tõlgendamissuunised (Euroopa Liidu Teataja 15.06.2016, C 214, kättesaadav arvutivõrgus https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C:2016:214:FULL&from=ET), mille viies osa käsitab erakorralisi asjaolusid ja mõistlikke meetmeid, mida lennuettevõtja võiks ette võtta erakorraliste asjaolude korral. Selle punkti 5.1 kohaselt on hüvitise maksmisest vabastamine erand reeglist, mis kajastab tarbijakaitse eesmärki, ja seda tuleb tõlgendada kitsendavalt (vt ka C-549/07 p 20).
9.3.Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist erakorralise asjaoluga, mida lennuettevõte ei saanud vältida. Erakorralisteks asjaoludeks määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses saab kvalifitseerida vaid neid sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Kuna kõik erakorralised asjaolud ei ole vastutusest vabastavad, siis neile tugineda sooviv isik peab lisaks tõendama, et neid asjaolusid ei oleks mingil moel saanud vältida olukorrale vastavate meetmetega. See tähendab meetmetega, mis erakorraliste asjaolude ilmnemise hetkel vastasid muu hulgas asjaomasele lennuettevõtjale tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavatele tingimustele (C-315/15 p 22). Lennuplaani muutmine reisibüroo poolt sellisel viisil, et see toob kaasa määruses ettenähtud hüvitise maksmise reisijatele, ei olnud erakorraline asjaolu, millele saab lennukorraldaja tugineda. Seda isegi juhul, kui lennuplaani muutmine oli reisikorraldaja ühepoolne otsus. Lennu edasilükkamine oli asjaolu, mida kostja sai mõjutada. Nii kostja kui ka reisikorraldaja on eelduslikult teadlikud määrusest 261/2004. Kui nad soovisid enda vastutust välistada ja nihutada lendude ajagraafikut, siis oli neil võimalik lükata lend vähem kui kolm tundi hilisemaks või leida mõni muu võimalus, et inimesi viia sihtkohta vähem kui 3-tunnise hilinemisega. Kostjal oli ka võimalik leppida enda ja reisikorraldaja vahelises lepingus kokku, et reisi enam kui kolm tundi edasilükkamine vähem kui kaks nädalat enne reisi ei ole võimalik.
9.4.Reisibüroost tingitud viimase hetke muudatused toovad endaga kaasa lennufirma vastutuse määruse alusel ja tekitavad olukorra, kus lennufirma on kohustatud põhimõtteliselt alati maksma hüvitist. See on kooskõlas määruse eesmärgiga, milleks on muu hulgas reisijate kaitstuse kõrgema taseme tagamine. Lennufirmale jääb omakorda võimalus nõuda hüvitist reisibüroolt, kui viimane talle tekkinud kahju eest vastutab. Samuti saavad lennufirma ja reisibüroo koostada pakettreisi sellisena, et annavad ajavahemiku, millal lend võib väljuda, mis välistab kohustuse maksta reisijatele kompensatsiooni.
2-21-13926
9.5.Ringkonnakohus ei nõustus maakohtu seisukohaga, et kostja lähtus reisijate huvidest. Maakohus ei ole põhjendanud, mida ta peab silmas sellega, et reisikorraldaja lähtus reisijate enamuse eeldatavast huvist ning lennuettevõtja võis põhjendatult eeldada, et reisibüroo tegutseb reisijate enamuse huvides. Kuna asjas ei kohaldu määruse art 5 lg 3, on hageja hüvitisnõue kostja vastu põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 5600 eurot.
10.Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1. Kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS§ 113 lg 2). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja teatas kostjale nõudest 24.04.2021 ning järelikult oli hagejal õigus nõuda viivist alates 25.04.2021. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 810 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt järgi), mis tuleb kostjalt välja mõista. Rahuldamisele kuulub ka hageja nõue mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis kahju hüvitise nõudelt. Alates 04.03.2023 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis lennuhüvitistelt 5600 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lennuhüvitiste tasumiseni. II
11.VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Hageja nõuab hüvitist kahe hilinenud lennu eest seitsmele lennureisijale. Üldreegel on, et sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda iga üksiku rahalise kohustusega seoses. Seega kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist mitme rahalise kohustusega viivitamise eest, saab ta seda nõuda iga kohustuse eest eraldi. Sissenõudmiskulude hüvitist ei saa nõuda mitte iga sissenõudmiseks tehtava toimingu eest, vaid kõigi konkreetse kohustuse sissenõudmiseks tehtud toimingute eest kokku (Varul, Paul jt. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 1131 kommnetaar 6 a)). Seega kuulub hageja nõue kostja vastu 40 × 2 × 7 = 560 euro väljamõistmiseks rahuldamisele. III
12.Hageja kohtuvälise õigusabikulu 840 eurot nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 ja täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahjuks saab lugeda selliseid mõistlikke kulusid, mida hageja on teinud nõude esitamiseks ja hüvitise saamiseks.
12.1.Hageja tõi esile, et leppis oma klientidega kokku, et kõnealuste lennuhüvitiste saamisel tasuvad kliendid hagejale teenustasuna 25% saadud lennuhüvitiste summast ehk 5600 × 0,25% = 1400 eurot (300 eurot kliendi kohta) osutatud õigusabi eest lennuhüvitise nõudmisel. Kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 2 tuleb sellest summast maha arvutada seadusjärgsed võla sissenõudmiskulud kokku 560 eurot, mille hüvitamist nõuab hageja eraldi. Kuna kliendid peavad kokkuleppe järgi tasuma hagejale 25% saadud hüvitistest, tekib neile täiendav kahju.
2-21-13926
12.2.Hageja on toonud esile kahjuhüvitise saamiseks tehtud toimingud: lennuhüvitiste täielikuks töötlemiseks on kostjale esitatud e-posti teel vajalikku informatsiooni, dokumente ja andmeid, kulutades selleks vähemalt seitse tundi (vähemalt üks tund iga kliendi kohta) bruto tunnitasuga 120 eurot. Toimingud seisnesid klientide poolt esitatud päringu ja andmete analüüsis, seisukoha kujundamises, klientidega suhtlemises ja nende esitatud dokumentide kontrollis, klientide nõuete koostamises ja dokumentide ettevalmistamises nõuete esitamiseks, klientide nõuete esitamises kostjale, klientide avalduse ja selle juurde kuuluvate dokumentide koostamises, ettevalmistamises ja esitamises kohtuvälise menetluse alustamiseks Eesti tarbijavaidluste komisjonis, komisjonile vastuse koostamises ja saatmises, kostjale ja tema esindajatele täiendavate e-kirjade koostamises ja saatmises, Exceli tabeli täitmises ja redigeerimises ning nõuete loovutamise lepingu ettevalmistamises ning tõlkimises vene keelde.
12.3.Tõendina esitas hageja kohtule klientidega sõlmitud nõuete loovutamise lepingu ja selle tõlke vene keelde (tl 33–40), millega nad loovutasid hagejale lennuhüvitiste nõude. Lepingu punkti 4.1.1 järgi oli kohtuvälise õigusabiteenuse hind 25% lennuhüvitiste kogusummast. Hageja esitas kohtule ka nõuete loovutamise lepingu lisa (tl 62–64), mille punkti 2.1 järgi olid hageja klientide kohtuvälised õigusabikulud seoses lennuhüvitiste nõudmisega 700 eurot (100 eurot kliendi kohta). Muudeti lepingu punkti 4.1.1 ja lepiti kokku, et kohtuväliste õigusabiteenuste hind on 25% saadud lennuhüvitiste kogusummast.
12.4.Hageja ja tema klientide vahelisest kokkuleppest selle kohta, milline on hageja teenustasu, ei saa järeldada, milline oli mõistlik ja tegelik kulu õigusabile. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.
12.5.Kahjuna ei kuulu hüvitamisele igasugune õigusabikulu, milles esindaja ja klient on kokku leppinud. Kahjuks saab lugeda selliseid mõistlikke kulusid, mida on tehtud nõude esitamiseks ja hüvitise saamiseks. Hageja poolt praeguse otsuse p-s 12.2 toodud toimingute tegelikku teostamist asjas esitatud tõendite alusel järeldada ei saa. Hageja esindaja on koostanud oma klientide nimelt kaks lühikest ja lihtsat pöördumist (tl 30-31), eelduslikult ka avalduse tarbijavaidluste komisjonile. Kuna hageja esitas nõude korraga kõigi nelja kliendi eest, ei saanud hagejal ringkonnakohtu hinnangul õigusabi osutamiseks kokku kuluda rohkem aega kui 4 tundi. Kostja poolt hüvitatava kohtueelse õigusabi osutamiseks ei saa lugeda aega, mis hagejal kulus oma klientidega nõuete loovutamise lepingute sõlmimiseks, nende vene keelde tõlkimiseks, Exceli tabeli koostamiseks või selle redigeerimiseks.
12.6.Kuna hageja väidete kohaselt osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, on kogumis mõistlik õigusabikulu kokku 480 eurot. Kuivõrd hageja esitas nõuded kogumis kõigi nelja kliendi eest, ei tekkinud igal kliendil eraldiseisvat õigusabikulu. Kohus on kostjalt välja mõistnud juba seadusjärgse võla sissenõudmise kuluna 560 eurot, mistõttu ei ole hagejal seda ületavat mõistliku õigusabikulu nõuet. Tulenevalt nõude puudumisest ei saa hagejal olla ka viivise nõuet. Hageja kohtueelse õigusabikulu nõue ei kuulu seetõttu rahuldamisele. IV
13.Maakohus ei küsinud kostjalt reisikorraldaja ingliskeelse kirja tõlget, kuid selle menetlusliku minetuse on ringkonnakohus kõrvaldanud. Kostja on tõlke esitanud ja ringkonnakohus võtab selle vastu.
14.Hageja esitas apellatsioonkaebusega maakohtu praeguses asjas tehtud otsuse, hageja maakohtus esitatud 28.11.2021 vastuse kostja vastusele, Harju Maakohtu 26.05.2022 otsuse
2-21-13926 tsiviilasjas nr 2-21-16143 ja 26.01.2023 menetlusdokumendiga Riigikohtu määruse eelnimetatud kohtuasjas kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta. Tõendid ei ole asjas vajalikud, kuna sisalduvad juba toimikus. Kohtulahendite ja Riigikohtu määruse osas piisanuks praegusel juhul viitest lahendi numbrile. Nii kohus kui ka vastaspool saavad lahenditega tutvuda avalikult kättesaadavate andmeallikate kaudu. Seetõttu ei võta ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebusega esitatud dokumente asja juurde ja eemaldab need toimikust (TsMS § 231 lg 1 ja § 238 lg 1 p 1). Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende füüsilist tagastamist ei toimu.
15.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt rahuldatud nõuete proportsioonile hageja kogunõudest 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
16.Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Parandatud 10.03.2023 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13926 resolutsiooni punkte 4 ja 7.1.1 osas, milles ringkonnakohus mõistis välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 25.04.2021–03.03.2023 eest 810 eurot.
2.Lugeda otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 7.1.1 õigeks järgmises sõnastuses: Mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks kahjuhüvitis 5600 eurot, sellelt nõudelt sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 25.04.2021– 03.03.2023 eest 855,96 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.03.2023 kuni põhivõla 5600 eurot tasumiseni.
3.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13926 ringkonnakohtu põhjenduste punkti 10 teist lõiku, milles ringkonnakohus märkis, et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 810 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt järgi), mis tuleb kostjalt välja mõista.
4.Lugeda ringkonnakohtu põhjenduste punkti 10 teine lõik õigeks järgmises sõnastuses: Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 855,96 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt järgi), mis tuleb kostjalt välja mõista.
5.Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.