OÜ Aktiva Finants hagi D. K. vastu võlgnevuse nõudes (lihtmenetlus). eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht: Weizenbergi 20, Tallinn 10150), lepinguline esindaja: I. M.-V. , A. K. Kostja: D. K. (isikukood lepinguline esindaja: I. V.
XXX, elukoht:
XXX),
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi osaliselt .
2.Välja mõista D. K.lt (IK XXX) OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 573,24 eurot (viissada seitsekümmend kolm eurot 24 senti), sissenõudekulud 40,00 eurot (nelikümmend) ja sissenõutavaks muutunud viivis 188,42 eurot (ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot 42 senti);
3.Välja mõista kostjalt D. K.lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 24.08.2022 kuni põhinõude summas 573,24 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
4.Jätta menetluskulud D. K. kanda võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Menetluskulude jagamise põhjenduse kohta teeb kohus eraldi määruse. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.
1.Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi D. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 27.09.2019 laenulepingu nr KK3461870. Laenulepingu alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 600,00 eurot. 1(5)
Kostja kohustus krediidi tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on laenuandjale põhiosa katteks tasunud kokku 26,76 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 573,24 eurot (600,00 – 26,76). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ 27.10.2021 lepingu KK3461870 üles. Placet Group OÜ loovutas 28.10.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ ́le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Placet Group OÜ andis kostjale laenu vastutustundetult, rikkudes laenuandmisel VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on seisukohal, et vaatamata sellele, et hageja esitas kohtule tõendid ei tähenda seda automaatselt, et laen oli väljastatud nõuetekohaselt. Samuti, et kostja pangakonto väljavõtet analüüsiti. Kostja on seisukohal, et kuna laenuandjal oli kostja pangakonto väljavõte siis on ilmselge, et laenuandja ei vaadanud esitatud kontoväljavõtet ning samuti pole tehtud põhjaliku analüüsi ega samuti hinnanud kostja krediidivõimelisust. Lisaks sellele hinnatakse mitte ainult kohustusi vaid ka minimaalsed kulusid, mida kostja kannab elamisele, toidule, riietele, hügieenile ja tervisele. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja keskmine sissetulek ~ 1411,47 eurot. Kuid samal ajal kostja igakuised kohustused, mis on nähtav hageja esitatud väljavõttest, kulud ilma toiduta, riideta, ravimiteta, ehk puhtad kohustused on summas 1404,21 eurot. On ilmselge, et täiendavalt pidi kostjal olla minimaalset kulud toidule. Pangakonto väljavõttes on samuti nähtav, et kostja võttis 18.06.2019 täiendava laenu Omaraha OÜ-lt summas 2000,00 eurot. 19.06.2019 Bestkredit OÜ-lt 1500,00 eurot. Trastly Group ABlt 1500,00 eurot. 15.07.2019 IPF Digital Estonia OÜ-st 750,00 eurot. 15.07.2019 Monefit Estonia OÜ-st 500,00 eurot. 28.08.2019 Monefit Estonia OÜ-st 200,00 eurot. Antud asjaolu ka ei pannud laenuandjat kahtlustama, et kostjal on makseraskused. Samuti ei ole tõendatud nõude loovutamine hagejale ja korrektne lepingu ülesütlemine.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid OÜ sõlmisid 27.09.2019 laenulepingu nr KK3461870, mille alusel sai kostja kasutada krediidisummat kuni 600 eurot.
7.Kostja esitas järgmised vastuväited: 1) ei ole tõendatud nõude loovutamine hagejale; 2) ei ole tõendatud laenulepingu ülesütlemine; 3) laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid. 4) võlgnevuse arvestus on ebaõige.
8.Kostja vastuväide, et ei ole tõendatud nõude loovutamine hagejale. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
2(5)
Hageja esitas kohtule 30.01.2023 Placet Group OÜ kinnituskirja, millega viimane kinnitab, et on loovutanud 28.10.2021.a. vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 nõude loovutamise lepinguga Aktiva Finants OÜ ́le laenulepingust nr KK3461870 tuleneva nõude Teie vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Maakohus on seisukohal, et 27.09.2019 laenulepingust nr KK3461870 tulenev nõue kostja vastu on loovutatud hagejale.
9.Kostja vastuväide, et ei ole tõendatud laenulepingu ülesütlemine. Hagi lisas 4 on esitatud ülesütlemise hoiatus, milles sisaldub kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 26.10.2021. a ning teade, et tähtaja jooksul võlgnevuse mittetasumisel loetakse leping lõppenuks alates 27.10.2021. a, kostja e-posti aadressile xxx. 1 Täiendavalt saatis laenuandja kostja e-postile 28.10.2021. a teavituse, et leping on lõpetatud. Maakohus on seisukohal, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud.
10.Kostja vastuväide, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid. VÕS § 401 lg.1 kohaselt on Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg.1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on krediidiandja kohustatud välja selgitama ja arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust (tarbija regulaarne sissetulek, kohustuste olemasolu jms). Seejuures on krediidiandja VÕS § 4034 lg 2 järgi kohustatud täitma eelnimetatud kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning vaidluse korral peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendama, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1411,47 eurot kuus. Majapidamiskulude suuruseks on 150 eurot kuus ning laenuandjale avaldatud kohustusete suuruseks 1186,53 eurot kuus. Ainuüksi tarbijalaenust tuleneva kohustuse suurus oli 991,83 eurot. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et laenuandja pidanuks kostja pangakontolt nägema, et kostja võttis 18.06.2019 täiendava laenu Omaraha OÜ-lt summas 2000,00 eurot. 19.06.2019 Bestkredit OÜ-lt 1500,00 eurot. Trastly Group AB-lt 1500,00 eurot. 15.07.2019 IPF Digital Estonia OÜ-st 750,00 eurot. 15.07.2019 Monefit Estonia OÜ-st 500,00 eurot. 28.08.2019 Monefit Estonia OÜ-st 200,00 eurot. Vaatama sellele hindas laenuandja kostja kohta koostatud riskiprofiilis riski madalaks Laenuandja pealiskaudset kontrolli laenuvõtja krediidivõimelisuse osas kinnitab ka see, et märtsist 2019 kuni juulini 2019 on kostja igakuiste kuludena märgitud 0 eurot kuus. Kuna hagejal on kohustus täita VÕS § 4034 lg-s 1 sätestatud kohustused nõuetekohase hoolsusega, siis oleks hageja pidanud tegema kindlaks ka selle, kas kostjal on arveid veel lisaks laenuandjale esitatud kontoväljavõttest teiste pankades teisi kontosid. Maakohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 1 sätestatud kohustusi ning asunud põhjendamatult 3(5)
seisukohale, et kostja on suuteline tasuma igakuulist laenu osamakse 23.13 eurot. Nõuetekohase hoolsuse järgimisel oleks laenuandja pidanud vähemalt küsima laenuvõtjalt selgitusi tema varalise olukorra kohta. Maksehäirete puudumise tuvastamine Krediidiinfo tõendi alusel ei ole laenuandja poolt kindlasti piisav, et hinnata kostja krediidivõimelisust. Maakohus leiab, et hageja ei toiminud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi täites nõuetekohase hoolsusega ning jättis kostja krediidivõimelisuse õigesti hindamata. Kostja laenuvõtjana, varjates oma tegelikke kohustusi, rikkus VÕS § 4034 lg 3 teises lauses ettenähtud täieliku teabe esitamise kohustust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Maakohus tuvastas, et kostja ei olnud krediidivõimeline ning hageja rikkus VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut. VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimääraks. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
11.Kostja väide, et võlgnevuse arvestus on ebaõige. Lepingu täitmiseks avas laenuandja kostjale krediidikonto 600 eurot. Hageja selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt (Lisa 11) esitas laenuandja arveid kostjale alates 05.12.2019. a kuni 01.10.2021: Arvest nr KK3461870 (jaanuar 2021) nähtub, et kostja on kasutanud limiiti seisuga 17.12.2020 540,22 eurot, kuid tagastatud limiit on 0 eurot. Arvest nr KK3461870 (veebruar 2021) nähtub, et kasutatud limiit on jätkuvalt 540,22 eurot, kuid kostja on teinud tagasimakse 11,73 eurot ning kasutatud limiit oli seisuga 31.01.2021 528,49 eurot. Arvest nr KK3461870 (märts 2021) nähtub, et kostja on kasutanud limiiti täiendavalt 90 euro võrra ja tagastanud 19.06 eurot. Limiidi jääk oli 599,43 eurot; Arvest nr KK3461870 (aprill 2021) nähtub, et kostja tagasimakseid ei ole teinud; Arvest nr KK3461870 (mai 2021) nähtub, et kostja on teinud tagasimakse 2,49 eurot) ja krediidilimiidi jääk oli 696,94 eurot; Arvest nr KK3461870 (juuni 2021) nähtub, et kostja on teinud tagasimakse 17,05 eurot ja krediidilimiidi suuruseks jäi 579,89 eurot; Arvest nr KK3461870 (juuli 2021) nähtub, et kostja ei ole tagasimakseid teinud; Arvest nr KK3461870 (august 2021) nähtub, et kostja on teinud tagasimakse 6,65 eurot ja krediidilimiidi suuruseks jäi 573,24 eurot; Arvest nr KK3461870 (september 2021) nähtub, et kostja ei ole tagasimakseid teinud; Arvest nr KK3461870 (oktoober 2021) nähtub, et kostja ei ole tagasimakseid teinud. Kokku on kostja krediidilimiidist kasutanud 630,22 eurot ja teinud erinevatel perioodidel tagasimakseid kokku summas 56,98 eurot. Seega oli põhivõlgnevuse jäägiks 573,24 eurot
4(5)
VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,00%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Võlgnevuselt 573,24 eurot on kostja kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel nõudis hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Maakohus on nimetatud nõude rahuldanud ning apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole kostja nimetatud kulude väljamõistmist vaidlustanud. Ringkonnakohtu arvates on nõue õiguslikult põhjendatud. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 573,24 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 188,42 ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.06.2021 kuni täitmiseni.
12.Maakohus on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada põhivõla, sissenõudmiskulude ja viivise osas. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Menetluskulude väljamõistmise põhjenduste kohta teeb maakohus eraldi määruse. Allkirjastatud digitaalselt Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.