Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Poolte esitatust nähtuvalt on nad saavutanud hagieseme suhtes kokkuleppe ja on lõpetanud kinnistu kaasomandi kohtuvälise kokkuleppega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaks alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Kostja on avaldanud, et temal ei ole hagist loobumisele ega menetluse lõpetamisele vastuväiteid. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Antud juhul lõpetab kohus tsiviilasja menetluse. Seetõttu tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 alusel 29.09.2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega otsustati arestida kostjale kuulunud kinnistu kaasomandiosa ja kanda sel alusel kinnistusraamatusse keelumärge vara käsutamise keelamiseks. Kohus määrust hagi tagamise tühistamise osas kinnistusregistripidajale ei saada. Kui pool seda soovib, saab ta ise jõustunud määrusega pöörduda hagi tagamise tühistamise kohta kinnistusregistrisse kande tegemiseks registripidaja poole. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul lõpetab kohus menetluse, põhjusel, et hageja on hagist loobunud. Poolte esitatust nähtuvalt on pooled sõlminud kinnistu kaasomandi lõpetamiseks kohtuvälise kokkuleppe ehk sisuliselt on kostja pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Seega tuleks TsMS § 168 lg 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab aga, et arvestades asjaolusid oleks ebamõistlik kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine. Hageja on ka kinnitanud, et ta kostjalt menetluskulude hüvitamist ei nõua ja on esitanud taotluse, et kohus jätaks poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus leiab, et antud olukorras on põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust.

Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 420 eurot. Kuna hageja on hagist loobunud, siis TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on põhjendatud hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.