Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Aleksander Muru Kostja Amber Trust S.C.A., SICAF – SIF (Luksemburgi registrikood LUB87145), lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika Peetsalu ja vandeadvokaadi abi Henri Hansson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. septembri 2022 määrus ja saata asi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Salva Kindlustuse AS määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 3. augustil 2022 Harju Maakohtule hagi, paludes kohustada Amber Trust S.C.A., SICAF – SIF (kostja) lubama hagejal tutvuda tehingudokumentidega, mille alusel on 4. aprillil 2022 kostja kantud hageja aktsionärina aktsiaraamatusse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 4. augustist 2022 hageja aktsionär, enne kostjat oli hageja aktsionär ING Luxembourg S.A (ING). Aktsiate võõrandamisel on teistel aktsionäridel ostueesõigus. Hageja põhikirja kohaselt on aktsiat võõrandav aktsionär (praegusel juhul ING) kohustatud sellest teavitama hageja juhatust ja lisama teatele võõrandamise lepingu koopia. Hageja juhatus peab omakorda teatama aktsia võõrandamise soovist kõigile aktsionäridele. Hagejal on õigustatud huvi tutvuda tehingudokumentidega, et teavitada teisi aktsionäre aktsiate võõrandamisest ja võõrandamise tingimustest. Sellele, kas tehingust on tekkinud hageja teistele aktsionäridele ostueesõigust, ei saa ilma tehingudokumente nägemata hinnangut anda ja seepärast peab hageja juhatus neid dokumente nägema. Alles siis saab hageja juhatus hinnata, kas on tekkinud ostueesõigus ja juhatusele vastav teavitamiskohustus (äriseadustiku (ÄS) § 229 lg 2). Hageja juhatusel on vajadus omal algatusel nõuda ostueesõigusega seonduvaid tehingudokumente, sest see võimaldab aktsionäridel teostada mõistliku viivituseta ostueesõigust, kui see on tekkinud. Kostja on hageja aktsionär alates hetkest, mil ta kanti aktsiaraamatusse ja hageja suhtes läks aktsia ING-lt kostjale üle samuti alates hetkest, mil kostja kanti aktsiaraamatusse, s.o 4. aprillist 2022. Kui esindajakonto ja lihtkonto kuuluvad eri isikutele, siis aktsia kandmisel esindajakontolt lihtkontole antakse aktsia ühelt isikult üle teisele. Seega ühingu suhtes aktsia võõrandatakse. Kostja esitatud aktsiate tasuta ülekandmise orderist ei saa järeldada, et võõrandamine toimus tasuta ega seda, et ING just selle alusel ülekande teostas.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset. Ostueesõiguse teostamisega seonduvad õigused saavad tekkida üksnes aktsionäridel. Aktsiaseltsil ja selle juhatusel puudub seadusest ja põhikirjast tulenev kohustus selgitada omal algatusel välja ostueesõiguse olukorra tekkimist. Dokumentidega tutvumise nõude esitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole omandanud ING-lt hageja aktsiaid tasulise võõrandamistehingu tulemusena. Kostja on kogu aeg olnud hageja aktsiate omanik, s.o alates 2004. aastast, hoides eelnevalt aktsiaid ING esindajakontol. Hageja on sellest teadlik. Kostja andis ING-le juhise kanda hageja aktsiad esindajakontolt kostja lihtkontole. Seetõttu ei ole toimunud aktsiate võõrandamist ega eksisteeri mingeid eelnevaga seotud dokumente, mille vastu saaks hagejal olla õigustatud huvi ja mida kostjat võiks kohustuda hagejale esitama. Aktsiate kandmine esindajakontolt aktsiate omaniku lihtkontole, ei too kaasa ostueesõiguse tekkimist. Dokumente, millega tutvumist hageja taotleb, ei ole olemas ega saa seetõttu olla ka kostja valduses. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis hagi 21. septembri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2456,87 eurot koos edasiulatuva viivisega. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi on perspektiivitu. Puudub vaidlus, et kuni 4. aprillini 2022 hoiti hageja aktsiaid ING esindajakontol. ING on
14.veebruaril 2019 kinnitanud, et aktsiate tegelik omanik on kostja (dtl 74). Kostja on 4. aprillil 2022 andnud ING-le korralduse aktsiate ülekandmiseks tema väärtpaberikontole (dtl 76).
Korralduses on märgitud, et ülekanne ei muuda aktsiate tegelikku kasusaajat. Aktsiad on vastavalt korraldusele kantud samal päeval kostja väärtpaberikontole (dtl 78). Äriregistris informatiivselt kajastatud väärtpaberite registri andmed on samad – 4. aprillil 2022 on ING kandnud esindajakontolt aktsiad kostja väärtpaberikontole (dtl 14). Asjaolu, et aktsiate ülekandmine esindajakontolt kostja väärtpaberikontole muutis ära isiku, kes sai aktsiaseltsi suhtes teostada aktsionäri õigusi, ei oma vaidluses tähendust. Hageja suhtes sai aktsionäri õigusi kuni 4. aprillini 2022 teostada ING ja sellele järgnevalt on saanud seda teha kostja. See ei puuduta aga aktsiate kui varaliste õiguste kuuluvust ning aktsiad on kuulunud kostjale enne ja pärast 4. aprilli 2022. Aktsiate tasulise võõrandamise tehingudokumenti ei saa praegusel juhul eksisteerida. Aktsionäridel tekib ostueesõigus aktsiate tasulise võõrandamise korral (ÄS § 229 lg 2, hageja põhikirja p 5.5.1, dtl 25). Asjas esitatust järelduvalt ei ole tehtud tehingut, mis võiks anda aluse ostueesõiguse tekkimisele. Lisaks oleks hageja nõue alusetu ka juhul, kui kostja oleks omandanud aktsiad tehinguga, mille alusel tekkis teistel aktsionäridel ostueesõigus. ÄS § 229 lg 2 ei anna õigusi aktsiaseltsile ja seega pole hagejal ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 alusel õigust dokumentidega tutvumise lubamise nõudmiseks. Hageja ei saa teostada aktsionäride õigusi. Aktsionäride teavitamiskohustus tekib juhatusele alles siis, kui müüja on juhatusele tasulise võõrandamise tehingust teatanud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus materiaalõigust (ÄS § 228 lg-t 2, § 229 lg-t 2 ja lg 4 teist lauset ning VÕS § 1015). Maakohus on valesti leidnud, et aktsiate ülekandmine esindajakontolt kostja väärtpaberikontole ei puuduta aktsiate kui varaliste õiguste kuuluvust. Vahet tuleb teha aktsiate kuuluvusel esindajakonto omaja ja tema kliendi suhtes (väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 6 lg 4) ning aktsiate kuuluvusel aktsionärina aktsiaraamatusse kantud isiku ja aktsiaseltsi suhtes (ÄS § 228 lg 2 ja ÄS § 229 lg 4 teine lause). Hageja suhtes kuuluvad aktsiad kostjale alates 4. aprillist 2022. Aktsiate kandmine esindajakontolt lihtkontole on ühingu ehk hageja suhtes aktsiate võõrandamine. Maakohus on aktsiate tasuta võõrandamise tuvastamisel lubamatult hinnanud tõendeid. Kindlaks tegemine, kas võõrandamine toimus tasuta või tasu eest ja sellest tulenevalt, kas ostueesõigus on tekkinud, on hageja nõude sisuks. Selle tuvastamine eeldab hagi sisulist lahendamist, mitte perspektiivikuse hindamist. Maakohus on valesti järeldanud, et hagejal ei saa olla õigustatud huvi selle osas, kas uue ühinguõigusliku suhte tekkimisega on tekkinud ostueesõigus ühingu teistele aktsionäridele. ÄS § 229 lg-t 2 tuleb tõlgendada viisil, et sellest tuleneb aktsiaseltsile õigus nõuda aktsiate võõrandamisega seotud dokumentidega tutvumise lubamist VÕS § 1015 alusel. TsÜS §-st 32 tulenevalt peab ühingu juhatus arvestama aktsionäride õigustatud huvidega. Olukorras, kus ühingu juhatusele tekib põhjendatud kahtlus, et toimunud on aktsiate tasuline võõrandamine, ei pea juhatus jääma passiivseks ja lootma, et aktsiate müüja täidab oma teavitamiskohustust, vaid võib astuda samme selle välja selgitamiseks. Hageja hinnangul tekib või peab juhatusele põhjendatud kahtlus tekkima siis, kui aktsiaraamatus toimub aktsionäri muutus. Juhatuse aktiivne tegutsemine arvestab parimal viisil ühingu aktsionäride huve, sest võimaldab ostueesõiguse võimalikult kiiret teostamist, kui ostueesõigus on tekkinud.
5.Kostja palus määruskaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Maakohus tugines asja läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud säte annab kohtule võimaluse jätta õiguslikult perspektiivitu hagi läbi vaatamata. Seejuures on kohtul hagi läbi vaatamata jätmise korral kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning kohus ei saa hagi läbi vaatamata jätmise üle otsustades hinnata tõendeid ega lahendada vaidlust sisuliselt (vt nt Riigikohtu 12. jaanuari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-1719, p 20; 23. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18; 18. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). TsMS § 423 lg 2 p-st 2 tuleneb kohtule võimalus, mitte aga kohustus jätta hagi läbi vaatamata (vt Riigikohtu 27. novembri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 19).
9.Maakohus põhjendas hagi läbi vaatamata jätmist sellega, et aktsiad on kuulunud kostjale juba enne 4. aprilli 2022, mistõttu ei ole tehtud tehingut, mis võiks anda aluse ostueesõiguse tekkimisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagi läbi vaatamata jätmisel eksinud, kuna on TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnanud nii hageja kui ka kostja esitatud tõendeid. Samuti on maakohus asunud tuvastama, kellele vaidlusalused aktsiad enne 4. aprilli 2022 kuulusid ning järeldanud, et aktsiaid ei ole tasuliselt võõrandatud. Kolleegiumi arvates on maakohus sellega väljunud perspektiivikuse hindamise piiridest ning asunud asja sisuliselt lahendama, mis on lähtuvalt ülalviidatud Riigikohtu seisukohast lubamatu. Hagi perspektiivikuse hindamisel ei saa kohus tuvastada, kas kostja ja ING vaheline tehing oli võõrandamistehing ning kas see oli tasuline või tasuta. Hageja on põhistanud, et tasuline võõrandamistehing võib olla toimunud ning selle väljaselgitamiseks on hagejal vaja kostja aktsiaraamatusse kandmise aluseks olevate tehingudokumentidega tutvuda.
10.Eeldades hageja esitatud asjaolude õigsust, ei ole põhjust pidada hagi õiguslikult perspektiivituks. Hageja on esitanud hagi VÕS § 1015 alusel, paludes kohustada kostjat lubama hagejal tutvuda tehingudokumentidega, mis on aluseks 4. aprillil 2022 kostja kandmisele hageja aktsionärina aktsiaraamatusse. VÕS § 1015 kohaselt võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda valdajalt dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1015 järgi dokumendiga tutvumiseks peavad olema täidetud järgnevad tingimused: 1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja 3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse (vt Riigikohtu 17. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 12).
11.Hageja on hagiavalduses ja selle 16. septembri 2022 täiendustes esile toonud, et tehingudokumendid, mis on aluseks hageja aktsiate üleandmisele ING-lt kostjale, kajastavad hageja ja kostja vahelist õigussuhet; samuti on hagejal õigustatud huvi tehingudokumentidega tutvuda, kuna hageja juhatus on kohustatud teatama aktsia võõrandamise soovist kõigile aktsionäridele; ning tehingudokumendid on kostja valduses, kuna 4. aprillil 2022 kostja aktsionäriks saamise aluseks olevad dokumendid on kostja ja eelmise aktsionäri ING käes. Seega on hageja välja toonud kõik VÕS § 1015 kohaldamise eeldustele vastavad asjaolud. Lisaks tõi hageja välja, et aktsionäride ostueesõigus on ette nähtud hageja põhikirjas ja kostja ning ING vahel toimunud tehing võis olla tasuline, millest võis tekkida ostueesõigus hageja teistele aktsionäridele (ÄS § 229 lg 2).
12.Maakohus leidis hagi läbivaatamata jätmisel, et hagejal ei ole õigustatud huvi nõude esitamiseks, kuna ÄS § 229 lg-st 2 ei tulene aktsiaseltsile õigusi ning oma väidetavate huvide kaitseks saaksid kohtusse pöörduda hageja aktsionärid ise, kes võiksid olla õigustatud ostueesõigust teostama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik hagejal VÕS §-s 1015 sätestatud nõude eelduseks oleva õigustatud huvi olemasolu välistada. Hageja põhikirja p-st 5.5.3 ja ÄS § 229 lg-st 2 tulenevalt on hageja juhatusel kohustus teatada aktsiate võõrandamisest kõigile aktsionäridele. Hageja leiab, et tema õigustatud huvi tuleneb viidatud põhikirja punktist ja seaduse sättest. Kostja arvates ei ole võimalik ÄS § 229 lg-st 2 tulenevalt hagejal dokumendiga tutvumise nõuet esitada. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt nt Riigikohtu 24. septembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14). Seega tulnuks ka praegusel juhul maakohtul jätkata asja menetlemist. Kolleegiumi hinnangul saab hageja õigustatud huvi olemasolu VÕS § 1015 kohaldamise eeldusena tuvastada eelkõige asja sisulisel lahendamisel.
13.Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi läbi vaatamata jätmine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel õigustatud. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
14.TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
15.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei ole ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (TsMS § 427 esimene lause; vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.