22.veebruariks 2024, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
6.Menetluskulud jätta OÜ IROL VEOD (kustutatud) kanda.
7.Mõista OÜ’lt IROL VEOD (kustutatud) välja menetluskulu 50 eurot O. S.i kasuks.
8.Määrus toimetada kätte avaldajale (likvideerijale) O. S. ning edastada kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest puudutatud isikule, so alates 22. veebruar 2023. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
1.O. S. esitas 06.02.2023 Harju Maakohtule avalduse OÜ IROL VEOD (kustutatud, registrikood 11433392) täiendava likvideerimise algatamiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik registrist. Puudutatud isikul on jaotamata vara, s.o sõidukid (registreerimismärgiga nr XXX ja XXX) ja Swedbank AS arvelduskontol rahalised vahendid summas 10 229,88 eurot. Avaldaja on puudutatud isiku endine juhatuse liige. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine ning likvideerijaks määrata avaldaja O. S..
2.Kohus jättis 07.02.2023 määrusega avalduse käiguta selles sisalduvate puuduste tõttu ning andis avaldajale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks). Avaldaja on 09.02.2023 tasunud riigilõivu summas 50 eurot.
3.Kohus palus 10.02.2022 kohtunõudes avaldajal hiljemalt 20.02.2023 selgitada täiendavalt, millised on avaldaja edasised kavatsused ja kavandatavad toimingud likvideerijana ning plaan vara jaotamiseks, samuti seda, miks polnud ühing esitanud majandusaastate aruandeid perioodi 2018 – 2021 eest.
4.Avaldaja esitas 20.02.2023 oma täiendavad selgitused. Avaldaja tõi välja, et ettevõtte vara, mis jääb alles kohustuste täitmisest, jaotatakse vastavalt seadusele ning saadud vahenditega on plaan alustada uue ettevõtlusega. Avaldaja kinnistas ühtlasi, et ta saab likvideerija ülesannete täitmisega hakkama. Lisaks selgitas avaldaja, et ühingu majandusaasta aruanded jäid esitamata raamatupidamist teostanud isiku pahatahtliku käitumise tõttu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab seaduse nõuetele ja ei esine seaduses sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
6.TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
7.Avaldusest ning äriregistrist nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige, s.o likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isikuks. Avalduse kohaselt on ühingul vara, s.o sõidukid (registreerimismärgiga nr XXX ja XXX) ja Swedbank AS arvelduskontol (EEXXX) rahalised vahendid summas 10 229,88 eurot. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus ja määrata likvideerija.
8.TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks
vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.
9.Avaldaja O. S. (isikukood XXX) palub määrata likvideerijaks teda ennast kui ühingu endist juhatuse liiget. Kohus leiab, võttes arvesse täiendavaid selgitusi, et avaldaja O. S. on eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab puudutatud isiku likvideerijaks avaldaja O. S.i. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-des 209-220.
10.TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul, kui likvideerimist ei ole lõpetatud 22. veebruariks 2024, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
11.Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
12.TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 järgi kuulus avalduse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus avaldaja kasuks puudutatud isikult välja menetluskulu summas 50 eurot.
14.ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks.
15.Kooskõlas TsMS § 606 lg-ga 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.