Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
20. november 2025, Tartu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-25-9851 Heiki Linnu ja Nikolai Aroni avaldus CitySecurity OÜ juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamata läbivaatamata jätmine
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Maakohtu 3. septembri 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Heiki Linnu ja Nikolai Aroni määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad (avaldajad):
esindajad
jätmine,
avalduste
Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-9851 menetlus ning kinnitada Nikolai Aroni, Heikki Linnu ja CitySecurity OÜ vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:
tasuma Nikolai Aroni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) 2255,24 eurot (sh käibemaks ja 1/2 menetluses tasutud riigilõivust) hiljemalt 10 päeva jooksul käesolevat kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõust- umisest;
tasuma Heikki Linnu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (SEB Pank) 2727,61 eurot (sh käibemaks ja 1/2 menetluses tasutud riigilõivust) hiljemalt 10 päeva jooksul käesolevat kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule kahe tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Seoses esitatud kompromissiga pidas maakohus vajalikuks selgitada ka järgmist. Kompromissi on allkirjastanud avaldajad ja kolmas juhatuse liige Kristjan Kulu. Kõik kolm isikut on nii puudutatud isiku juhatuse liikmed kui ka osanikud. Kompromissiga lepiti kokku, et puudutatud isik hüvitab avaldajatele nende menetluskulud. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kuigi kõik kompromissi allkirjastanud isikud on ühtlasi ka puudutatud isiku osanikud ning seega saaks hüpoteetiliselt osanike nõusolekut juhatuse liikmega tehingu tegemiseks (kokkulepet menetluskulude hüvitamiseks) jaatada, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul kokkulepe avaldajate menetluskulude hüvitamiseks puudutatud isiku poolt põhjendatud. Avaldajad esitasid kokku kolm teabe saamise nõuet puudutatud isiku suhtes (tsiviilasjad nr 2-25-8160, nr 2-25-9851 ja nr 2-251009). Avalduste õiguslik argumentatsioon ja asjaolude kirjeldus on suures osas kattuvad. Maakohus kinnitas 25. augustil 2025 tsiviilasjas nr 2-25-8160 kompromissi, millega on kohustanud puudutatud isikut hüvitama avaldajatele nende menetluskulusid kokku 5114,98 eurot. Maakohtu hinnangul ei saanud avaldajate lepingulisel esindajal, kes esindas avaldajaid ka tsiviilasjas nr 2-258160, mõistlikult kuluda veel umbes samas suurusjärgus aega ja avaldajatel tekkida täiendavalt kulusid üle 5000 euro ulatuses, mis tuleks täiendavalt kohtumäärusega puudutatud isikult välja mõista. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
võimalust tõendada, et nad on proovinud endiselt juhatuse liikmelt Tarmo Kuuselt edutult dokumente välja nõuda. Seoses Tarmo Kuuse juhatusest tagasikutsumisega esitasid osanikud 18. augustil 2025 nõudekirja, milles nõudsid dokumentide ja teabe üleandmist, kuid Tarmo Kuusk seda nõuet täitnud ei ole. Lisaks on põhjust kahelda selles, kas osaniku teabenõude üle toimuvas hagita menetluses sõlmitav kompromiss kuulub ÄS § 181 lg 3 kohaldamisalasse. Riigikohtu praktikas (3-2-1-86-13; 2-1813213; 2-19-9918) on osaniku teabenõude vaidlustes olnud menetlusosalisteks osanik ja osaühing, mitte juhatus ja osaühing. Sarnaselt on menetlusosalised määratlenud maakohus ka vaidlustatavas kohtumääruses. Seega on kompromissilepingu pooled osanikud ja osaühing. ÄS § 181 lg 3 reguleerib aga osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehingute tegemist. Ka osaniku teabeõiguse teostamise eeldusi ja korda arvestades ei oleks loogiline, et juhul, kui juhatus soovib osanikuga sõlmida kompromissi, millega kas nõustub teatud teavet andma või võtab vastu osaniku teabenõudest loobumise, peab juhatus eelnevalt hankima nõusoleku teistelt osanikelt. Osaniku õigus teabele (ÄS § 166) ei sõltu teiste osanike nõusolekust, mistõttu ei saa sõltuda teiste osanike nõusolekust ka teabenõude vaidluses kompromissi sõlmimine.
2 ja § 430 lg 1) on üks menetlusosaliste olulisi õigusi ja kohus saab kompromissi kinnitamata jätta ainult seaduses ettenähtud juhtudel (TsMS § 430 lg 3). Õigus lõpetada menetlus kompromissiga kehtib ka hagita menetluses tingimusel, et menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada (§ 477 lg 6 teine lause). Praegusel juhul on tegemist sellise õigusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.