lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-7156/37

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-7156/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1720
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 146 lg 2, 3Menetluskulude kandjadTsMS § 179 lg 3, 9Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksVÕS § 113 lg 1ViivisÄS § 180 lg 1Juhatuse liikme tasustamineÄS § 187 lg 1, 2Juhatuse liikmete vastutusVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusRLS § 59TsMS § 134 lg 1Nõuete liitmine hagihinna arvestamisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Metolong Putsoa OÜ12820116(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-22-7156 Metolong Putsoa OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi hagi T R vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

66 358,37 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Metolong Putsoa OÜ (pankrotis, registrikood 12820116) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja T R (isikukood xxx)

Kohtuotsuse resolutsioon

Rahuldada hagi. Mõista kostjalt T Rlt Metolong Putsoa OÜ (pankrotis) kasuks välja 66 358,37 eurot. Määrata menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt T Rlt Metolong Putsoa OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitis 2256,34 eurot. Teha kostjale T Rle ja Metolong Putsoa OÜ-le (pankrotis) ettekirjutus hagilt tasumata jäetud riigilõivu maksmiseks ja mõista nimetatud isikutelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 490 eurot. Punktis 5 nimetatud riigilõiv tuleb maksta Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank - a/a EE567700771003819792. Maksekorralduses tuleb selgituseks märkida „riigilõiv 2-22-7156.“ Menetluskulude (p 4-6) tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Tagastada kostja T R menetluskulude katteks Rahandusministeeriumi kontole makstud tagatis 4200 eurot Metolong Putsoa OÜ (pankrotis) kontole LHV pangas xxx.

1 (5)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Riigilõivu tasumise ettekirjutusele (otsuse resolutsiooni p 5) võib esitada ka määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 195Tagatise tagasiandmine
TsMS § 207 lg 3Mitme hageja või kostja osavõtt asjast
TsÜS § 35Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine

Asjaolud

1.Metolong Putsoa OÜ (pankrotis. Võlgnik) pankrotihaldur Martin Krupp esitas 13.05.2022 hagid oma endiste juhatuse liikmete R K ja T R (kostjad) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitise nõudes. Kostja K vastu esitatud hagi osas sõlmisid pooled kompromissi ja kohus lõpetas selle hagi osas menetluse 20.02.2023. T R oli võlgniku juhatuse liige 19.02.2019 – 04.03.2019. Võlgniku pankrot kuulutati välja 17.10.2019 (tsiviilasi 2-19-8963). Võlgniku AS Swedbank arvelduskontolt nr xxx on 22.02.2019 ja 25.02.2019 võetud sularahana välja 66 358,37 eurot. Pankrotihaldurile ei ole antud üle võlgniku raamatupidamist ja puuduvad andmed võlgniku kontolt võetud raha kasutamise kohta. Raha on ilmselt kasutatud selle väljavõtja, mitte võlgniku huvides. Tegemist on juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahjuga. Hageja palus mõista kostjalt välja 66 358,37 eurot.
2.Kohus määras kostja menetluskulude tagamiseks 24.08.2022 määrusega deposiidi 4200 eurot (dtl 264), mis tasuti kolmandate isikute poolt hageja eest Rahandusministeeriumi kontole (dtl 269-272).
3.Kostja vaidles hagile vastu (11.10.2022 avaldus, dtl 275). Võlgniku arvelduskontolt võetud rahast 62 682,54 eurot tasuti ukrainlastest vedajatele, kellele võlgniku koostööpartner xxx oli jätnud võlgnikule tehtud vedude eest tasumata. 3000 eurot tasuti xxx OÜ-le haldustasuna.
4.Kohus selgitas kostjatele hageja faktiväidete omaksvõttu ja tõendamiskoormist 14.10.2022 määrusega (dtl 287). Kohus vaatas asja läbi 12.01.2023 kohtuistungil (dtl 347). Kostja R istungile ei ilmunud ja asi vaadati läbi tema osalemiseta. Kostja R oli nõus asja kirjaliku lahendamisega (06.01.2023 avaldus, dtl 338).

2 (5)

Kohtuotsuse põhjendused

5.Kohus rahuldab hagi põhjendades seda alljärgnevaga.
6.Juriilidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 35). Osaühingu juhtorgani liige peab hoidma ühingu vara, seisma hea ühingu tegevuse kasumlikkuse eest ja eelistama ühingu huve iseenda või kolmandate isikute omadele. Osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (äriseadustiku ÄS § 187 lg 1). Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (lg 2). Hageja väitel on kostja rikkunud võlgniku raha põhjendamatu kasutamisega juhatuse liikme kohustusi ning on sellega põhjustanud võlgnikule kahju, mille hüvitamist hageja käesolevas menetluses nõuabki.
7.Hageja väitel on kostja põhjustanud võlgnikule kahju sellega, et võttis juhatuse liikmena võlgniku arvelduskontolt 66 358,37 eurot ega kasutanud seda võlgniku huvides. Äriregistri andmetel oli kostja R võlgniku ainus juhatuse liige 19.02.2019 – 04.03.2019 (hagiavalduse lisa 3, dtl 21).
8.Võlgniku arvelduskonto xxx väljavõttega (hagiavalduse lisa 13, dtl 91) on tõendatud, et 22.02.2019 on kontolt võetud 66 000 eurot ja 25.02.2019 veel 358,37 eurot.
9.Võlgniku ainsa juhatuse liikmena vastutas kostja kõnealusel perioodil võlgniku vara säilimise eest. Kostjal oli kohustus korraldada ja jälgida, et võlgniku kontodel hoiustatud raha kasutatakse ainult võlgniku huvides ja selle kohta peetakse raamatupidamisarvestusi (ÄS § 180 lg 1, § 183 ja 187 lg 1). Põhjuslik seos hageja vara vähenemise ja kostja käitumise vahel on seega tõendatud.
10.Kostja väited raha kasutamise kohta on ebausutavad ja tõendamata. Hageja eitas kostja faktiväiteid teenuste osutamisest xxx ja xxx poolt. Kostja pole tõendanud, et võlgniku kontolt võetud rahaga tasuti võlgnikule tegelikult ja põhjendatud hinnaga osutatud teenuste eest. Kostja poolt esitatud tõenditest (11.10.2022 vastuse lisad, dtl 278-286) nimetatu ei järeldu. Pärast seda, kui kostja R oli võtnud vaidlusaluse raha võlgniku kontolt, on võlgniku kontolt kantud maha veel panga teenustasud, mille järgselt konto saldo jäi nulli (dtl 91). Võlgniku teistel kontodel pole enam toimunud tehinguid ja nende saldo jäi nulli (dtl 177 ja 224). Kohtule pole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnikul säilis majandustegevus, millega seoses oli põhjust maksta vedajatele vedude eest ja nõustajale asjaajamise eest. Kostja on esitanud alusetuks osutunud faktiväiteid 62 682,54 euro kasutamise kohta, kuid pole selgitanud, mis eesmärgil kulutati ülejäänud 675,83 eurot (66 358,37 - 62 682,54) tema poolt võlgniku kontolt võetud rahast.
11.Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et käesolevas asjas on täidetud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused: kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimist (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kahju on tõendatud summas 66 358,37 eurot. Kahju hüvitamiseks mõistab kohus selle summa ÄS § 187 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi kostjalt võlgniku kasuks välja. 3 (5)
12.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab menetluskulud kostjate kanda.
13.Hageja on tasunud riigilõivu 1680 eurot. Käesolevas tsiviilasjas menetleti hageja nõudeid kahe kostja vastu. Tegemist ei olnud vältimatute kaaskostjatega TsMS § 207 lg 3 mõttes ning ei esine TsMS § 134 lg-s 1 sätestatud aluseid nõuete liitmiseks hagihinna arvestamisel. Kummagi kostja vastu esitati iseseisev nõue, mida oleks põhimõtteliselt saanud lahendada ka eraldi menetlustes. Kostja K vastu esitatud hagi hind oli 21 965,57 eurot. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 pidanuks hageja tasuma kostja K vastu esitatud hagilt riigilõivu 1260 eurot. Kostja R vastu esitatud hagi hind on 66 358,37 eurot. Tulenevalt RLS § 59 lg-st 1 pidanuks hageja tasuma kostja Ro vastu esitatud hagilt riigilõivu 1540 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv moodustab 60% mõlemalt nõudelt tegelikult tasumisele kuuluva riigilõivu summast (1680 = 2800 x 60%). Kummaltki nõudelt jäi esialgu seega tasumata 40% seadusega ettenähtud riigilõivust. Kostja R vastu esitatud nõudelt on jäänud tasumata riigilõiv 616 eurot (1540 x 40%). Seoses kompromissi kinnitamisega tekkis hagejal õigus saada tagasi osa riigilõivust ja sellega seoses vähenes ka kostja R vastu esitatud nõudelt tasumata jäänud riigilõiv summani 490 eurot (20.02.2023 määruse põhjenduste p 6). Kostja Rl tuleb hagejale hüvitada juba makstud riigilõivust 924 eurot (1540 – 616).
14.Hageja õigusabikulude summa on 3700,67 eurot (käibemaksuta) esindaja 26 tunni ja 26 minuti töö eest tunnitasumääraga 140 eurot. Hageja on esitanud esindaja töötoimingute kohta üksikasjaliku nimekirja (17.01.2023 avaldus, dtl 359). Hageja on kinnitanud kulude vajalikkust (dtl 359). Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohtuistungi pidamine oli vajalik ainult kostja K tõttu (otsuse p 4 eespool), siis sellega seotud kulu 1036 eurot (7,4 x 140) põhjustas ainult nimetatud kostja. Ülejäänud õigusabikulud 2664,67 eurot (3700,67 – 1036) tuleb jaotada kostjate vahel võrdselt (2664,67 / 2 = 1332,335), kuna esindaja poolt tehtud toiminguteks kulunud aeg ei jaotu hagide kaupa ja kulusid pole võimalik jagada nõuete suurusest lähtuvalt. Kostja R vastu esitatud nõue on suurem, mistõttu kohus määrab temale langeva osa hageja kuludest ühe sendi võrra suuremaks.
15.Vastavalt eespool selgitatule mõistab kohus kostja Rlt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 2256,34 eurot (924 + 1332,33 + 0,01).
16.Hageja taotluse alusel (dtl 359) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
17.TsMS § 146 lg 2 kohasel kui menetluskulusid ette maksma kohustatud isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata kulude ulatuses solidaarselt nii omavahel kui isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga on välja mõistetud, samuti muu menetluskulude kandmiseks kohustatud isikuga. Lahendiga saab pooli kohustada riigile tasumata kulusid maksma juhul, kui asjale on määratud ebaõige hind (§ 136 lg 4), mille tõttu tasuti vähem riigilõivu. Kui kohus siiski menetleb riigilõivuta või vähem tasutud lõivuga hagi ja rahuldab selle, siis on põhjendatud tasumata lõivu väljamõistmine solidaarselt hagejalt ja kostjalt.1 TsMS § 146 lg 3 kohaselt menetluskulude kandmiseks kohustatud isikute

V.Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 712.

4 (5)

omavahelises suhtes vastutab menetluskulude kandmise eest isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

18.Tulenevalt eespool selgitatud asjaoludest seadusega ettenähtust vähem tasutud riigilõivude kohta (otsuse p 13) ja juhindudes RLS §-st 16, TsMS § 146 lg-st 2 ja TsMS § 179 lg-st 1, teeb kohus käesolevaga ettekirjutuse riigilõivu tasumiseks ja mõistab kostja Rlt ja hagejalt solidaarselt riigi kasuks välja vähemtasutud riigilõivu 490 eurot. Riigilõivu tasumata jätmisel võib algatada sundtäitmise. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 179 lg 9). Riigilõivu määramisele võib esitada määruskaebuse (TsMS § 179 lg 3).
19.Hageja 13.02.2023 avalduse (dtl 365) alusel ja juhindudes TsMS § 195 lg-st 1 tagastab kohus kostja R menetluskulude hüvitamise tagamiseks (p 2 eespool) makstud tagatise võlgniku kontole.

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval