Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-14
Kohtuasi
WESICO PROJECT OÜ hagi Aktsiaselts Paide Vesi vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2022 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik WESICO PROJECT OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja WESICO PROJECT OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 10882277), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja Aktsiaselts Paide Vesi (registrikood 10464290), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2022 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli WESICO PROJECT OÜ (hageja) hagi Aktsiaselts Paide Vesi (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Pärnu Maakohus tegi 21.09.2018 otsuse,
millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja. Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2019 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 21.09.2018 otsus ja saadeti asi Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus märkis, et menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades. Riigikohus keeldus 05.06.2019 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Pärnu Maakohus tegi 03.02.2021 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja. Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2021 otsusega jättis kohus muutmata Pärnu Maakohtu 03.02.2021 otsuse ja apellatsioonimenetluse kulud jäeti hageja kanda. Riigikohus keeldus 24.01.2022 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kassatsiooniastme kulud jäid hageja kanda.
3.Kostja on esitanud kohtule kokku 4 menetluskulude nimekirja, milles on palunud välja mõista hagejalt ka viivise. 05.07.2018 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja menetluskulud 18 777 eurot ilma käibemaksuta, sh riigilõiv 50 eurot, 20.09.2016 kohtuistungil osalemisega seotud transpordikulu 25 eurot, registrikulud 2 eurot ja lepingulise esindaja kulud 18 700 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu oli 150 eurot ilma käibemaksuta ning kostjale osutati õigusabi 124 tunni ja 40 minuti ulatuses.
4.16.07.2018 seisukohas palus hageja kohtul kostja menetluskulude kindlaksmääramisel hinnata nende mõistlikkust ja seotust tsiviilasjaga. Hageja palus kontrollida nt 31.05.2016 kannet. Ain Kalme hagejale teadaolevalt kostjat ei esindanud.
5.14.01.2021 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja menetluskulud 11 990 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu oli 150 eurot ilma käibemaksuta ning kostjale osutati õigusabi 79 tunni ja 56 minuti ulatuses.
6.21.01.2021 esitas hageja seisukoha kostja 14.01.2021 menetluskulude nimekirjale. Hageja selgitas, et ei hakka detailselt lahkama kostja poolt avaldatud menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabi osutamisele kulunud aja minutilist põhjendatust, vaid toob välja sellised kuluread, mida hageja arvates ei saa käsitleda põhjendatud ja vajalike kuludena või millised on kantud apellatsiooniastmes ja oleks tulnud esitada ringkonnakohtule. Kulud vahemikus 31.01.2019 kuni 29.03.2019 on Tallinna Ringkonnakohtus toimunud menetluse kulud ning nende esitamine maakohtule asja teisel läbi vaatamisel on hilinenud. 30.04.2019 kulu ei ole põhjendatud ja vajalik menetluskulu, sest Riigikohus ei küsinud kostjalt vastust kassatsioonkaebusele ning puudus vajadus hageja kassatsioonkaebuse analüüsiks. 05.09.2019 on nõupidamine märgitud dubleerituna. Kuna nõupidamise kestus oli nimekirja kohaselt 40 minutit, siis on 2 tundi ja 10 minutit põhjendamatu kulu. 30.10.2019 ja 25.02.2020 kanded on osaliselt dubleeriva iseloomuga. 30.10.2019 menetlusdokumendis ja selle koostamisel on kostja juba analüüsinud Harri Terase arvamust ning 25.02.2020 samasisulist tööd ei saa lugeda põhjendatuks. Hageja arvates tuleb põhjendatud ajakuluks 30.10.2019 ja 25.02.2020 menetlustoimingutele kokku lugeda umbes 13-14 tundi. Kostja menetluskulude nimekirja leheküljel 3 on kahekordselt esitatud 06.04.2020 ja 05.05.2020 kanded. Ilmselt on tegemist tabeli kopeerimise käigus tekkinud veaga.
2 (7)
7.29.01.2021 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja menetluskulud 2912,50 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu oli 150 eurot ilma käibemaksuta ning kostjale osutati õigusabi 19 tunni ja 25 minuti ulatuses.
8.06.10.2021 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja menetluskulud 3705 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu oli 150 eurot ilma käibemaksuta ning kostjale osutati õigusabi 24 tundi ja 42 minutit.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2021 kohtuistungi protokolli kohaselt ei esita pooled vastaspoole menetluskulude kohta vastuväiteid ning jätavad nende vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu hinnata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
10.Maakohtu 17.03.2022 määrusega määras kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 31 182 eurot, sh riigilõiv 50 eurot, transpordikulu 25 eurot, registrikulud 2 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 31 105 eurot. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 31 182 eurot ja lisanduv viivis seadusjärgses määras.
11.05.07.2018 kostja menetluskulude nimekirja osas leidis kohus, et 17.02.2016 toiming, ajakuluga 1 tunni ja 50 min ulatuses (15.-22.02.2016) seonduvalt Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2016 määruse parandamise taotluse koostamisega, ei ole põhjendatud ajakulu, kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.02.2016 määrusega parandamise taotluse rahuldamata. Lisaks ei nähtu toimikust Swedbank AS-ile täiendava nõudeavalduse koostamist ega dokumentide edastamist Swedbank AS-ile 17.02.2016 ajakuluna. Samuti ei loe kohus põhjendatuks 07.03.2016 kostja esindaja ajakulu 1 tunni ja 35 min ulatuses (seotud hageja 01.03.2016 määruskaebuse analüüsiga), kuivõrd Riigikohtu 23.05.2016 kohtumäärusega keelduti hageja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2016 kohtumäärusele menetlusse võtmisest ning tagastati määruskaebus esitajale läbivaatamatult. 31.05.2016 toimingu ajakulu 1 tunni ulatuses ei pea kohus samuti põhjendatuks nõustudes hagejaga, et Ain Kalme ei ole kostjat antud menetluses esindanud. 12.09.2016 2-leheküljelise kostja seisukoha koostamisele koos nimekirja real märgitud toimingutega, arvestades selle sisu ja korduvust 25.08.2016 ning 22.06.2016 toimigutega, võis kuluda 2 tundi, mistõttu kohus vähendab antud ajakulu 2 tunni ja 50 min võrra, lugedes 12.09.2016 ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses. 20.09.2016 kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu (nimekirjas read 19.09.2016 - kokku 5 tundi) loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks, sh arvestades istungi kestust 1 tund, 2 tunni ulatuses, kuna kohtuistungile eelnenud nõupidamised kliendi esindajatega on kajastatud ka 20.09.2016 ajakulus. 04.01.2017-06.01.2017 toimingute ajakulu kokku 13 tundi, mis on seotud kostja 06.01.2017 seisukoha koostamisega teistkordse hagi muutmise osas, ei ole märgitud ulatuses põhjendatud. Hinnates mõlema dokumendi mahtu ja sisu, lisasid, loeb kohus viidatud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 11 tunni ulatuses. Muus osas pidas kohus kostja esindaja 05.07.2018 nimekirjas märgitud õigusabikulusid põhjendatuks ja vajalikuks, st kokku 112 tundi ja 25 min, arvestades kostja esindaja tunnihinda summas 16 862,50 eurot. Menetluskuluna tuleb kindlaks määrata ka riigilõiv summas 50 eurot, äriregistrist tehtud väljavõtete kulu 2 eurot ja 20.09.2016 kohtuistungil osalemisega seotud transpordikulu 25 eurot. Seega kokku kostja esindaja põhjendatud kulud 05.07.2018 menetluskulude nimekirja järgi on summas 16 939,50 eurot. 3 (7)
12.Kohus leidis, et kostja 29.01.2019 menetluskulude nimekirjas esile toodud kulutused on tervikuna põhjendatud ning vajalikud summas 2912,50 eurot käibemaksuta.
13.14.01.2021 kostja menetluskulude nimekirja osas märkis kohus, et toimikust nähtuvalt on kostja esitanud 29.01.2019 apellatsiooniastme kulud, milles ei kajastu kulud ajavahemikus 31.01.2019 kuni 29.03.2019. Arvestades, et antud kulud puudutavad valdavas osas taotlust menetluse uuendamiseks, sellega seotud toiminguid, millise uuendamise taotluse jättis Tallinna Ringkonnakohus 01.04.2019 otsuse kohaselt rahuldamata, ei loe kohus märgitud kulusid vahemikus 31.01.2019 kuni 29.03.2019 põhjendatuks ega vajalikuks. Kohus nõustub hageja vastuväidetega, et 30.04.2019 kulu ei ole põhjendatud ja vajalik, sest Riigikohus ei küsinud kostjalt vastust kassatsioonkaebusele ning puudus vajadus hageja kassatsioonkaebuse analüüsiks. Kohus märkis, et lisaks jäeti Riigikohtu 05.06.2019 kohtumäärusega hageja kassatsioonkaebus ka menetlusse võtmata. Kohus pidas 05.09.2019 nõupidamise ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses, arvestades, et nõupidamiseks valmistumise ajakulu oli ka vajalik koos menetlusliku seisukoha kujundamisega. Kohus nõustus hageja seisukohaga, mille kohaselt tuleb vähendada Harri Terase arvamuse analüüsimisega seotud ajakulu. Arvestades 30.10.2019 ja 25.02.2020 dokumentide sisu ja mahtu, luges kohus põhjendatuks 30.10.2019 rea ajakulu 5 tunni ja 30 minuti ulatuses ning 25.02.2020 ajakulu 9 tunni ulatuses. Kohus nõustus hagejaga selles, et kostja menetluskulude nimekirja leheküljel 3 on kahekordselt esitatud 06.04.2020 ja 05.05.2020 kanded. 05.05.2020 teistkordselt märgitud reale on küll lisatud 05.05.2020 kohtumäärusega tutvumise kulu, kuid kohtu hinnangul on põhjendatud siiski ühekordselt märgitud 06.04.2020 ja 05.05.2020 toimingute ajakulu kokku 45 min ulatuses. Lisaks märkis kohus, et kostja esindaja on esindamisega seotud kuluks näidanud ka 14.01.2021 kohtuistungil osalemiseks sõidule kulunud aja, so 2,5 tundi sõiduaeg. Kohus märgib, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, so transpordikulu (sõidukuluna on käsitletav nt bussipileti või autokütuse maksumus). Eelnimetatud seisukohani on jõudnud Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 03.06.2013 lahendis nr 3-2-1-6513. Kolleegiumi arvates ei võimalda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ei ole alust menetluskuluna kindlaks määrata ja vastaspoolelt välja mõista kostja esindaja ajakulu kohtuistungile sõitmiseks ning kohus loeb põhjendatuks ajakulu 14.01.2021 toimingul 2 tunni ja 30 min ulatuses. Ülejäänud osas pidas kohus 14.01.2021 nimekirjas märgitud õigusabikulusid põhjendatuks ja vajalikuks, st kokku 60 tundi ja 36 min, arvestades kostja esindaja tunnihinda, summas 9090 eurot.
14.06.10.2021 kostja menetluskulude nimekirja osas leidis kohus, et 15.01.2021 toimingu põhjendatud ajakulu on 20 minutit, 21.01.2021 toimingu põhjendatud ajakulu on 30 minutit, 03.03.2021 – 29.03.2021 toimingute ajakulu on põhjendatud kokku 11 tundi. 06.10.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine ja seal osalemine koos menetluskulude nimekirja koostamisega (27.09.2021 ja 29.09.2021 toimingud kokku 7 tundi ja 36 min) on põhjendatud kokku 3 tundi lähtudes protokollist (istungi kestus 1 tund). 4 (7)
15.Ülejäänud osas pidas kohus 06.10.2021 nimekirjas märgitud õigusabikulusid põhjendatuks ja vajalikuks, st kokku 14 tundi ja 56 min, arvestades kostja esindaja tunnihinda summas 2 240 eurot.
16.Kohus leidis, et kostja esindaja tööühiku hind 150 eurot tund ilma käibemaksuta on põhjendatud.
MÄÄRUSKAEBUS
17.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse hageja, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vähendada rahaliselt kindlaks määratud ja hagejalt välja mõistetud kostja menetluskulusid täiendavalt vähemalt 60 tunni ja 40 minuti võrra.
18.Määruskaebuse kohaselt ei ole kõik menetluskulud maakohtus ajavahemikus 05.01.2016 – 04.07.2018 vajalikud ja põhjendatud. 05.01.2016 advokaadibüroo sisene arutelu ei ole põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hageja hinnangul on kulunud ajast vähemalt 30 minutit põhjendamatu. 11.01.2016 ei olnud AK viidatud ajal kostja juhatuse liige ning vandeadvokaat Ain Kalme ei osalenud menetluses esindajana. Ajakulu on tervikuna põhjendamatu.12.02.2016 hageja seisukoht oli 8 lk ja sellel oli 4 lisa, millega tutvumiseks ei saanud kuluda rohkem kui 30 minutit. 25.02.2016 kulu on täies ulatuses põhjendamata, sest taotlus oli selgelt põhjendamatu ja jäi rahuldamata. 23.05.2016 toimingu ajakulu saab põhjendatud olla 20 minuti ulatuses. 09.11.2016 kuni 16.12.2016 toimingute ajakulu saab olla põhjendatud maksimaalselt 4 tunni ulatuses. 17.03.2017 menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on suuresti kohtumenetluse välised ning põhjendamatud. 28.04.2017 töö dubleerib suuresti 03.04.2017 kuni 19.04.2017 tehtud töid ja on ebavajalik. 03.05.2017 Ain Kalme osalusega seonduvad kulud ei ole käsitletavad menetluskuluna ning on põhjendamatud. 30.10.2017 ja 02.11.2017 advokaadibüroo sisesed nõupidamised ei ole senises kohtupraktikas leidnud tunnustamist menetluskuludena, toimingud saavad olla põhjendatud kuni 1 tunni ulatuses.
19.29.01.2019 menetluskulude nimekirjas saavad kostja menetluskulud olla põhjendatud 13 tunni ulatuses arvestades, et kostja 13.11.2018 vastus apellatsioonkaebusele oli kokku 14 lehel. Seega tuleb kostja menetluskulusid ringkonnakohtus 29.01.2019 menetluskulude nimekirja alusel vähendada 6 tunni ja 25 minuti võrra.
20.14.01.2021 menetluskulude nimekirjas esile toodud toimingud ei ole kõik vajalikud ega põhjendatud. 11.04.2019 toiming on kliendisuhtluses kahtlemata vajalik, kuid ebavajalik ja põhjendamatu menetluskulu. 15.11.2019 kuni 3.02.2020 tööd on suuresti samad, mis 25.02.2020 kuupäeva all olevad tööd. Maakohus on leidnud, et 25.02.2020 ajakulu on põhjendatud 9 tunni ulatuses. Hageja hinnangul on põhjendamatu ja ebavajalik kulu 4h 15min vahemikus 15.11.2019 kuni 3.02.2020. 17.12.2020 ja 28.12.2020 kanded on hageja hinnangul dubleerivad ehk kajastavad samasisulist tööd (hageja 14.12.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi ja selle lisade analüüsi). Põhjendatud ja ebavajalik on 28.12.2020 kulu mahus 1h 30m. 29.12.2020 on märgitud „dokumendi koostamine: kostja seisukohad hagi muutmisele, vastuväited uutele tõenditele ja taotlustele, kostja taotlus tõendi kogumiseks ja ekspertiisi määramiseks“. Kostja ei esitanud maakohtule 29.12.2020 ühtegi menetlusdokumenti. Tegemist ei saa ka olla kuupäeva eksimusega, sest sellel kuupäeval on kostja koostanud taotluse tõendi kogumiseks ja ekspertiisi määramiseks. 28.12.2020 menetlusdokumendis neid taotlusi ei ole. Hageja arvates on 29.12.2020 ajakulu põhjendamatu ja ebavajalik täies mahus. 5 (7)
21.Kostja on esitanud apellatsiooniastme menetluskuludena maakohtu menetlusega seotud kulusid. Kostja 06.10.2021 menetluskulude nimekirja alusel on maakohtu menetlusega seonduvateks kuludeks 15.01.2021 kuni 31.01.2021 kulud. Hageja hinnangul on need põhjendamatud ja ebavajalikud.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
22.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
25.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Advokaadibüroo sisest arutelu ei saa pidada automaatselt põhjendamatuks ajakuluks. Maakohus on kostja menetluskulude nimekirjas sisalduvaid toiminguid hinnanud ning asunud seisukohale, et 05.01.2016 toimingule kulunud aeg 1 tundi 30 minutit, mis sisaldab mh hagi tagamise määruse läbitöötamist, esmast analüüsi ning büroosisest arutelu, on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Büroosisene arutelu on toimunud seoses 04.01.2016 hagi tagamise määrusega. Büroosisesed arutelud on põhjendatud ka 30.10.2017 ja 02.11.2017 toimingute osas, kuna menetluskulude nimekirjast nähtub, et need toimusid seoses eksperdile esitavate küsimuste osas. 11.01.2016 toimingu osas märgib kohus, et Ain Kalme on tsiviilasjas esindajana märgitud nt 19.01.2016 kostja määruskaebuses maakohtu 04.01.2016 hagi tagamise määrusele. Kuigi hageja heidab ette, et A. Kalme ei olnud kostja esindaja ka näiteks 03.05.2017, siis nähtub asja materjalidest, et 18.09.2017 e-kirjas oli A. Kalmet nimetatud kostja esindajana. Puudub alus jõuda järeldusele, et A. Kalme ei olnud 03.05.2017 kostja esindaja. 25.02.2016 tutvus kostja ja selgitas kliendile Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2016 määrust, millega jäeti rahuldamata kostja taotlus määruse parandamiseks. Määrusega tutvumist ja selle selgitamist kliendile ei saa pidada põhjendamatuks ajakuluks, hoolimata sellest, et taotlus ise jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole nõupidamine kliendiga vajalik kulu (nt 11.04.2019 toiming). Ka hageja ise leiab, et tegemist on vajaliku toiminguga, kuid seejärel hindab sama toimingut menetluskulu mõttes ebavajalikuks.
26.Kostja on 14.01.2019 menetlusdokumendis märkinud 29.12.2020 toimingu „dokumendi koostamine: kostja seisukohad hagi muutmisele, vastuväited uutele tõenditele ja taotlustele, kostja taotlus tõendi kogumiseks ja ekspertiisi määramiseks“. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on kohtule seisukoha esitanud 28.12.2020. Seisukohas sisalduvad kostja vastuväited hagi muutmisele ja uutele tõenditele. Dokumendist ei nähtu, et kostja oleks kohtule esitanud taotluse tõendi kogumiseks ja ekspertiisi määramiseks. Seega on kostja menetluskulude nimekirjas eksinud kuupäevas ja osaliselt ka menetluskulu kirjes. Küll aga on maakohus hinnanud dokumendi koostamisele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning ringkonnakohus nõustub, et 28.12.2020 esitatud dokumendi ajakulu (5 h) on arvestades dokumendi sisu ja mahtu põhjendatud. 15.01.2021 – 31.01.2021 menetluskulude osas märgib kohus, et tegemist ei ole korduvate kuludega. Tegemist on kuludega, mis 6 (7)
tekkisid pärast viimast maakohtus toimunud istungit. Asjaolu, et maakohtu menetluses kantud kulud kajastuvad ringkonnakohtule esitatavas menetluskulude nimekirjas, ei välista kulude kindlaksmääramist. Lisaks on maakohus seda menetluskulu ka vähendanud.
27.Ülejäänud osas selgitab ringkonnakohus, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12). See, et hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ümber hinnata kostja lepingulise esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus on hinnanud kulude põhjendatust ning dokumentide sisu ja mahtu ja ringkonnakohtul ei ole alust jõuda teistsugusele järeldusele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
28.Maakohus on piisavalt analüüsinud kostja menetluskulusid ning vähendanud hüvitamisele kuuluvat esindaja ajakulu. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust kostja menetluskulude suuruse ümberhindamiseks. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja õigusabikulu on ligilähedane summale, mille hageja ise palus õigusabikulude katteks välja mõista.
29.Ülaltoodule tuginedes tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.
30.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.