WESICO PROJECT OÜ hagi Aktsiaseltsi Paide Vesi vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21. septembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
WESICO PROJECT OÜ apellatsioonkaebus
Hind apellatsioonimenetluses
68 869 eurot 50 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) WESICO PROJECT OÜ (registrikood 10882277), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja (vastustaja) Aktsiaselts Paide Vesi (registrikood 10464290), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson
Kohtuistungi toimumise aeg
29.jaanuaril 2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Paide Vesi 11. märtsi 2019. a taotlus uuendada apellatsioonimenetlus tsiviilasjas nr 2-16-14.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 21. septembri 2018. a otsus ja saata asi Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Jätta vastu võtmata Aktsiaseltsi Paide Vesi 11. märtsi 2019. a taotlusele lisatud tõend Eesti Standard EVS 847-2:2016, Veevärk, Osa 2: Veetöötlus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.WESICO PROJECT OÜ (hageja) esitas 4. jaanuaril 2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada, et Aktsiaseltsil Paide Vesi (kostja) ei ole õigust pöörata täitmisele Swedbank AS-i poolt 28. oktoobril 2015 väljastatud garantiikirja nr 13-080195-GF. 21. juunil 2016 esitas hageja muudetud nõude tulenevalt asjaolust, et
30.mail 2016 debiteeris Swedbank AS hageja kontot summas 63 588 eurot 55 senti, lisaks 150 eurot menetluskulu, ja palus kostjalt välja mõista lepingust tulenev kahju 63 738 eurot 55 senti, lisaks viivis 14 eurot 6 senti päevas alates kahjunõude esitamisest
21.juunist 2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõude summa. 9. veebruaril 2018 teatas hageja, et seoses OÜ Callefiks pakkumisega nr 170089 vähendab ta oma nõuet 800 euro võrra, mistõttu tema lõplikuks nõudeks kostja vastu jääb 62 788 eurot 55 eurot, sest antud summas on kostja alusetult hageja antud garantiiaja tagatise täitmisele pööranud.
2.Hagivalduse kohaselt sõlmisid hageja (töövõtja) ja kostja (tellija) 9. mail 2012 riigihankemenetluse nr 129538 tulemusena ehitustöövõtulepingu nr ÜF 129538-2 (leping), mille esemeks oli rekonstrueerida ja ehitada välja ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemid Koigi vallas Koigi külas ja Päinurme külas, Paide vallas Anna külas, Sargvere külas ja Tarbja külas (tööd). Tööde täitmisaeg oli 400 päeva. Tööd hõlmasid muu hulgas hageja kohustust rekonstrueerida Anna puurkaev. Seejuures pidi hageja tegema kõik vajalikud uuringud ja selgitama välja olemasoleva olukorra. Rajatavatele ja rekonstrueeritavatele puurkaevudele tuli projekteerida veetöötlusseadmed. Puhastusseadmest väljuva vee kvaliteet pidi olema puhastatud tasemeni, et kõigile tarbijatele oleks liitumispunktides tagatud vesi, mis vastab sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (määrus) toodud nõuetele. Juhul, kui renoveeritavast või rajatavast puurkaevust varem tehtud ja/või tehtavad veeanalüüsid ei vasta määrusele ning veetöötlust ei ole tellija tingimustes ette nähtud, tuli projekteerimisel ja ehitamisel arvestada vastavate veepuhastusseadmete ja kõige sinna juurde kuuluva tulevikus lisamise võimalusega (näha ette vajalik ruum, elektrivõimsus, ehitada välja hoone põranda alla jäävad jääk- ja pesuvee torustikud jms). Tellija tingimustele oli lisatud ka Anna küla puurkaevust 6. oktoobril 2009 võetud Tervisekaitse-inspektsiooni Joogivee keemiline analüüs (protokoll nr KL2009/V5470K), mis näitas raua sisaldust üle normi. Hageja teostas lepingujärgsed tööd, sh viis 24. septembril 2012 läbi Anna puurkaevu videouuringud ja teostas
25.septembril 2012 veeanalüüsid. Videouuringud otseseid ega kaudseid tundemärke leketest ei tuvastanud ja uuringu läbiviija OÜ BalRock andis soovituse puurkaevu ekspluateerimiseks. Veeanalüüsid näitasid vee üldraua sisalduseks 0,325mg/l, st vees esines üleliigset rauda. Muude näitajate osas vastas Anna puurkaevuvesi nõuetele. Nendele andmetele tuginedes teostas hageja Anna asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd, sh valis ja paigaldas Anna asula veetöötlusjaama veetöötlus-tehnoloogia. Kirjeldatud tööd võttis tellija
28.oktoobril 2013 töövõtjalt vastu ning AS TELORA-E (insener) väljastas selle kohta vastuvõtuakti nr 13-87/278-v-WP. Vastuvõtuaktis kinnitas insener muu hulgas, et Anna
asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd on lõpule viidud 30. septembril 2013 ning sellest kuupäevast algab selle töö puudustest teatamise ajavahemik lepingutingimuste mõistes ning garantiiaeg ehitusseaduse mõistes. Lepingu eritingimuste p 10.2 kohaselt oli vastuvõtuakti väljastamise eelduseks veetöötlusseadmete puhul muu hulgas veetöötlusseadmest väljuva joogivee vastavus seadusandluses ja tellija tingimustes sätestatud parameetritele, mida töövõtja pidi tõendama katsetulemustega vastavalt seadusandlusele ja tellija tingimustele. Hageja hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt olla mõistlikku vaidlust selles, et hageja teostatud tööd, sh Anna puurkaevpumpla rekonstrueerimistööd, vastasid lepingus kokkulepitule ning seaduses sätestatud nõuetele.
26.novembril 2013 väljastas Swedbank AS garantiikirja nr 13-080195-GF (garantiikiri), mille kohaselt Swedbank AS garanteerib tellijale tellija esimesel nõudmisel kuni 63 588 euro 55 sendi suuruse summa tasumise juhul, kui töövõtja rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 9. detsember 2015. Perioodil 16. maist 2014 kuni 18. augustini 2015 teavitasid insener ja kostja hagejat neljal korral, et Anna asula veetöötlusjaama väljuvas vees sisalduv raua kogus ei vasta kvaliteedinõuetele, st et väljuvas vees on ettenähtust rohkem rauda. Hageja teostas puuduste kõrvaldamiseks filtrite täiendava läbipesu, muutis aeratsioonitsükli sõltuvaks puurkaevupumba tööst ja kontrollis läbipesu automaatika tööd, muutis puhastusprotsessi jne. Hageja teatas, et on nõus proovima viimasena paigaldatud filtersüsteemi (2015 suvel asendati seni kasutusel olnud filtersüsteem ARS 410 Triplex filtersüsteemi ARS 500 Duplex vastu) häälestama selliselt, et tarbijale mineva vee näidud vastaksid nõuetele. Hageja juhtis kostja tähelepanu, et tarbijale mineva vee kvaliteedi kõikumine võib olla seotud ka toorvee näitajate muutmisest puurkaevus, samuti selgitas, et seoses võimaliku toorvee näitajate muutumisega sai ekspluatatsiooni käigus muudetud puhastusprotsessi ning et selle lõplik ümberhäälestamine on osutunud eeldatust keerulisemaks.
30.septembril 2015 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr PAI-47, millega pikendati lepingu puudustest teatamise ajavahemikku (garantiiaeg) kolme kuu võrra kuni
28.oktoobril 2015 väljastas Swedbank AS garantiikirja nr 13-080195-GF lisa nr 1 (edaspidi garantiikirja lisa 1), millega garanteeris kostjale tema esimesel nõudmisel kuni 63 588 euro 55 sendi tasumise juhul, kui hageja rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 12. märts 2016. Garantiikirja lisa nr 1 punkti 11 kohaselt garantiikirja lisa nr 1 asendab ja jätkab 26. novembril 2013 väljastatud garantiikirja nr 13-080195-GF.
1.detsembril 2015 teatas hageja kostjale, et 2015 sügisel võeti lisaks rauale ja mangaanile ka teiste oluliste näitajate proovid ning selgus, et põhjavee oksüdeeritavus on tõusnud lubatud piirväärtuseni. Ka hilisematest proovidest selgus, et põhjavee oksüdeeritavus ületas kuni kahekordselt norme ja kolmekordselt esialgsetes andmetes olevat. Viimastes proovides oli ülenormatiivne ka nitritite sisaldus. Hageja märkis, et veetöötluse käiku andmisest ja kuni teatamise ajani on Anna puurkaevu toorvees toimunud olulised muudatused, mis ei võimalda projekteerimisaegsete uuringute põhjal valitud veetöötlustehnoloogiaga tagada raua, oksüdeeritavuse ja nitritite sisalduse osas nõuetele vastavat tulemust.
22.detsembril 2015 esitas kostja Swedbank AS-le taotluse (taotlus) maksta talle välja garantiikirja lisas nr 1 garanteeritud summa. Vastuseks sellele teatas hageja
28.detsembril 2015, et Terviseamet on analüüsinud veeproove pärast veepuhastussüstesteemi läbimist ja sellele näitajale tuginemine ei ole asjakohane, kuna probleem on puhastussüsteemi suubuva vee näitajates. Põhjavee kvaliteedi muutumist
ajas ei saa kuidagi käsitleda hageja tegemata tööna. Tegemist on vääramatu jõuga.
30.detsembril 2015 teatas Swedbank AS hagejale, et maksab garantiisumma kostjale välja 5. jaanuaril 2015.
10.Hageja on seisukohal, et tema on täitnud lepingust tulenevad kohustused. Töö üleandmise hetkel vastas Anna küla veevõrku antav vesi joogiveele kehtestatud nõuetele. Käesolevaks hetkeks on Anna puurkaevust väljuva toorvee (põhjavesi) kvaliteet oluliselt muutunud võrreldes töövõtjale aluseks olnud lähteandmetega. Veeanalüüsid näitavad orgaanilist päritolu komponentide ülenormatiivseid või muutlikke sisaldusi, mida looduslikus põhjavees kas ei esine või esineb väga väikestes kogustes (ammoonium, oksüdeeritavus, nitrit). Nitrite liigkõrge sisaldus põhjavees annab aga tunnistust väliste mõjutuste olemasolust (põhjavee saaste, veekihtide omavaheline segamine, omavolilised või ebaõnnestunud puurimistööd lähikonnas) ning see raskendab tavapärase veetöötlustehnoloogia kasutamist. Sellist probleemi ei olnud hagejal võimalik ette näha, sest probleemi tuvastamine on võimalik üksnes veetöötluse pikaajalise ekspluateerimise käigus (üle aasta möödumisel jaama üleandmisest). Selline uuringuaeg lepingu täitmisaja mõistes oli ajaliselt võimatu ning sellest tulenevaid riske ei saa kanda töövõtja. Liiati, töövõtja ei saa vastutada selle eest, kui kolmas isik on põhjustanud põhjavee reostuse. Hageja on lepingu täitnud nõuetekohaselt ega ole rikkunud lepingust tulenevat garantiiaja kohustusi.
11.Garantii täitmisele pööramisega rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust kasutada garantiid vaid juhul, kui hageja rikub garantiiaja kohustusi. Swedbank AS regressnõude rahuldanud hagejal on vastavas ulatuses (vähemalt 63 588 eurot 55 senti, lisaks menetlustasu) tekkinud kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et garantiisumma väljamaksmise tingimused olid täidetud ning pangagarantii maksmapanek õigustatud.
13.Töövõtulepingu eesmärgiks oli muu hulgas rekonstrueerida Anna puurkaev ja saavutada Anna küla joogivee kvaliteedi vastavus nõuetele. Isegi, kui toorvee kvaliteedis esinenuks muutusi, oli seesuguste muutuste ettenägemine ja töö teostamisel nendega arvestamine hageja kui töövõtja risk. Hageja ei ole toonud hagis esile ühtegi asjaolu, mis oleks käsitletav garantiilepingust tuleneva vastuväitena ning võiks välistada garandi poolt garantiisumma väljamaksmise. Kuna lepingu alusel teostatud hageja töös ilmnesid puudused garantiiaja jooksul ning töövõtjal ei õnnestunud neid puudusi tellija korduvatele nõudmistele ja täiendavalt antud tähtaegadele vaatamata kõrvaldada, oli pangagarantii maksmapanek tellija poolt lubatav.
14.Kuigi hageja hinnangul on tema vastutus töös ilmnenud puuduste eest rikkumise vabandatavuse tõttu välistatud, ei välista see tellija võimalust esitada töövõtjale täitmisnõue garantiikohustuse alusel ja rikkumisel pöörata töövõtja garantiiaja kohustuse tagamiseks väljastatud pangagarantii täitmisele. Garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust, st garantii puhul on tegemist vabandatavusest sõltumatu töövõtja vastutusega. Hageja seisukohad, et toorvee kvaliteedi olulise muutumise kohta sh ka inimtekkelisel põhjusel, samuti mikrobioloogilisest olukorrast tingituna, on paljasõnalised ja oletuslikud. Samas ei oma ka hageja väited vääramatu jõu esinemise kohta garantii maksmapaneku seisukohalt tähtsust. Küll omab tähtsust asjaolu, et hageja on valinud ja paigaldanud vale/puuduliku filtersüsteemi. Põhjavee kvaliteedi muutmise kohta on ekspert märkinud, et veeproovide analüüsi tulemustest nähtuvalt on Anna küla puurkaevu vee kvaliteet raua sisalduse osas kõikuv, kuid mingit drastilisi muutusi ei ole võimalik välja tuua.
Maakohtu otsus
15.Maakohus jättis 21. septembri 2018. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
16.Maakohus leidis, et hagi asjaolude kohaselt oli hageja kui töövõtja lepingu järgseks kohustuseks muu hulgas rekonstrueerida ja ehitada välja lepingus nimetatud ühisvee- ja kanalisatsiooni-süsteemid, sh ka Anna puurkaev. Töö nõuetekohaseks täitmiseks pidi hageja muu hulgas projekteerima ja ehitama veetöötlusseadmed, mis tagavad, et puhastusseadmest väljuva vee kvaliteet on puhastatud tasemeni, mis vastab määruses toodud nõuetele. Maakohus leidis, et on tõendatud, et juba mõni aeg pärast töö (sh ka Anna asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd) lõpetamist ja vastuvõtmist, st garantiiajal, seisnesid Anna puurkaevu osas puudused sealt väljuva vee kvaliteedi mittevastavuses määrusele. Tõendatud on, et kostja esitas korduvalt hagejale nõudeid puuduste kõrvaldamiseks ja andis selleks ka korduvalt täiendavaid tähtaegu, kuid hagejal ei õnnestunud töös ilmnenud puudusi garantiiajal kõrvaldada, st tagada, et tema poolt projekteeritud ja ehitatud Anna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi puhastusseadmest väljuv vesi vastaks määruse nõuetele. Maakohtu hinnangul tähendas see, et hageja rikkus temale lepingust tulenevat garantiiaja kohustust. See asjaolu andis kostjale õigustuse esitada garandile nõue garantii väljamaksmiseks, st pöörata garantii täitmisele.
17.Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Anna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi puhastusseadmest väljuva vee kvaliteedi mittevastavus määruse nõuetele on tingitud põhjavees looduslikult elavatest veebakteritest, kes väidetavalt on leidnud puurkaevu filtris endale soodsa kasvukeskkonna ning sellest tulenevalt on vähenenud hageja projekteeritud ja paigaldatud filtrite puhastuse efektiivsus. KK on tema koostatud kirjalikus asjatundja arvamuses märkinud, et kuna ta on teistes veetöötlusjaamades kokku puutunud sarnaste probleemidega, kus kasutatakse jooniste järgi sarnaseid rauaärastusfiltreid, siis võib ta öelda, et filtrite probleemil võivad olla ka mikrobioloogilised põhjused. Võib juhtuda, et kasutusele võetud filtri täidises leiavad põhjavees looduslikult vähesel arvul elavad veebakterid endale arenguks soodsa kasvukeskkonna, mille tulemusena moodustub filtri biomass. Sellise biokile teke filtrimaatriksis ummistab filtri ja kui see irdub, siis kandub rauda ja orgaanilist massi ka veevõrku. Selliste bakterite olemasolu ei kajastu Terviseameti poolt teostatavates mikrobioloogilistes analüüsides.
18.Maakohtu hinnangul ei ole asjatundja arvamuse p-s 3.6 esitatu käsitatav mitte asjatundja arvamusega Anna puurkaevu veekvaliteedi nõuetele mittevastavuse põhjuse kohta, vaid arvamuse andja on esitanud ühe võimaliku oletuse vaidlusaluse probleemi tekkepõhjuse kohta. Arvamusest nähtuvalt ei ole KK tema poolt arvamuse p-s 3.6 esitatud oletuse vastavust vaidlusaluse Anna puurkaevu asjaoludele isiklikult kontrollinud ega seal ka tema poolt kirjeldatud olukorra esinemist tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et arvamuse p-s 3.6 avaldatud oletus ei tõenda hageja väidet, et Anna puurkaevu veekvaliteeti halvendab mikrobioloogiline probleem, st põhjavees looduslikult elavad veebakterid. Ka asjas uuritud muud tõendid ei sisalda ükski andmeid selle kohta, et Anna puurkaevu puhul esinevad KK arvamuse p-s 3.6 kirjeldatud asjaolud. Seega ei ole tõendatud, et Anna puurkaevu puhastusseadmest väljuva vee mittevastavus kehtestatud nõuetele on tingitud mikrobioloogilisest põhjusest, mida hagejal ei olnud võimalik ette näha.
19.Ka ei kinnita asjas esitatud ja uuritud tõendid hageja varasemat väidet, et Anna puurkaevu toorvesi on ajas oluliselt muutunud, võimalik, et inimtekkelisel põhjusel.
20.KK on Anna puurkaevu toorvee ajas muutumise küsimuses arvamusel, et olemasolevate analüüsiandmete põhjal ei ole kaevuvees olulist muutust toimunud, et raua sisaldus olemasolevate analüüsitulemuste alusel on suhteliselt hüplik, kuid trend puudub ning et
analüüsitulemused näitavad, et vee parameetrid pole kindlas suunas muutunud ning välist reostust analüüside tulemuste alusel näha ei ole.
21.AF-Consulting AS-i vanemkonsultant JJ on ekspertarvamuses avaldanud, et „Olemasolevate vee analüüside andmete põhjal ei saa pidada vee kvaliteeti stabiilseks, aga ka mitte selliseks, et oleks vaja hakata rauaeraldamise meetodit muutma ...“ (p 2); „Nagu eespool öeldud, ei anna üksikute analüüside tulemuste muutumine alust arvata, et Anna puurkaevu toorvee koostis oleks ajas tunduvalt muutunud ...“ (p 4); „Olemasolevate analüüside põhjal .... pidevat ühesuunalist muutust ei ole ühegi näitaja osas“ (p 3); „.... kohtvaatluses (vt p 2) on kirjas, et Anna kalmistu puurkaevu asukohta pole võimalik tuvastada, kuid selles piirkonnas on rajatud kuivkäimla. Inimtekkeliseks põhjuseks ei saa seda kuidagi lugeda, kuna Coli-laadsete jt bakterite analüüse on tehtud ja mitte ükski analüüs ei ole neid tuvastanud“ (p 5).
22.Riiklikult tunnustatud ekspert PP ei kinnita eksperthinnangus hageja seisukohta, et Anna puurkaevu joogivee mittevastavus kehtivatele nõuetele on tingitud põhjavee kvaliteedi olulisest muutumisest ajas või inimtekkelistel põhjustel. Küll on ekspert PP eksperthinnangus muu hulgas märkinud, et Anna küla puurkaev-pumplasse rajatud veetöötluse tehnoloogia ei võimaldagi saavutada hankedokumentides ja õigusaktides nõutud raua sisalduse taset tarbijatele antavas joogivees ning et selle põhjuseks on rauaeraldusfiltrite liiga suur maht, ristlõike pinna suurus ja sellest tingitud filtrite tagasipesu vajaliku kiiruse ja vooluhulga saavutamise võimatus kasutusel oleva puurkaevu pumbaga; et Anna puurkaev-pumplasse projekteeritud filtrisüsteemi asemel on tellija kooskõlastuseta paigaldatud teine filtrisüsteem, mille tehnilised andmed on erinevad; ka on hageja võrreldes algselt väljaehitatud lahendusega garantiiperioodil mitmel korral vahetanud filtrite täitematerjali ja paigaldanud teistsuguse suurusega filtrid võrreldes projektis ettenähtuga; et muudetud filterseadmega (suurendatud ristlõike pindala) ei ole võimalik saavutada nõuetekohast tagasipesu (vajalikku voolukiirust), kuna pumba tootlikkusest selleks ei piisa, samuti et hageja poolt garantiiperioodil tehtud muudatused veepuhastusseadme konstruktsioonis pole ka nõuetekohaselt dokumenteeritud – mh puuduvad ka muudatuste tegemiseks vajalikud kooskõlastused tellijaga.
23.Seega ei kinnita uuritud tõendid kogumis hageja esiletoodud asjaolude esinemist, mis vabandaks hageja lepingust tulenevat garantiiaja kohustuste rikkumist. Maakohtu hinnangul tähendab tuvastatu kogumis, et hageja on rikkunud temale lepingust tulenevat garantiiaja kohustust ning tema rikkumine ei olnud vabandatav. See omakorda tähendab, et kostjal oli õiguslik alus töövõtja garantiiaja kohustuse tagamiseks antud garantii täitmisele pöörata. Garantii täitmisele pööramisega ei rikkunud kostja lepingut. Samuti ei ole kostja garantii õiguspäraselt täitmisele pööramisega hagejale kahju tekitanud. Apellatsioonkaebus
24.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
25.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt viis asjaolude ebaõige ja ebapiisav tuvastamine koosmõjus tõendite eksliku hindamisega maakohtu ebaõigele arusaamisele sellest, et garantii täitmisele pööramisega ei rikkunud kostja pooltevahelist töövõtulepingut. Juhul, kui maakohus oleks kohaldanud õigesti materiaalõigust, hinnanud nõuetekohaselt esitatud seisukohti ja neid kinnitavaid tõendeid, oleks maakohus pidanud jõudma esmalt järelduseni, et hageja on töövõtjana lepingut täitnud nõuetekohaselt ega ole rikkunud lepingust tulenevat garantiiaja kohustust, mistõttu tähendab tellija poolt garantii täitmisele pööramine lepingu rikkumist. Samas, isegi kui
töövõtjat saaks pidada mingis osas vastutavaks Anna veetöötlusjaamas esineva veekvaliteedi probleemi esinemises, on hageja maakohtus tõendanud, et Anna veetöötlusjaama tehnoloogia täiendamise rahaliseks kuluks oleks üksnes 800 eurot, mistõttu tellija poolt garantiisumma omandamine summas 63 588 eurot 55 senti on vastuolus lepingus kokkulepituga, st tegemist on tellija lepingu rikkumisega.
26.Garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii ajal ilmsiks tulnud ehitusvead. Praegusel juhul ei ole tegemist ehitusveaga, st töövõtja töö vastab lepingu tingimustele. Tegemist ei ole VÕS §-s 642 kirjeldatud olukorraga.
27.Et hageja töö vastas lepingu tingimustele kinnitab asjaolu, et töö üleandmise hetkel vastas Anna küla veevõrku antav vesi joogiveele kehtestatud nõuetele. Tõsiasja, et töövõtja on lepingut täitnud kohaselt, kinnitab ka MIRIDON OÜ ekspertarvamus. Anna puurkaevu vee kvaliteedi oluline muutumine on erakorraline olukord, st esineb lepingu poolte kontrollile mittealluv sündmus, mis välistab tellija õiguse nõuda garantiikirja lisas nr 1 garanteeritud summa väljamaksmist endale. Töövõtja rajatud Anna veetöötlusjaama veepuhastustehnoloogia vastavust kostja hanketingimustega, lähteülesandega ning hankedokumendiga kinnitas riiklikult tunnustatud ekspert PP oma eksperthinnangus. Ekspert ei osanud anda seisukohta, miks valitud veepuhastustehnoloogia ei taga enam joogivee vastavust nõuetele, arvestades, et tööde lõpetamisel ning pärast seda vastas joogivee kvaliteet nõuetele. Kostja on menetluse käigus esitanud ka ekspert JJ arvamuse, kes samuti kinnitab, et töövõtjal olemas olnud lähteandmete põhjal valis hageja õige veetöötluse tehnoloogia.
28.Eeltoodu kokkuvõttes on selge, et hageja valitud veepuhastustehnoloogia valik oli õige ning hageja tehtud töö vastab lepingutingimustele. Kostja on tuginenud üksnes üldsõnalisele väitele, mille kohaselt ilmnesid lepingu alusel teostatud töös garantiiperioodi jooksul puudused. Asjas esitatud veeanalüüsid kinnitavad üksnes probleemi olemasolu põhjavees, mitte hageja poolt teostatud töös. Kaasatud ekspertide hinnangul on saanud selgeks, et veekvaliteeti halvendab mikrobioloogiline probleem, mida Terviseameti nõuetele vastavad veeproovid ei tuvasta ning mille näol on tegemist läbi uurimata temaatikaga. Seega ei saanud töövõtja sellist probleemi ette näha ning sellest tulenevalt ei kanna töövõtja riisikot, mis tuleneb toorvees elutsevatest bakteritest, mida ei olnud võimalik tuvastada.
29.Maakohus luges hageja töö mittevastavaks tuvastamata, millises osas ei vasta töö lepingule. Lähtumine eeldusest, et hageja töö tuleb võrdsustada probleemi olemasoluga põhjavees, on viinud maakohtu ebaõige järelduseni, et kostjal on õigus garantii realiseerida.
30.Kostja rikkus lepingut, kui realiseeris garantii suuremas summas kui on põhjendatud ja vajalik. Callefiks OÜ pakkumise kohaselt on Anna veetöötlusjaama tehnoloogia täiendamise rahaliseks kuluks 800 eurot, pärast milliste täienduste tegemist on võimalik tagada määrusele vastav vee kvaliteet. VÕS §-st 650, lepingu p-st 4.2 ning garantiikirja lisast nr 1 tulenev garantii on olemuselt töövõtja kinnitus ja kohustus omal kulul kõrvaldada garantii ajal ilmnenud puudused. Ühelgi juhul ei ole garantiisumma näol tegemist tellijale makstava fikseeritud suuruses trahvisummaga selle eest, et garantiiajal ilmnesid tehtud töös puudused elik tellijal on õigus nõuda garantiisumma väljamaksmist üksnes ulatuses, mis on vajalik töös esineva puuduse kõrvaldamiseks. Hageja rõhutab, et olukorras, kus hageja esitas maakohtus tõendid tööde maksumusest, mis tagavad vee kvaliteedi vastavuse määruse nõuetele, tulnuks kostjal tõendada vastupidist, st asjaolu, et kogu garantiisumma on vajalik saavutamaks Anna veetöötlusjaamast väljuva vee normikohasus.
31.Kostja kuritarvitab tema kasuks väljastatud garantiid. Kostja on põhjendanud garantii väljamaksmise vajadust eelkõige sellega, et kostjal tuleb tellida pädevalt isikult Anna joogivee halva kvaliteedi põhjuste väljaselgitamiseks ekspertiis ning puuduste
kõrvaldamiseks vajalikud tööd, milleks vahendeid kostja eelarves planeeritud ei ole. Hagejale jääb arusaamatuks, miks ei ole kostja lubanud ega luba jätkuvalt hagejal täiendada Anna veetöötlusjaama Callefiks OÜ pakkumises toodud tehnoloogiaga. Kostja käitumine ei vasta garantii mõttele ega sisule, vaid on hoopis vastuolus VÕS §-s 650 ja § 646 lg-s 5 sätestatuga. Hoolimata asjaolust, et garantii pöörati täitmisele juba
30.mail 2016, ei ole kostja ikka veel astunud samme hageja töös väidetavalt esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja hinnangul kinnitab eelöeldu, et etteheidetud puudusi töös tegelikult ei esine ning probleem on põhjavees, mille eest töövõtja lepingust tulenevalt ei vastuta. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja maakohtu poolse hinnanguga kogutud tõenditele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 438 lg 1 ja 442 lg 8 rikkudes hinnanud kohtule esitatud tõendeid ebaõigesti ja teinud seetõttu vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude kohta ekslikud järeldused. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel otsuse tühistamise. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks menetlemiseks.
34.Kolleegium käsitleb esmalt maakohtu otsuse tühistamise põhjusi (I ja II) ning teeb seejärel menetluslikud otsustused (III). I
35.Maakohus on asja lahendamisel teinud õigesti kindlaks rea asjaolusid, mille üle pooltel vaidlus puudub. Nii on maakohus õigesti leidnud, et pooled ei vaidle selle üle, et riigihankemenetluse (nr 129538) tulemusena on 9. mail 2012 poolte vahel sõlmitud ehitustöövõtuleping nr ÜF 129538-2, mille esemeks oli rekonstrueerida ja ehitada välja ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemid Koigi vallas Koigi külas ja Päinurme külas, Paide vallas Anna külas ja Sargvere külas ning Tarbja külas. Maakohus on õigesti tuvastanud ka selle, et töö hõlmas muuhulgas hageja kohustust rekonstrueerida Anna puurkaev. Seejuures pidi töövõtja tegema kõik vajalikud uuringud ja selgitama välja olemasoleva olukorra. Kõikidele rajatavatele ja rekonstrueeritavatele puurkaevudele tuli projekteerida veetöötlusseadmed, millest väljuva vee kvaliteet pidi vastama õigusaktides toodud nõuetele. Kohus on tuvastanud ka selle, et hageja tegi tööd ning kostja võttis tööd vastu 28. oktoobril 2013 vastuvõtuaktiga nr 13-87/278-v-WP. Samuti tuvastas kohus, et mõned kuud pärast töö üleandmist ja vastuvõtmist ilmnesid veekvaliteedis puudused, millele kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu ning hageja on üritanud korduvalt joogivee kvaliteedi mittevastavust kõrvaldada. Kuna see ei õnnestunud, pööras kostja täitmisele hageja antud garantiiaja kohustuse tagamiseks väljastatud pangagarantii 63 588,55 euro ulatuses. Vaidluse aluseks on jäänud küsimus, kas kostjal oli õigus garantii maksma panna või mitte.
36.Kuna kostja poolt garantii realiseerimise õigus tuleneb töövõtulepingu rikkumisest, tuleb vaidluse lahendamisel juhinduda VÕS § 635 lg-st 1, mille järgi kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita
vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Seega omab praeguse vaidluse lahendamisel olulist kaalu töövõtja kohustuste täpse sisu tuvastamine.
37.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, kuna on jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ning rajanud otsuse tõenditele, milles kajastatud informatsiooni paikapidavuse kontrollimisele ei ole maakohus tähelepanu pööranud.
38.Maakohus on leidnud, et hageja rajatud Anna veetöötlusjaama veepuhastustehnoloogia ei vasta kostja hanketingimustele ega lähteülesandele. Kohus on selle järelduse teinud peamiselt tuginedes 1. juuni 2017. a määruse alusel korraldatud ekspertiisi tulemustele (III kd, tl 107-127). Iseenesest on õige maakohtu lähenemine, mille kohaselt on põhjendatud vaidluse aluseks olevate asjaolude tuvastamisel omistada tsiviilasjas kohtu määratud ekspertiisile tõendina olulisemat kaalu võrreldes poolte esitatud asjatundja arvamustega. Kohtu määratud ekspertiisi tulemuste tõendina eelistamine on TsMS § 442 lg 8 järgi põhjendatav sellega, et kohtuliku ekspertiisi läbiviinud ekspert on pälvinud riikliku tunnustuse, on pooltest sõltumatu ning seotud teadvalt vale arvamuse andmise eest ettenähtud sanktsioonidega (TsMS § 303 lg 5), mis tõstab tõendi usaldusväärsust. Seejuures ei tohi kohus otsust tehes suhtuda ekspertiisi kriitikata ega jätta tähelepanuta vajadust kontrollida, kas ekspertiisi tulemus on seostatav kohtuasja lahendamiseks vajalike asjaoludega ning võimaldab lugeda need tuvastatuks. Samuti tuleb kohtul hinnata, kas eksperdi järeldused põhinevad asjakohastel ja kontrollitavatel andmetel.
39.Maakohus ei ole pööranud tähelepanu sellele, et ekspert PP ei ole oma arvamuses sisuliselt analüüsinud küsimust, millistele tehnilistele tingimustele pidi töövõtulepingu järgi hageja tehtud töö vastama. Ekspert on arvamuse punktides 2.1.1 – 2.1.3 veetöötluse rajamisel teostatud tööde ülevaate ja analüüsi pealkirja all üksnes kirjeldanud olemasolevat olukorda (III kd, tl 113-122). Arvamuse tulemusena on ekspert napisõnaliselt punktis 3.1 järeldanud, et Anna veepuhastusjaama tehnoloogia vastab hanketingimustele ja lähteülesandele, kuid tehnoloogiline skeem oleks vajanud põhjalikumat läbitöötamist (III kd, tl 122). Ülejäänud vastuste kokkuvõtteks võib öelda, et ekspert on möönnud, et filtreeritud joogivee kvaliteet ei vasta nõuetele, samuti on ekspert leidnud, et praegusel kujul rajatud süsteemiga ei olegi võimalik puhast joogivett tagada (III kd, tl 123-127). Selline arvamus ei anna vastust küsimusele, kas hageja täitis töövõtulepingut vastavalt sellele, milles pooled kokku leppisid. Teiste sõnadega – asjas on jäänud sisuliselt tuvastamata, kas hageja rajatud veepuhastustehnoloogia vastab kostja hanketingimustele ja lähteülesandele või mitte. Selliselt püsitatud küsimusele vastuse andmine eeldanuks esmalt eksperdi poolt selguse loomist selles, millistele tehnilistele tingimusele pidi rajatav veepuhastussüsteem kokkulepitu kohaselt vastama ning seejärel eksperdi põhjendatud seisukohta selle kohta, kas ja millised puudused võrreldes kokkulepituga hageja ehitatud süsteemis esinevad. Ekspert on arvamuses küll väitnud, et seadme valiku tegi hageja alltöövõtja Callefix OÜ, kuid ekspert ei ole osutanud sellele, et hageja või tema alltöövõtja oleks pidanud kokkleppe töövõtulepingu nõuetekohaseks täitmiseks valima teistsuguse tehnoloogia ega ka täpsustanud, milline teistsugune tehnoloogia olema pidanuks.
40.Eeltoodu alusel tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, milline oli töövõtja kohustuste täpne sisu ning seejärel hinnata, kas hageja on töövõtulepingut rikkunud või mitte. II
41.Lepingu rikkumise kohta ennatlikult tehtud otsustuse tõttu on maakohus jätnud ekslikult käsitlemata küsimuse, kas hageja pakutud alternatiivne lahendus vee puhastamiseks on kokkuleppe kohaselt vastuvõetav.
42.Kostja väide, et rajada tuli keemiavaba veepuhastussüsteem, on jäänud seni tõendamata. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Seepärast tuli kostjal esitada tõendid selle kohta, et hageja poolt rajatud veepuhastussüsteem ning ka kostja pakutud alternatiivne lahendus vee klooriga puhastamiseks ei vasta poolte kokkuleppele.
43.Asjaolu, et hageja nägi esialgselt ette ilma kloori doseerimata veepuhastussüsteemi, kus oksüdeerijaks on õhuhapnik, ei muuda sellist lahendust kokkuleppe selliseks tingimuseks, mis välistaks hilisemalt ilmnenud puuduse kõrvaldamise vajaduse tekkimise korral hageja poolt veepuhastuseks alternatiivse lahenduse leidmisel ka kemikaalide kasutamist, kui see jääb õigusnormides ettenähtud piiridesse. Kloori kasutamine puhastussüsteemides on reguleeritud sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruses nr 1, millega sätestatakse joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Nimetatud määruse lisaks 2 oleva tabeli kohaselt tohib joogiveeks kasutatav põhjavesi sisaldada kloriidi maksimaalselt 250 mg/l1 kohta.
44.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul seega võtta seisukoht, kas poolte kokkuleppe kohaselt on välistatud hageja pakutud alternatiivne lahendus vee puhastamiseks. Kui maakohus jõuab järeldusele, et alternatiivne vee puhastamise lahendus on lubatav, tuleb kohtul sõltuvalt alternatiivse lahenduse maksumusest hinnata, kas kostja poolt garantii realiseerimine 63 588,55 euro ulatuses on olnud õigustatud.
45.Ringkonnakohus püüdis tõendite uurimisega ja kohtuistungil kostja esindajale küsimuste esitamisega eespool kirjeldatud ebaselgusi kõrvaldada. Kolleegium soovis saada selgust tellija poolt soovitud töö täpsete tingimuste kohta ning vastust küsimusele, millele tuginedes kostja väidab, et hageja pakutud alternatiivne kloori doseerimisega senise veepuhastuse süsteemi täiendamine ei ole poolte sõlmitud kokkuleppe tõttu või muul põhjusel vastuvõetav. Kohtu küsimused jäid istungil vastuseta. Hanke dokumentide osaks III olevate Tellija Tingimuste p 6.7, millele kostja esindaja viitas ning mis sätestab veetöötluse projekteerimise tingimused, vee klooriga puhastamist ringkonnakohtu hinnangul ei välista. Nimetatud dokument oli maakohtule esitatud digitaalsel kujul, kuid maakohus on jätnud selle pabertoimikusse köitmata. Seepärast lisas ringkonnakohus selle ise pabertoimikule (IV kd, tl 179-236).
III
46.Kolleegium ei pea põhjendatuks koguda hageja poolt väidetava lepingu rikkumise ja tema poolt pakutud alternatiivse veepuhastamise lahenduse aktsepteeritavuse kohta tõendeid apellatsioonimenetluses, kuna see tähendaks tõendite kogumist ja hindamist ulatuses, mis väljub kolleegiumi arvates apellatsioonimenetluses tõendite esmakordse hindamise lubatavuse piiridest. Ringkonnakohtul ei ole seetõttu võimalik maakohtu otsuses olevaid eelmärgitud menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja tõenditele sisulist hinnangut andma. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samal põhjusel jätab kolleegium rahuldamata kostja taotluse menetluse uuendamiseks.
47.Samuti ei võta kolleegium vastu kostja poolt menetluse uuendamise taotlusele uue tõendina lisatud veetöötluse standardit EVS 847-2:2016. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus võtta vastu esimese astme kohtus esitamata jäetud tõendeid üksnes juhul, kui need jäeti esimese astme kohtu poolt põhjendamatult tähelepanuta või kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Sellitele asjaoludele ei ole kostja uut tõendit esitades tuginenud.
48.Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.