Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-16-14 21.06.2016 esitas hageja tulenevalt asjaolust, et 30.05.2016 debiteeris Swedbank AS hageja kontot summas 63 588,55 eurot, lisaks 150 eurot menetluskulu, muudetud nõude ja palus kostjalt välja mõista Lepingust tulenev kahju 63 738,55 eurot, lisaks viivis 14,06 eurot päevas alates kahjunõude esitamisest 21.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõude summa (II 55-64). 09.02.2018 teatas hageja, et seoses OÜ C pakkumisega nr x vähendab ta oma nõuet 800 euro võrra, mistõttu tema lõplikuks nõudeks kostja vastu jääb 62 788,55 eurot, sest antud summas on kostja alusetult hageja poolt antud garantiiaja tagatise täitmisele pööranud (IV kd tl 50-52). 21.09.2018 kohtuotsusega jättis kohus hagi rahuldamata. 01.04.2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistas kohus Pärnu Maakohtu 21.09.2018 kohtuotsuse ja saatis asja Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. 01.04.2019 Tallinna Ringkonnakohtu määrusele esitas hageja kassatsioonikaebuse, kuid 05.09.2019 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusega jättis kohus kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata. Hagi asjaolud Hagivalduse kohaselt sõlmis hageja 09.05.2012 riigihankemenetluse nr x tulemusena kostjaga ehitustöövõtulepingu nr x (Leping, lisa 1), mille esemeks oli rekonstrueerida ja ehitada välja ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemid xxxxx vallasxxxxx külas ja xxxxxxx külas, xxxxx vallas xxxx külas ja xxxxxxx külas ning xxxxxx külas (Tööd). Tööde täitmisaeg oli 400 päeva. Tööd hõlmasid muu hulgas hageja kohustust rekonstrueerida xxxx puurkaev. Seejuures pidi hageja tegema kõik vajalikud uuringud ja selgitama välja olemasoleva olukorra (Tellija Tingimused punkt 3.4.1.3.2). Rajatavatele ja rekonstrueeritavatele puurkaevudele tuli projekteerida veetöötlusseadmed. Puhastusseadmest väljuva vee kvaliteet pidi olema puhastatud tasemeni, et kõigile tarbijatele oleks liitumispunktides tagatud vesi, mis vastab sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (SM 02.01.2003 määrus nr 1) toodud nõuetele. Juhul, kui renoveeritavast või rajatavast puurkaevust varem tehtud ja/või tehtavad veeanalüüsid ei vasta SM 02.01.2003 määrusele nr 1 ning veetöötlust ei ole käesolevates Tellija Tingimustes ette nähtud, tuli projekteerimisel ja ehitamisel arvestada vastavate veepuhastusseadmete ja kõige sinna juurde kuuluva tulevikus lisamise võimalusega (näha ette vajalik ruum, elektrivõimsus, ehitada välja hoone põranda alla jäävad jääk- ja pesuvee torustikud jms). Tellija Tingimustele oli lisatud ka xxxxxxxxxxx xxxx küla puurkaevust 06.10.2009 võetud Tervisekaitse-inspektsiooni Joogivee keemiline analüüs (protokoll nr x, lisa 2), mis näitas raua sisaldust üle normi. Hageja teostas lepingujärgsed Tööd, sh viis 24.09.2012 läbi xxxx puurkaevu videouuringud ja teostas 25.09.2012 veeanalüüsid. Videouuringud otseseid ega kaudseid tundemärke leketest ei tuvastanud ja uuringu läbiviija OÜ B andis soovituse puurkaevu ekspluateerimiseks. Veeanalüüsid näitasid vee üldraua sisalduseks 0,325mg/l, st vees esines üleliigset rauda. Muude näitajate osas vastas xxxx puurkaevuvesi nõuetele. Nendele andmetele tuginedes teostas hageja xxxx asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd, sh valis ja paigaldas xxxx asula veetöötlusjaama veetöötlus-tehnoloogia. Kirjeldatud tööd võttis Tellija 28.10.2013 Töövõtjalt vastu ning AS T väljastas selle kohta Vastuvõtuakti nr 13-87/278-v-WP. Vastuvõtuaktis kinnitas AS T muu hulgas, et xxxx asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd on lõpule viidud 30.09.2013 ning sellest kuupäevast algab selle Töö puudustest teatamise ajavahemik Lepingutingimuste mõistes ning garantiiaeg ehitusseaduse mõistes. Lepingu Eritingimuste p 10.2 kohaselt oli vastuvõtuakti väljastamise eelduseks veetöötlusseadmete puhul muu hulgas veetöötlusseadmest väljuva joogivee vastavus seadusandluses ja Tellija Tingimustes sätestatud parameetritele, mida Töövõtja pidi tõendama katsetulemustega vastavalt seadusandlusele ja Tellija Tingimustele. Hageja hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt olla mõistlikku vaidlust selles, et hageja poolt teostatud Tööd, sh xxxxpuurkaevpumpla rekonstrueerimistööd, vastasid Lepingus kokkulepitule ning seaduses sätestatud nõuetele.

2-16-14 - 26.11.2013 väljastas Swedbank AS Garantiikirja nr x (Garantiikiri), mille kohaselt Swedbank AS garanteerib Tellijale Tellija esimesel nõudmisel kuni 63 588,55 euro suuruse summa tasumise juhul, kui Töövõtja rikub Lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 09.12.2015. - perioodil 16.05.2014 kuni 18.08.2015 teavitasid Insener ja kostja hagejat korduvalt (16.05.2014, 19.11.2014, 03.06.2015, 18.08.2015), et Xxxx asula veetöötlusjaama väljuvas vees sisalduv raua kogus ei vasta kvaliteedinõuetele, st et väljuvas vees on ettenähtust rohkem rauda. - Hageja teostas puuduste kõrvaldamiseks filtrite täiendava läbipesu, muutis aeratsioonitsükli sõltuvaks puurkaevupumba tööst ja kontrollis läbipesu automaatika tööd, muutis puhastusprotsessi jne. Hageja teatas, et on nõus proovima viimasena paigaldatud filtersüsteemi (2015 suvel asendati seni kasutusel olnud filtersüsteem ARS 410 Triplex filtersüsteemi ARS 500 Duplex vastu) häälestama selliselt, et tarbijale mineva vee näidud vastaksid nõuetele. Hageja juhtis kostja tähelepanu, et tarbijale mineva vee kvaliteedi kõikumine võib olla seotud ka toorvee näitajate muutumisest puurkaevus, samuti selgitas, et seoses võimaliku toorvee näitajate muutumisega sai ekspluatatsiooni käigus muudetud puhastusprotsessi ning et selle lõplik ümberhäälestamine on osutunud eeldatust keerulisemaks. - 30.09.2015 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr x, millega pikendati Lepingu Puudustest Teatamise Ajavahemikku (garantiiaeg) kolme kuu võrra kuni 31.12.2015. Hageja kohustus pikendama pangagarantiid. - 28.10.2015 väljastas Swedbank AS Garantiikirja nr x lisa nr 1 (edaspidi ka Garantiikirja lisa 1), millega garanteeris kostjale tema esimesel nõudmisel kuni 63 588,55 euro tasumise juhul, kui hageja (Töövõtja) rikub Lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 12.03.2016. Garantiikirja lisa nr 1 punkti 11 kohaselt Garantiikirja lisa nr 1 asendab ja jätkab 26.11.2013 väljastatud garantiikirja nr x. - 01.12.2015 teatas hageja kostjale, et 2015 sügisel võeti lisaks rauale ja mangaanile ka teiste oluliste näitajate proovid ning selgus, et põhjavee oksüdeeritavus on tõusnud lubatud piirväärtuseni. Ka hilisematest proovidest selgus, et põhjavee oksüdeeritavus ületas kuni kahekordselt norme ja kolmekordselt esialgsetes andmetes olevat. Viimastes proovides oli ülenormatiivne ka nitritite sisaldus. Hageja märkis, et veetöötluse käikuandmisest ja kuni teatamise ajani on xxxx puurkaevu toorvees toimunud olulised muudatused, mis ei võimalda projekteerimisaegsete uuringute põhjal valitud veetöötlustehnoloogiaga tagada raua, oksüdeeritavuse ja nitritite sisalduse osas nõuetele vastavat tulemust. - 22.12.2015 esitas kostja Swedbank AS-le taotluse (Taotlus) maksta talle välja Garantiikirja lisas nr 1 garanteeritud summa. Sellele vastuseks teatas hageja 28.12.2015, et Terviseamet on analüüsinud veeproove pärast veepuhastussüstesteemi läbimist ja sellele näitajale tuginemine ei ole asjakohane, kuna probleem on puhastussüsteemi suubuva vee näitajates. Põhjavee kvaliteedi muutumist ajas ei saa kuidagi käsitleda hageja (Töövõtja) tegemata tööna. Tegemist on vääramatu jõuga. - 30.12.2015 teatas Swedbank AS hagejale, et maksab garantiisumma kostjale välja 05.01.2015. Hageja on seisukohal, et tema on täitnud Lepingust tulenevad kohustused. Töö üleandmise hetkel vastas Xxxx küla veevõrku antav vesi joogiveele kehtestatud nõuetele. Käesolevaks hetkeks on xxxx puurkaevust väljuva toorvee (põhjavesi) kvaliteet oluliselt muutunud võrreldes Töövõtjale aluseks olnud lähteandmetega. Veeanalüüsid näitavad orgaanilist päritolu komponentide ülenormatiivseid või muutlikke sisaldusi, mida looduslikus põhjavees kas ei esine või esineb väga väikestes kogustes (ammoonium, oksüdeeritavus, nitrit). Nitrite liigkõrge sisaldus põhjavees xxxxb aga tunnistust väliste mõjutuste olemasolust (põhjavee saaste, veekihtide omavaheline segamine, omavolilised või ebaõnnestunud puurimistööd lähikonnas) ning see raskendab tavapärase veetöötlustehnoloogia kasutamist. Sellist probleemi ei olnud hagejal (Töövõtjal) võimalik ette näha, sest probleemi tuvastamine on võimalik üksnes veetöötluse pikaajalise ekspluateerimise käigus (üle aasta möödumisel jaama üleandmisest). Selline uuringuaeg Lepingu Täitmisaja mõistes oli ajaliselt võimatu ning sellest tulenevaid riske ei saa

2-16-14 kanda Töövõtja. Liiati, Töövõtja ei saa vastutada selle eest, kui kolmas isik on põhjustanud põhjavee reostuse. Hageja on Lepingu täitnud nõuetekohaselt ega ole rikkunud Lepingust tulenevat garantiiaja kohustusi. Seetõttu leiab Töövõtja, et Tellijal puudub õigus nõuda Garantiikirja lisas nr 1 garanteeritud summa väljamaksmist endale. 21.06.2016 esitatud hagiavalduses teatas hageja, et jääb 04.01.2016 hagiavalduses ning sellele järgnenud seisukohtades esitatud asjaolude ja tõendite juurde, st et hageja Töövõtjana ei ole rikkunud Lepingut ega sellest tulenevaid garantiiaja kohustusi; toorvee kvaliteedi oluline halvenemine on Töövõtja kontrollile mittealluv sündmus; Garantii täitmisele pööramisega rikkus kostja Lepingust tulenevat kohustust kasutada garantiid vaid juhul, kui hageja rikub garantiiaja kohustusi; Swedbank AS regressnõude rahuldanud hagejal on vastavas ulatuses (vähemalt 63 588,55 eurot, lisaks menetlustasu) tekkinud kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju 63 588,55 eurot, lisaks mõista välja viivis seadusjärgses määrast alates 21,06.2016 kuni põhinõude täitmiseni. 12.01.2018 menetlusdokumendis tegi hageja kostjale ettepaneku, et hageja alltöövõtja OÜ C paigaldab xxxx veetöötlusjaama 14.09.2017 pakkumise nr x kohase lahenduse ning töö eest tasub hageja. Samas märkis hageja, et kui kostja ettepanekuga nõus ei ole ja soovib tööd ise teha, siis loobub hageja oma nõudest 800 euro ulatuses ning hageja nõudeks jääb 62 788,55 eurot. Kostja vastuväited 25.01.2016 vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et garantiisumma väljamaksmise tingimused olid täidetud ning pangagarantii maksmapanek õigustatud. Pooltevahelise töövõtulepingu eesmärgiks oli muu hulgas rekonstrueerida xxxx puurkaev ja saavutada xxxx küla joogivee kvaliteedi vastavus nõuetele. Isegi kui toorvee kvaliteedis esinenuks muutusi, oli seesuguste muutuste ettenägemine ja Töö teostamisel nendega arvestamine hageja kui Töövõtja risk. Tulenevalt VÕS §-st 155 ja arvestades Riigikohtu seisukohti ei ole hageja toonud hagis esile ühtegi asjaolu, mis oleks käsitletav garantiilepingust tuleneva vastuväitena ning võiks välistada Garandi poolt Garantiisumma väljamaksmise. Kuna Lepingu alusel teostatud Hageja Töös ilmnesid puudused garantiiaja jooksul ning Töövõtjal ei õnnestunud neid puudusi Tellija korduvatele nõudmistele ja täiendavalt antud tähtaegadele vaatamata kõrvaldada, oli pangagarantii maksmapanek Tellija poolt lubatav. Kuigi hageja hinnangul on tema vastutus Töös ilmnenud puuduste eest rikkumise vabandatavuse tõttu välistatud (kostja sellega ei nõustu), ei välista see Tellija võimalust esitada Töövõtjale täitmisnõue garantiikohustuse alusel ja rikkumisel pöörata Töövõtja garantiiaja kohustuse tagamiseks väljastatud pangagarantii täitmisele. Garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust, st garantii puhul on tegemist vabandatavusest sõltumatu töövõtja vastutusega. Hageja seisukohad, et toorvee kvaliteedi olulise muutumise kohta sh ka inimtekkelisel põhjusel, samuti mikrobioloogilisest olukorrast tingituna, on paljasõnalised ja oletuslikud. Samas ei oma ka hageja väited vääramatu jõu esinemise kohta garantii maksmapaneku seisukohalt tähtsust. Küll omab tähtsust asjaolu, et hageja on valinud ja paigaldanud vale/puuduliku filtersüsteemi. Põhjavee kvaliteedi muutmise kohta on ekspert märkinud, et veeproovide analüüsi tulemustest nähtuvalt on xxxx küla puurkaevu vee kvaliteet raua sisalduse osas kõikuv, kuid mingit drastilisi muutusi või trendi pole võimalik välja tuua. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

2-16-14 õiguslike väidetega.

2-16-14 on korrektne ning pank maksab garantiisumma Garantii saajale 05.01.2016 välja; - 30.05.2016 debiteeris Swedbank AS hageja kontot summas 63 588,55 euro selgitusega Swedbank AS nõude väljamaks x ja summas 150 eurot selgitusega “Tasutud x Menetlustasu”. Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud (I kd tl 14-77,78,79-80,81,82,83-85,86-87,88,89-90,91,92-93,94106,107-108,109-113,114-117,118-119,120-122,123-130,131-137,138-140,141-142,143,144-145,146, 147-148; II kd tl 11-12,13-33,67-73,74-75,96-100,101-103,104-105,106,1114-116,119-120,156-162,164240). Vaidlustamata asjaolud loeb kohus tuvastatuks.

2-16-14 vastanud, et Töövõtja on küll jälginud Tellija Tingimuste p-i 5 (teostanud puurkaevu videouuringu ja pesu), kuid puurkaevu veekvaliteedi uuringud on jätnud piisavas mahus teostamata (V kd tl 173-174). Täiendavates vastustes viidatud Tellija Tingimustest (IV tl 179-236) tuleneb, et töövõtja kohustuseks oli teha kõik vajalikud uuringud ja selgitada olukord (p 3.4.1). Samuti kohustus Töövõtja enne ehitatavate või rekonstrueeritavate süsteemide ja seadmete hankimist kontrollima nende kavandatavat jõudlust ja muid tehnilisi näitajaid. Selleks peab ta tegema täiendavaid vooluhulgamõõtmisi ja veekvaliteedi uuringuid (p 6.1). Lisaks on ekspert leidnud, et veetöötluse ehitamisel pole järgitud tellijale esitatud tööprojekti, paigutati mitteprojektne filtrisüsteem, puudub kirjalik taotlus ja tellija/inseneri poolne heakskiit filtrisüsteemi korduvaks asendamiseks. Saavutamata on tellija poolt seatud eesmärk: tagada nõuetekohane joogivee kvaliteet. Esitatud ei ole tegelikult ehitatud filtrisüsteemi, puurkaevu pumba tehniline dokumentatsioon ja süsteemi teostusjoonised või projekti muutmise joonised. Ekspert ei kinnita eksperthinnangus hageja seisukohta, et xxxx puurkaevu joogivee mittevastavus kehtivatele nõuetele on tingitud põhjavee kvaliteedi olulisest muutumisest ajas või inimtekkelistel põhjustel (III kd tl 107-127). Hageja on leidnud, et tema valitud veepuhastustehnoloogia valik oli õige ning hageja tehtud Töö vastab lepingutingimustele. Kohus nõustub kostja arvamusega, mis seab kahtluse alla H.T Lühihinnagu objektiivsuse (V kd tl 23-25). H.T on hinnanud bakterioloogia analüüsi igas mõttes nö puhtana, samas on hageja väljendanud korduvalt seisukohta, et see nii ei ole. H.T on Lühihinnangu p-s 1 leidnud, et puurkaevu uuringud olid konkreetsel juhul piisavad projekteerimistööde läbiviimiseks, kuid samas p-s 2 on märkinud, et tegelike vooluhulkade ja nende ebaühtluse uuringuid projektis kajastatud ei ole. Lühihinnangus (p 2) ei ole H.T teinud järeldust tehnoloogia pädevuse kohta ning sisuliselt jääb selgusetuks, millel põhineb Lühihinnangu järeldus. Lühihinnangu p-s 3 on H.T jätnud käsitlemata, millise rauasisalduse jaoks töövõtja filtri projekteeris, kas hankedokumentides näidatud väärtusele või uuringujärgsele väärtusele. Lühihinnangust ei tulene, mille põhjal on H.T jõudnud järelduseni, et seadmete töö on tagatud toorvees 20% rauasisalduse kõikumiste korral. Kuigi H.T ei ole pidanud mangaaniprobleemi analüüside põhjal aktuaalseks, näitab probleemi olemasolu Terviseameti kontrollproov ning vastava probleemi olemasolu on kostja märkinud oma varasemates menetlusdokumentides (näit 12.09.2016). Lühihinnangu p-s 4 on H.T tegelikult tuvastanud nii nagu ka riiklik ekspert M.Poola, et paigaldatud süsteem ei vastanud täies ulatuses projekteeritud süsteemile. H.T on esitanud hüpoteesi põhjavee bakterioloogia kohta, kuid puuduvad andmed, et ta oleks seda kontrollinud, analüüsinud ja tuvastanud.

2-16-14 võimalik ette näha. 05.07.2018 avaldas hageja, et „Käesolevaks ajaks on selge, et veekvaliteeti halvendab mikrobioloogiline probleem“. Seejuures tugines hageja KK koostatud Asjatundja arvamuses (II kd tl 156-162) väljendatud seisukohale, et põhjavees looduslikult elavad veebakterid leiavad endale filtri täidises soodsa kasvukeskkonna ning seeläbi väheneb filtrite puhastuse efektiivsus. Selliste bakterite olemasolu ei kajastu aga Terviseameti poolt teostatavates mikrobioloogilistes analüüsides, mistõttu ei saanud hageja töövõtjana sellist probleemi ette näha. Sellest tulenevalt ei kxxxx hageja ka riisikot, mis tuleneb toorvees elutsevatest bakteritest, mida ei olnud võimalik tuvastada. 26.08.2020 on hageja tuginenud täiendavalt H.T arvamusele (Lühihinnang), mille kohaselt olid puurkaevu uuringud antud juhul piisavad projekteerimistööde läbiviimiseks, ka hilisemad veeanalüüsid ei ole välja toonud teavet, et lähteandmed olid ebaõiged ja oleks tulnud lähtuda teistest andmetest. Projekteerija on projekteerinud kõik rauaeralduseks vajalikud tööetapid ning seadmed on õigesti dimensioneeritud. Töövõtja on täitnud kõik nõuded, va kahe ehitusjärgse väljundanalüüsi tellimine. H.T arvates võib olla põhjuseks, miks veevarustussüsteem ei toimi, nö bakterioloogiline reostus just kolooniate (PMÜ) baasil (V kd tl 23-25). Sisuliselt leiab hageja, et tema vastutus garantiiajal ilmnenud puuduste kõrvaldamata jätmise eest on rikkumise vabandatavuse (vääramatu jõud) tõttu välistatud. Kostja hageja sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et hageja väited vääramatu jõu esinemisest on paljasõnalised, oletuslikud ning asjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Lisaks ei oma mistahes vääramatu jõu asjaolu tähendust Garantii maksmapaneku seisukohalt. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Xxxx ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi puhastusseadmest väljuva vee kvaliteedi mittevastavus SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele on tingitud põhjavees looduslikult elavatest veebakteritest, kes väidetavalt on leidnud puurkaevu filtris endale soodsa kasvukeskkonna ning sellest tulenevalt on vähenenud hageja projekteeritud ja paigaldatud filtrite puhastuse efektiivsus. KK on tema koostatud kirjalikus “Asjatundja arvamuses” (Arvamus) p 3.6 märkinud, et kuna ta on teistes veetöötlusjaamades kokku puutunud sarnaste probleemidega, kus kasutatakse jooniste järgi sarnaseid rauaärastusfiltreid, siis võib ta öelda, et filtrite probleemil võivad olla ka mikrobioloogilised põhjused ... võib juhtuda, et kasutusele võetud filtri täidises leiavad põhjavees looduslikult vähesel arvul elavad veebakterid endale arenguks soodsa kasvukeskkonna, mille tulemusena moodustub filtri biomass. Sellise biokile teke filtrimaatriksis ummistab filtri ja kui see irdub, siis kandub rauda ja orgaanilist massi ka veevõrku. Selliste bakterite olemasolu ei kajastu Terviseameti poolt teostatavates mikrobioloogilistes analüüsides (II kd tl 156-163). Kohtu hinnangul ei ole Arvamuse p-s 3.6. esitatu käsitatav mitte asjatundja arvamusega Xxxx puurkaevu veekvaliteedi nõuetele mittevastavuse põhjuse kohta, vaid Arvamuse andja on esitanud ühe võimaliku oletuse vaidlusaluse probleemi tekkepõhjuse kohta. Arvamusest nähtuvalt ei ole KK tema poolt arvamuse p-s 3.6. esitatud oletuse (järelduse) vastavust vaidlusaluse Xxxx puurkaevu asjaoludele isiklikult kontrollinud ega seal ka tema poolt kirjeldatud olukorra esinemist tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et Arvamuse p-s 3.6. avaldatud KK oletus (järeldus) ei tõenda hageja väidet, et Xxxx puurkaevu veekvaliteeti halvendab mikrobioloogiline probleem, st põhjavees looduslikult elavad veebakterid. H.T on teinud küll oma Lühihinnangus (p 5) järelduse, et suurima tõenäosusega võib põhjuseks olla nö bakterioloogiline reostus just kolooniate (PMÜ) baasil, samas on H.T Lühihinnangus (p-d 3 ja 5) korduvalt esile toonud, et mikrobioloogia analüüse ei ole piisavalt tehtud. Tähelepanuta ei saa jätta kostja märkust, et kogu garantiiperioodi jooksul olid hagejal kõikide mikrobioloogia analüüside tegemiseks võimalused olemas, mida hageja ei kasutanud.

2-16-14 Seega ei ole tõendatud, et Xxxx puurkaevu puhastusseadmest väljuva vee mittevastavus kehtestatud nõuetele on tingitud mikrobioloogilisest põhjusest, mida hagejal ei olnud võimalik ette näha.

2-16-14 ajavahemikus 29.12.1015 kuni käesoleva ajani Xxxx puurkaevu osas vähemalt ühe uue videouuringu, milles tuvastas, et Xxxx puurkaevu konstruktsiooni on tekkinud parandamatu puudus, mis ajendas kostjat rajama uue puurkaevu. Hageja asus tuginema kohtu arvates uuele hagi aluseks olevale asjaolule - Xxxx puurkaevu manteltoru väidetav purunemine, 2020 korraldatud hanke ning sõlmitud töövõtulepingu alusel uue puurkaevu rajamine, kostjale muude puukaevude kuulumine. Eelneva kinnituseks on hageja taotlenud vastava videouuringu väljanõudmist OÜ-lt B. Taotletud videouuringuga saab ilmselt tõendada puurkaevu purunemise seotust sellega, miks hagejal ei õnnestunud Lepingu eesmärki saavutada. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kohtueelselt või kohtumenetluses tuginenud asjaolule, et kostjapoolne rikkumine on olnud tingitud Xxxx puurkaevu manteltoru purunemisest, liiatigi veel ajal, mil oli möödunud Lepingu täitmise periood ja garantiiperiood. Seega leiab kohus, et taotletud tõendi kogumine ei ole asjakohane. Kostja on teatanud, et ta hagi muutmiseks nõusolekut ei xxxx ning kohus leiab, et puudub alus TsMS § 376 lg 2 kohaldamiseks. Seetõttu on kohus jätnud 14.01.2021 kohtuistungil rahuldamata hageja taotluse täiendava tõendi kogumiseks. Kuna vaidlust ei ole, et hageja on korraldanud 2020 uue hanke ja sõlminud töövõtulepingu uue puukaevu rajamiseks, ei ole vajadust ka 14.12.2020 menetlusdokumendi lisade asja juurde võtmiseks. Nimetatud põhjustel jätab kohus hageja vastava vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

2-16-14 tulenevalt puhtalt Töövõtja ülesanne ja risk. Projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast, mis eeldab valitseva olukorra välja selgitamiseks maksimaalselt võimalike uuringute läbiviimist ja olemasolevate uuringute tulemuste kasutamist, kuid Töövõtja alahindas uuringute teostamise tähtsust lõpptulemuse saavutamiseks. Seega kinnitab eksperdi poolt esile toodu, et kloorimise lubatavuse hindamisel tuleb arvestada nii õigusaktide nõuete täitmist, kloorimise vastavust nii seaduse kui standardi nõuetele, kloorimise tehnoloogia sobivust ja ohutust, kas lahenduse väljatöötamisel on arvestatud kohapealseid asjaolusid ning täidetud projekteerimise, uuringute läbiviimise ja kooskõlastamiste nõudeid jne. Kui lubatavuse hinnang on negatiivne, siis ei saa seesugust ettepanekut (C OÜ pakkumist) käsitleda alternatiivse lahendusena ega hinnata selle põhjal ka alternatiivse lahenduse võimalikku maksumust. Ka kostja poolt esitatud ja pakkumise ajal kehtinud Eesti Standard EVS 847-2:2016 (uus EVS V kd tl 6992) p-st 6.1.5 tuleneb kloori kasutamine üksnes desinfitseerimisprotsessis, kuid ei ole ette nähtud klooriga toorvee oksüdeerimist enne filtreerimist. Seega nõustub kohus kostjaga, et hageja 25.05.2020 menetlusdokumendi p-s 2.2.2 esitatud väide kemikaalide kasutamise lubatavuse kohta juhul, kui see jääb õigusnormides ettenähtud piiridesse ja selle sidumine sotsiaalministri määruses näidatud kloriidi maksimaalse sisaldusega 250 mg/l, ei ole asjakohane. Kuna kloor on mürgine aine, nõuab see ka ohutusnõuete täitmist (Standardi p-d 6.9.1; 6.9.2) Samamoodi ei näinud Lepingu täitmise ajal kehtinud EV Standard EVS 847-2:2003 „Ühisveevärk Osa 2: Veetöötlus“ (edaspidi vana EVS) ette kloori kasutamist raua oksüdatsiooniprotsessis. Ka nimetatud standardi järgi oli lubatud kloori kasutamine desinfitseerimise eesmärgil. Kuna desinfitseerimise vajadust käesoleval juhul ei esine, siis ei näinud ka Töövõtja ise ei Lepingu täitmise (sh projekteerimise) faasis ega ka garantiiperioodil ette vajadust seesugust tehnoloogilist „alternatiivi“ rakendada. C OÜ ettepanek kloorimise kasutamiseks esitati alles kohtuvaidluse ajal. Hageja on viidanud SM 02.01.2003 määruse nr 1 §-le 6, kuid viidatud määruse § 6 lg 2 nägi ette kloorimise pinnaveele, mitte veeallikana põhjaveele nagu on Xxxxs. Määruse nr 1 § 6 lg 3 sätestas vajadusel desinfitseerimise juhul, kui selle vajadus on tõendatud. Vajaduse üle otsustamine toimub mitte puurkaevuvee, vaid veevõrgust tarbijatele antava vee mikrobioloogilise koostise järgi. Käesoleval juhul hageja sellist olukorda aga tõendanud ei ole. Seega ei olnud ega ole ka vajadust desinfitseerimiseks. Kui põhjavee desinfitseerimist klooriga lubatavaks pidada, siis vähendaks kostja selgituse järgi see oluliselt tarbijale vee joogiks kasutamise vastuvõetavust kloori lõhna ja maitse tõttu. Sellist tulemust Tellija Töövõtjalt Lepingu alusel ei tellinud. Kostja on veel täiendavalt osundanud sellele, et kloori ühendi lagunemisel tekib vette kloor ja selle ühendid ning aktiivne hapnik, mis hävitab baktereid ja oksüdeerib metalle. Ohuks on seejuures asjaolu, et lisaks sellele toimub kõrvalisi klooriühendi reaktsioone vees oleva orgaanilise ainega, mille tulemusel tekivad vette inimese tervisele ohtlikud kloororgaanilised ühendid. Nimetatud väidet vee kloorimise ohtlikkuse kohta kinnitab ka Eesti Vesi OÜ artikkel ((IV kd tl 60-63). Eeltoodust lähtudes nõustub kohus kostjaga, et alternatiivne lahendus vee puhastamiseks, so C OÜ 14.09.2017 pakkumine, tuleb jätta arvestamata, kuivõrd selles sisalduv lahendus on Xxxx veepuhastussüsteemis tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks sobimatu.

2-16-14 kohustuse kirjeldust (p 3). Nimetatud Garantiikiri kehtis kuni 09.12.2015 (kd I tl 83-85). 28.10.2015 allkirjastas Swedbank AS Garantiikirja nr x lisa nr 1 (Garantiikirja lisa 1), mis asendab ja jätkab Garandi poolt 26.11.2013 väljastatud Garantiikirja (p 11). Garantiikirja lisa 1 punktide 1-3 tingimused on samad mis Garantiikirjas. Garantiikirja lisa 1 kehtis kuni 12.03.2016, hiljemalt millisel kuupäeval pidi Nõue olema Garandi poolt kätte saadud (p 6) (II kd tl 120-122). Eeltuvastatud asjaoludest nähtub, et nii Garantiikiri kui Garantiikirja lisa 1 olid välja antud tagamaks kostjale rahalise hüvitise saamine juhul, kui hageja garantiiajal rikub Lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Lepingu Eritingimuste p 11 „Vastutus puuduste eest“ alapunkt 11.1. kohaselt oli hageja Puudustest Teatamise Ajavahemiku jooksul muu hulgas kohustatud tagama, et tema poolt tehtud Tööd vastavad Lepingule. Lepingu osaks oleva pakkumuslisa kohaselt oli garantiiperiood (Puudustest Teatamise Ajavahemik) 730 päeva. Seega tagas Garantiikirja lisa 1 muu hulgas ka kostja õiguse hüvitisele juhul, kui hageja ei suuda tema tehtud Töös garantiiajal ilmnenud puudusi garantiiaja jooksul kõrvaldada, st viia Töö vastavusse Lepinguga. Garantii maksma panemisel tuleb hinnata selle ulatust. Kostja on leidnud, et garantii maksma panemine on põhjendatud täies ulatuses. Kostja on seoses vajadusega rekonstrueerida Xxxx veetöötlusjaam saatnud välja 3 pakkumiskutset (V kd tl 121-135; 142-158) ning peale läbirääkimisi osutus parimaks pakkujaks F OÜ pakkumise hinnaga 43 479,07 eurot, lisaks käibemaks (V kd tl 136-139), kellega on sõlmitud töövõtuleping. Kostja on korraldanud Xxxx veetöötlusjaama rekonstrueerimistööde hankele hanke omanikujärelevalve teenuse hankimiseks, tunnistades parimaks V OÜ pakkumise hinnaga 5 880 eurot, lisaks käibemaks (V kd tl 156) ning on hankimas täiendavaid töid puuduste kõrvaldamiseks vajalike projekteerimis- ja eitustöödele järgnevaks trassipesuks. AS T poolt tehtud hinnangulise maksumuse kohaselt kulud selleks 20 680 eurot, lisaks käibemaks (V kd tl 158). Kokku on arvestanud kostja Tööde ümbertegemise maksumuseks vähemalt 70 039 eurot. Hageja on leidnud, et Xxxx veetöötlusjaama rekonstrueerimishange on korraldatud oluliselt erinevatel tingimustel, kuid kostja 16.10.2019 pakkumise kutse ja selle tingimused on võrreldavad Lepingu x tingimuste ja eesmärgiga. Kostja on kohtu arvates põhjendatult osundanud sellele, et hageja ise valis eelnimetatud Lepingut täites kloori välistava tehnoloogia projekteerimise ja väljaehitamise. Sama kehtib uue hanke puhul. Ka uus EVS näeb ette rauaärastuse oksüdeerijaks õhuhapniku, kas vabaõhu või surve all, ning ka osoonimise. Kloorimisest räägitakse desinfitseerimise punktis ning kloori kasutamist oksüdeerimise eesmärgil ei soovitata just tervisele ohtlike orgaaniliste klooriühendite tekkimise riski tõttu. Hageja on leidnud ka, et vajalikuks ei saa pidada kõiki tellitavaid töid F OÜ-lt, kuid kostja on selgitanud, et F OÜ poolt tehtud pakkumus ei ole alternatiiviks C OÜ klooriga desinfitseerimise pakkumisele, vaid kogu hageja poolt Lepingu raames ehitatud süsteemile. Kuna ei ole leidnud kinnitust, et C OÜ klooriga desinfitseerimise pakkumus probleemi lahendaks, siis nii asjatundjate kui ka ekspert M.P arvamused viitavad eelkõige paigaldatud filtersüsteemi vigadele. Töötava ja hanke eesmärki täitva filtersüsteemi ehitamiseks tuleb seadmed välja vahetada, kuna need ei vasta projektile, valiku eelselt pole tehtud piisavalt uuringuid, neid on korduvalt ümber ehitatud. Hageja on küll väitnud, et paigaldatud seadmed töötavad, kuid garantiiperioodil oli sagedasi vee kvaliteediprobleeme filtreeritud vee lubatud kõrgema rauasisalduse tõttu. Kostja on selgitanud, et asjaolu, et pärast garantiiperioodi on ta saavutanud olukorra, kus vastab vesi nõuetele, kuid see ei tulene mitte hageja tegevusest või tema paigutatud filtritest, vaid sellest, et kostja on rakendanud ajutise käsitisi juhitava katsefiltri, mis tuleb asendada statsionaarse

2-16-14 täisfunktsionaalse süsteemiga ning selle tarbeks uus hange korraldatigi. Kostja on selgitanud, et F OÜ tehnoloogia on hageja ehitatust erinev ja sisaldab ka vahemahutit, mis toob kaasa vajaduse paigaldada vee kvaliteedi parandamiseks antibakteriaalne seade, milleks on valitud ultraviolettkiirguse seade Specton. Kuna see süsteem on projekteeritud F OÜ poolt, ei saa kolmandad isikud teha F OÜ lahendusse tehnoloogilisi muudatusi ega arvestada hageja poolt esitatud H Oü hinnapakkumisega (V kd tl 186). Lisaks sellele, et EVS ei näe klooriga oksüdeerimise lahendust ette, ei sisalda C OÜ 14.09.2017 pakkumine viiteid annustus- ja mõõteriistade olemasolule ega ka sellele, et nende töö oleks automatiseeritud nagu seda nõuab EVS p 6.9.1. Samuti ei sisalda C OÜ 14.09.2017 pakkumine ohutusnõuete tagamist. Esitatud tõenditest nähtub, et F OÜ pakkumus oli soodsaim ning kostja selgitusel selgusid läbirääkimiste käigus asjaolud, mis põhjustasid pakkumise hinna suurenemise. Selgusetuks jääb, millele põhineb hageja väide, et C OÜ pakutud hind on õige, kuna see ei olnud suunatud filtersüsteemi kui terviku puuduste kõrvaldamisele ning vee nõutud kvaliteedi tagamiseke, olles võrreldes teiste pakkumistega (S AS ja F OÜ) sisuliselt täiesti erinev. Kui teised pakkujad leiavad, et selline klooriga desinfitseerimine ei taga vee kvaliteedinormide täitmist, on see täiendavaks kinnituseks, et C OÜ pakkumust ei saa veetöötlusseadmete rekonstrueerimise võrreldavaks pakkumuseks. Usutavad on kostja selgitused, et nõuetele mittevastav vesi on tekitanud joogivee võrku setteid, mis rikuvad joogivee kvaliteeti ka peale veetöötlusjaama rekonstrueerimist ja veepuhastusseadmetest kvaliteedinõuetele vastava vee võrku pumpamist. Selle mõju vältimiseks on trasside läbipesu. Kuna see on otseselt Lepingu rikkumisest tulenev täiendav kulu, ei ole selle seostamine desinfitseerimisseadmega asjassepuutuv ning põhjendatud on selle kulu hüvitamine tagatud Garantiisumma arvelt. Eeltuvastatu kogumis tähendab, et hageja on rikkunud temale Lepingust tulenevat garantiiaja kohustust ning tema rikkumine ei olnud vabandatav. See omakorda tähendab, et kostjal oli õiguslik alus Töövõtja garantiiaja kohustuse tagamiseks antud Garantii täitmisele pöörata. Kuna alternatiivne vee puhastamise lahendus on lubatav ning kohtu arvates on tõendatud selle maksumus vähemalt 70 039 eurot, on õigustatud garantii realiseerimine täies ulatuses, so 63 588,55 euro ulatuses. Garantii täitmisele pööramisega ei rikkunud kostja Lepingut. Samuti ei ole kostja Garantii õiguspäraselt täitmisele pööramisega hagejale kahju tekitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kxxxxb pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hageja hagi rauldamata, st tegi otsuse hageja kahjuks. TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

2-16-14

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.