Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Iris KangurGontšarov ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.10.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-14
Kohtuasi
Wesico Project OÜ hagi AS-i Paide Vesi vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 03.02.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Wesico Project OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
67 843.03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Wesico Project OÜ (registrikood 10882277), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja AS Paide Vesi (registrikood 10464290), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 06.10.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 03.02.2021 otsus jätta muutmata.
2.Wesico Project OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Wesico Project OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-16-14 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 04.01.2016 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus tuvastada, et kostjal ei ole õigust pöörata täitmisele Swedbank AS-i 28.10.2015 garantiikirja nr 13-080195-GF. 21.06.2016 esitas hageja, tulenevalt asjaolust, et 30.05.2016 debiteeris garant hageja kontot summas 63 588.55 eurot, lisaks 150 eurot menetluskulu, muudetud nõude ja palus kostjalt välja mõista töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju 63 738.55 eurot, lisaks viivise 14.06 eurot päevas alates kahjunõude esitamisest 21.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõude summa. 09.02.2018 teatas hageja, et seoses OÜ Callefiks pakkumisega nr 170089 vähendab ta nõuet 800 euro võrra, mistõttu tema lõplikuks nõudeks kostja vastu jäi 62 788.55 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmis hageja töövõtjana 09.05.2012 riigihankemenetluse tulemusena kostjaga kui tellijaga ehitustöövõtulepingu nr ÜF 129538-2 (edaspidi leping), mille esemeks oli rekonstrueerida ja ehitada välja ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemi mh Paide vallas Anna külas, kus töövõtja kohustuseks oli muude tööde hulgas rekonstrueerida puurkaev. Hageja pidi tegema kõik vajalikud uuringud ja selgitama välja olemasoleva olukorra (tellija tingimuste punkt 3.4.1.3.2). Rekonstrueeritavale puurkaevule tuli projekteerida veetöötlusseadmed. Puhastusseadmest väljuva vee kvaliteet pidi olema puhastatud tasemeni, et kõigile tarbijatele oleks liitumispunktides tagatud vesi, mis vastab sotsiaalministri 02.01.2003 määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (edaspidi SM 02.01.2003 määrus nr 1) nõuetele. Juhul kui puurkaevust varem tehtud ja/või tehtavad veeanalüüsid ei vasta määrusele nr 1 ning veetöötlust ei ole tellija tingimustes ette nähtud, tuli projekteerimisel ja ehitamisel arvestada vastavate veepuhastusseadmete ja kõige sinna juurde kuuluva tulevikus lisamise võimalusega (näha ette vajalik ruum, elektrivõimsus, ehitada välja hoone põranda alla jäävad jääk- ja pesuvee torustikud jms). Tingimustele oli lisatud Anna puurkaevust 06.10.2009 võetud Tervisekaitseinspektsiooni joogivee keemiline analüüs (protokoll nr KL2009/V5470K), mis näitas raua sisaldust üle normi. Hageja tegi lepingujärgsed tööd, sh viis 24.09.2012 läbi Anna puurkaevu videouuringud ja tegi 25.09.2012 veeanalüüsid. Videouuringud otseseid ega kaudseid märke leketest ei tuvastanud ja uuringu läbiviija andis soovituse puurkaevu ekspluateerimiseks. Analüüsid näitasid, et vees esines üleliigset rauda. Muude näitajate osas vastas Anna puurkaevu vesi nõuetele. Nendele andmetele tuginedes teostas hageja Anna asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd, sh valis ja paigaldas veetöötlusjaama veetöötlustehnoloogia. Tööd võttis tellija vastu 28.10.2013 ja AS TELORA-E väljastas vastuvõtuakti nr 13-87/278-v-WP. Aktis kinnitati mh, et Anna asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd on lõpule viidud 30.09.2013 ning sellest kuupäevast algab töö puudustest teatamise ajavahemik lepingutingimuste mõistes ning garantiiaeg ehitusseaduse mõistes. Lepingu eritingimuste punkti 10.2 kohaselt oli akti väljastamise eelduseks veetöötlusseadmete puhul mh seadmest väljuva joogivee vastavus seadusandluses ja tellija tingimustes sätestatud parameetritele, mida töövõtja pidi tõendama katsetulemustega. Hageja hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt olla vaidlust, et tehtud tööd, sh
2-16-14 Anna puurkaevpumpla rekonstrueerimistööd, vastasid lepingus kokkulepitule ning seaduses sätestatud nõuetele.
3.26.11.2013 väljastas Swedbank AS garantiikirja, mille kohaselt garanteeris tellijale esimesel nõudmisel kuni 63 588.55 euro suuruse summa tasumise juhul, kui töövõtja rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 09.12.2015.
4.Perioodil 16.05.2014–18.08.2015 teavitasid insener ja kostja hagejat korduvalt (16.05.2014, 19.11.2014, 03.06.2015, 18.08.2015), et Anna asula veetöötlusjaama väljuvas vees sisalduv raua kogus ei vasta kvaliteedinõuetele. Hageja tegi puuduste kõrvaldamiseks filtrite täiendava läbipesu, muutis aeratsioonitsükli sõltuvaks puurkaevupumba tööst ja kontrollis läbipesu automaatika tööd, muutis puhastusprotsessi jne. Hageja teatas, et on nõus proovima viimasena paigaldatud filtersüsteemi (2015. a suvel asendati seni kasutusel olnud filtersüsteem ARS 410 Triplex filtersüsteemi ARS 500 Duplex vastu) häälestada selliselt, et tarbijale mineva vee näidud vastaksid nõuetele. Hageja juhtis kostja tähelepanu, et tarbijale mineva vee kvaliteedi kõikumine võib olla seotud ka toorvee näitajate muutumisega puurkaevus, samuti selgitas, et seoses võimaliku toorvee näitajate muutumisega sai ekspluatatsiooni käigus muudetud puhastusprotsessi ning et selle lõplik ümberhäälestamine on osutunud eeldatust keerulisemaks.
5.30.09.2015 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr PAI-47, millega pikendati lepingu puudustest teatamise ajavahemikku (garantiiaega) kolme kuu võrra kuni 31.12.2015. Hageja kohustus pikendama pangagarantiid. 28.10.2015 väljastas Swedbank AS garantiikirja, millega garanteeris kostjale esimesel nõudmisel kuni 63 588.55 euro tasumise juhul, kui töövõtja rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 12.03.2016. Garantiikirja lisa nr 1 punkti 11 kohaselt asendab ja jätkab lisa 26.11.2013 väljastatud garantiikirja.
6.01.12.2015 teatas hageja, et 2015. a sügisel võeti lisaks rauale ja mangaanile ka teiste oluliste näitajate proovid ning selgus, et põhjavee oksüdeeritavus on tõusnud lubatud piirväärtuseni. Ka hilisematest proovidest selgus, et põhjavee oksüdeeritavus ületas kuni kahekordselt norme ja kolmekordselt esialgsetes andmetes olevat. Viimastes proovides oli ülenormatiivne ka nitritite sisaldus. Hageja märkis, et veetöötluse käiku andmisest kuni teatamise ajani on Anna puurkaevu toorvees toimunud olulised muudatused, mis ei võimalda projekteerimisaegsete uuringute põhjal valitud veetöötlustehnoloogiaga tagada raua, oksüdeeritavuse ja nitritite sisalduse osas nõuetele vastavat tulemust.
7.22.12.2015 esitas kostja Swedbank AS-ile taotluse maksta välja garanteeritud summa. Sellele vastuseks teatas hageja 28.12.2015, et Terviseamet on analüüsinud veeproove pärast veepuhastussüsteemi läbimist ja sellele näitajale tuginemine ei ole asjakohane, kuna probleem on puhastussüsteemi suubuva vee näitajates. Põhjavee kvaliteedi muutumist ajas ei saa käsitleda hageja tegemata tööna. Tegemist on vääramatu jõuga. 30.12.2015 teatas Swedbank AS hagejale, et maksab garantiisumma välja.
8.Hageja on seisukohal, et tema täitis lepingust tulenevad kohustused. Töö üleandmise hetkel vastas Anna küla veevõrku antav vesi joogiveele kehtestatud nõuetele. Praeguseks hetkeks on puurkaevust väljuva toorvee (põhjavee) kvaliteet oluliselt muutunud võrreldes töövõtjale aluseks olnud lähteandmetega. Veeanalüüsid näitavad orgaanilist päritolu komponentide ülenormatiivseid või muutlikke sisaldusi, mida looduslikus põhjavees kas ei esine või esineb väga väikestes kogustes (ammoonium, oksüdeeritavus, nitrit). Nitrite liigkõrge sisaldus põhjavees annab tunnistust väliste mõjutuste olemasolust (põhjavee saaste, veekihtide omavaheline segamine, omavolilised või ebaõnnestunud puurimistööd lähikonnas) ning see
2-16-14 raskendab tavapärase veetöötlustehnoloogia kasutamist. Sellist probleemi ei olnud hagejal võimalik ette näha, sest probleemi tuvastamine oli võimalik üksnes veetöötluse pikaajalise ekspluateerimise käigus (üle aasta möödumisel jaama üleandmisest). Selline uuringuaeg lepingu täitmisaja mõistes oli ajaliselt võimatu ning sellest tulenevaid riske ei saa kanda töövõtja. Töövõtja ei saa vastutada selle eest, kui kolmas isik on põhjustanud põhjavee reostuse. Hageja on lepingu täitnud nõuetekohaselt ega ole rikkunud garantiiaja kohustusi. Seetõttu leidis hageja, et tellijal puudub õigus nõuda garantiikirja lisas nr 1 garanteeritud summa väljamaksmist.
9.21.06.2016 hagiavalduses teatas hageja, et jääb 04.01.2016 hagis ning sellele järgnenud seisukohtades esitatud asjaolude ja tõendite juurde, st et hageja töövõtjana ei ole rikkunud lepingut ega sellest tulenevaid garantiiaja kohustusi; toorvee kvaliteedi oluline halvenemine on töövõtja kontrollile mittealluv sündmus; garantii täitmisele pööramisega rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust kasutada garantiid vaid juhul, kui hageja rikub garantiiaja kohustusi; garandi regressnõude rahuldanud hagejal on vastavas ulatuses tekkinud kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju 63 588.55 eurot, lisaks viivis seadusjärgses määras alates 21.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
10.12.01.2018 tegi hageja kostjale ettepaneku, et hageja alltöövõtja OÜ Callefix paigaldab veetöötlusjaama 14.09.2017 pakkumise nr 170089 kohase lahenduse ning töö eest tasub hageja. Samas märkis hageja, et kui kostja ettepanekuga nõus ei ole ja soovib tööd ise teha, loobub hageja nõudest 800 euro ulatuses ning hageja nõudeks jääb 62 788.55 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Garantiisumma väljamaksmise tingimused olid täidetud ning pangagarantii maksmapanek õigustatud. Töövõtulepingu eesmärgiks oli mh rekonstrueerida Anna puurkaev ja saavutada küla joogivee kvaliteedi vastavus nõuetele. Isegi kui toorvee kvaliteedis esinenuks muutusi, oli seesuguste muutuste ettenägemine ja töö teostamisel nendega arvestamine hageja risk. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 155 ja arvestades Riigikohtu seisukohti ei ole hageja toonud hagis esile ühtegi asjaolu, mis oleks käsitletav garantiilepingust tuleneva vastuväitena ning võiks välistada garandi poolt garantiisumma väljamaksmise. Kuna lepingu alusel teostatud töös ilmnesid puudused garantiiaja jooksul ning töövõtjal ei õnnestunud neid puudusi tellija korduvatele nõudmistele ja täiendavalt antud tähtaegadele vaatamata kõrvaldada, oli pangagarantii maksmapanek tellija poolt lubatav.
13.Anna puurkaevu toorvee kvaliteedis märkimisväärseid muutusi tegelikult toimunud ei ole ning seda kinnitavad kõik asjas kogutud tõendid, sh asjatundjate ja riiklikult tunnustatud eksperdi arvamused. Vääramatu jõu esinemine on otsitud põhjus rikkumise vabandamiseks.
14.Isegi, kui hageja vastutus töös ilmnenud puuduste eest oleks rikkumise vabandatavuse tõttu välistatud, ei välista see tellija võimalust esitada töövõtjale täitmisnõue garantiikohustuse alusel ja rikkumisel pöörata töövõtja garantiiaja kohustuse tagamiseks väljastatud pangagarantii täitmisele. Garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust, st garantii puhul on tegemist vabandatavusest sõltumatu töövõtja vastutusega. Hageja seisukohad toorvee kvaliteedi olulise muutumise kohta, sh inimtekkelisel põhjusel, samuti mikrobioloogilisest olukorrast tingituna, on paljasõnalised ja oletuslikud. Samas ei oma ka hageja väited vääramatu jõu esinemise kohta garantii maksmapaneku seisukohalt tähtsust. Küll omab tähtsust asjaolu, et hageja on valinud ja paigaldanud vale/puuduliku filtersüsteemi. Põhjavee kvaliteedi muutumise
2-16-14 kohta on ekspert märkinud, et veeproovide analüüsi tulemustest nähtuvalt on Anna küla puurkaevu vee kvaliteet raua sisalduse osas kõikuv, kuid mingeid drastilisi muutusi või trendi ei ole võimalik välja tuua. Menetluse käik
15.Pärnu Maakohus jättis 21.09.2018 otsusega hagi rahuldamata.
16.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 01.04.2019 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus jättis 05.06.2019 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Pärnu Maakohus jättis 03.02.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • 09.05.2012 sõlmisid pooled riigihankemenetluse nr 129538 tulemusena ehitustöövõtulepingu nr ÜF 129538-2 (leping) Koigi vallas Koigi ja Päinurme külas ning Paide vallas Anna, Sargvere ja Tarbja külas ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks (töö); • töö hõlmas mh hageja kohustust rekonstrueerida Anna puurkaev. Selleks pidi hageja tegema kõik vajalikud uuringud ja selgitama välja olemasoleva olukorra. Enne veetöötluse projekteerimist tuli teostada uued uuringud. Kõikidele rajatavatele ja rekonstrueeritavatele puurkaevudele tuli projekteerida veetöötlusseadmed. Puhastusseadmest väljuv vesi pidi olema puhastatud tasemeni, mis vastab sotsiaalministri 02.01.2003 määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (SM 02.01.2003 määrus nr 1) nõuetele. Tellija tingimustele lisatud Anna küla puurkaevust 06.10.2009 võetud Tervisekaitseinspektsiooni joogivee keemiline analüüs näitas raua sisaldust üle normi; • hageja viis 24.09.2012 läbi puurkaevu videouuringud ja teostas 25.09.2012 veeanalüüsid. Video-uuringud teostanud OÜ BalRock andis soovituse puurkaevu ekspluateerimiseks. Analüüsid näitasid vee üldraua sisalduseks 0,325mg/l; • hageja tegi Anna asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd, sh valis ja paigaldas veetöötlusjaama veetöötlustehnoloogia; • 28.10.2013 väljastas AS TELORA-E vastuvõtuakti nr 13-87/278-v-WP töödele, sh Anna asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustöödele. Aktis kinnitati, et töö osad on lõpule viidud 30.09.2013 ning et sellest kuupäevast algab puudustest teatamise ajavahemik lepingutingimuste mõistes ning garantiiaeg ehitusseaduse mõistes; • 26.11.2013 väljastas Swedbank AS garantiikirja nr 13-080195-GF (garantiikiri), millega garant garanteeris garantii saajale viimase esimesel nõudmisel kuni 63 588.55 euro suuruse summa tasumise garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja alusel väljamakse tegemiseks pidi garantii saaja esitama garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis sisaldab saaja kinnitust garantii tellija poolt lepingust tuleneva garantiiaja kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 09.12.2015; • 30.09.2015 sõlmisid pooled kokkuleppe nr PAI-47, millega pikendati puudustest teatamise ajavahemikku kuni 31.12.2015;
2-16-14 •
•
• • • •
28.10.2015 väljastas Swedbank AS garantiikirja nr 13-080195-GF lisa nr 1 (garantiikirja lisa 1), millega garanteeris kostjale tema esimesel nõudmisel kuni 63 588.55 euro tasumise juhul, kui hageja rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garantiikiri anti tähtajaga kuni 12.03.2016. Vastavalt garantiikirja lisa nr 1 punktile 11 asendab ja jätkab see garandi 26.11.2013 väljastatud garantiikirja nr 13-080195-GF; pärast töö vastuvõtmist ilmnesid puudused hageja teostatud töös, mh ei vastanud Anna asula veetöötlusjaamast väljuv vesi SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele. Kostja ja insener teavitasid hagejat korduvalt töös esinevatest puudustest (16.05.2014, 10.11.2014, 19.11.2014, 03.06.2015, 18.08.2015), hagejale anti korduvalt täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks ning teavitati, et puuduste tähtajaks mittekõrvaldamise korral on kostja sunnitud ja tal on õigus kasutada puuduste kõrvaldamiseks kehtivat garantiid; hageja teostas korduvalt erinevaid toiminguid puurkaevu vee kvaliteedi mittevastavuse kõrvaldamiseks, kuid tulemusteta – puurkaevust väljuva vee kvaliteet ei vastanud jätkuvalt SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele; 22.12.2015 esitas kostja Swedbank AS-ile avalduse garanteeritud summa väljamaksmiseks, kuna garantii tellija ei ole suutnud lepingu garantiikohustusi täita; 30.12.2015 teatas Swedbank AS hagejale, et kostja esitatud maksenõue 63 588.55 eurot on korrektne ning pank maksab garantiisumma garantii saajale 05.01.2016 välja; 30.05.2016 debiteeris Swedbank AS hageja kontolt 63 588.55 eurot selgitusega „Swedbank AS nõude väljamaks 13-080195-GF“ ja 150 eurot selgitusega “Tasutud 13080195-GF Menetlustasu”.
Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud ning kohus luges need tuvastatuks.
19.Pooled vaidlevad selle üle, mis põhjusel töövõtja lepingu eesmärki ei saavutanud ja kas töövõtja rikkumine on (ja üldse saab olla) vabandatav.
20.Kuna kostja poolt garantii realiseerimise õigus tuleneb töövõtulepingu rikkumisest, tuleb vaidluse lahendamisel juhinduda VÕS § 635 lõikest 1 ning § 76 lõigetest 1 ja 3. Tulenevalt VÕS § 641 lõikest 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.
21.Hagi asjaolude kohaselt, milles ei ole vaidlust ja mida kinnitavad uuritud tõendid, oli hageja kui töövõtja lepingujärgseks kohustuseks mh rekonstrueerida ja ehitada välja lepingus nimetatud ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemid, sh Anna puurkaev. Töö nõuetekohaseks täitmiseks pidi hageja mh projekteerima ja ehitama veetöötlusseadmed, mis tagavad, et puhastusseadmest väljuva vee kvaliteet on puhastatud tasemeni, mis vastab sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ toodud nõuetele.
22.Riiklikult tunnustatud ekspert MP on vastuses kohtu esitatud täiendavatele küsimustele vastanud, et töövõtja on küll jälginud tellija tingimuste punkti 5 (teostanud puurkaevu videouuringu ja pesu), kuid puurkaevu veekvaliteedi uuringud on jätnud piisavas mahus teostamata (t V kd lk 173-174). Täiendavates vastustes viidatud tellija tingimustest (t IV kd lk 179-236) tuleneb, et töövõtja kohustuseks oli teha kõik vajalikud uuringud ja selgitada olukord (punkt 3.4.1). Samuti kohustus töövõtja enne ehitatavate või rekonstrueeritavate süsteemide ja seadmete hankimist kontrollima nende kavandatavat jõudlust ja muid tehnilisi näitajaid. Selleks pidi ta tegema täiendavaid vooluhulgamõõtmisi ja veekvaliteedi uuringuid (punkt 6.1). Lisaks on ekspert leidnud, et veetöötluse ehitamisel ei ole järgitud tellijale esitatud tööprojekti, paigutatud on mitteprojektne filtrisüsteem, puudub kirjalik taotlus ja tellija/inseneri heakskiit
2-16-14 filtrisüsteemi korduvaks asendamiseks. Saavutamata on tellija seatud eesmärk: tagada nõuetekohane joogivee kvaliteet. Esitatud ei ole tegelikult ehitatud filtrisüsteemi, puurkaevu pumba tehnilist dokumentatsiooni ja süsteemi teostusjooniseid või projekti muutmise jooniseid. Ekspert ei kinnita hageja seisukohta, et Anna puurkaevu joogivee mittevastavus kehtivatele nõuetele on tingitud põhjavee kvaliteedi olulisest muutumisest ajas või inimtekkelistest põhjustest (t III kd lk 107-127).
23.Hageja on leidnud, et tema valitud veepuhastustehnoloogia oli õige ning tehtud töö vastab lepingutingimustele. Kohus nõustus kostja seisukohaga, mis seab kahtluse alla HT lühihinnangu (t V kd lk 23-25) objektiivsuse. HT on hinnanud bakterioloogia analüüsi igas mõttes n-ö puhtana, samas on hageja väljendanud korduvalt seisukohta, et see nii ei ole. HT on lühihinnangu punktis 1 leidnud, et puurkaevu uuringud olid konkreetsel juhul piisavad projekteerimistööde läbiviimiseks, kuid samas punktis 2 on märkinud, et tegelike vooluhulkade ja nende ebaühtluse uuringuid projektis kajastatud ei ole. Lühihinnangus (punkt 2) ei ole HT teinud järeldust tehnoloogia pädevuse kohta ning sisuliselt jääb selgusetuks, millel põhineb hinnangu järeldus. Lühihinnangu punktis 3 on HT jätnud käsitlemata, millise rauasisalduse jaoks töövõtja filtri projekteeris, kas hankedokumentides näidatud väärtusele või uuringujärgsele väärtusele. Hinnangust ei tulene, mille põhjal on HT jõudnud järelduseni, et seadmete töö on tagatud toorvees 20% rauasisalduse kõikumiste korral. Kuigi HT ei ole pidanud mangaaniprobleemi analüüside põhjal aktuaalseks, näitab probleemi olemasolu Terviseameti kontrollproov ning vastava probleemi olemasolu on kostja märkinud oma varasemates menetlusdokumentides (nt 12.09.2016). Lühihinnangu punktis 4 on HT tegelikult tuvastanud (nii nagu ka riiklik ekspert MP), et paigaldatud süsteem ei vastanud täies ulatuses projekteeritud süsteemile. HT on esitanud hüpoteesi põhjavee bakterioloogia kohta, kuid puuduvad andmed, et ta oleks seda kontrollinud, analüüsinud ja tuvastanud.
24.Tõendatud on ja selles ei ole ka vaidlust, et juba mõni aeg pärast töö lõpetamist ja vastuvõtmist, st garantiiajal, seisnesid Anna puurkaevu osas puudused sealt väljuva vee kvaliteedi mittevastavuses SM 02.01.2003 määrusele nr 1. Tõendatud on, et kostja esitas korduvalt hagejale nõudeid puuduste kõrvaldamiseks ja andis selleks täiendavaid tähtaegu, kuid hagejal ei õnnestunud töös ilmnenud puudusi garantiiajal kõrvaldada, st tagada, et tema projekteeritud ja ehitatud Anna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi puhastusseadmest väljuv vesi vastaks SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele (t I kd lk 86-87, 88, 89-90, 91, 94106, 107-108, 109, 114-117, 118-119, 123-124, 138-140, 144-145; II kd lk 67-73, 74-75, 101103, 104-106).
25.Hageja on menetluse kestel toonud esile erinevaid põhjuseid, mis väidetavalt tingisid, et vaatamata püüdlustele ei õnnestunud tal garantiiajal viia puurkaevu puhastusseadmest väljuvat vett vastavusse SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetega. Algselt on hageja väitnud, et puurkaevu toorvee kvaliteedi mittevastavus on põhjustatud põhjavee olulisest muutumisest ajas (võimalik, et inimtekkelisel põhjusel) ning seda asjaolu ei olnud hagejal võimalik ette näha. 05.07.2018 avaldas hageja, et „Käesolevaks ajaks on selge, et veekvaliteeti halvendab mikrobioloogiline probleem“. Seejuures tugines hageja KK koostatud asjatundja arvamuses (t II kd lk 156-162) väljendatud seisukohale, et põhjavees looduslikult elavad veebakterid leiavad endale filtri täidises soodsa kasvukeskkonna ning seeläbi väheneb filtrite puhastuse efektiivsus. Hageja on seisukoha, et selliste bakterite olemasolu ei kajastunud Terviseameti teostatud mikrobioloogilistes analüüsides, mistõttu ei saanud töövõtja sellist probleemi ette näha ning seetõttu ei kanna hageja ka riisikot, mis tuleneb toorvees elutsevatest bakteritest, mida ei olnud võimalik tuvastada. 26.08.2020 on hageja tuginenud täiendavalt HT lühihinnangule, mille kohaselt olid puurkaevu uuringud antud juhul piisavad projekteerimistööde läbiviimiseks ning ka hilisemad veeanalüüsid ei ole välja toonud teavet, et lähteandmed olid ebaõiged ja oleks
2-16-14 tulnud lähtuda teistest andmetest. Projekteerija on projekteerinud kõik rauaeralduseks vajalikud tööetapid ning seadmed on õigesti dimensioneeritud. Töövõtja on täitnud kõik nõuded, v.a kahe ehitusjärgse väljundanalüüsi tellimine. HT arvates võib olla põhjuseks, miks veevarustussüsteem ei toimi, n-ö bakterioloogiline reostus just kolooniate (PMÜ) baasil (t V kd lk 23-25). Sisuliselt leiab hageja, et tema vastutus garantiiajal ilmnenud puuduste kõrvaldamata jätmise eest on rikkumise vabandatavuse (vääramatu jõud) tõttu välistatud.
26.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Anna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi puhastusseadmest väljuva vee kvaliteedi mittevastavus SM 02.01.2003 määruse nr 1 nõuetele on tingitud põhjavees looduslikult elavatest veebakteritest, kes väidetavalt on leidnud puurkaevu filtris endale soodsa kasvukeskkonna ning sellest tulenevalt on vähenenud hageja projekteeritud ja paigaldatud filtrite puhastuse efektiivsus. KK on arvamuse punktis 3.6 märkinud, et kuna ta on teistes veetöötlusjaamades kokku puutunud sarnaste probleemidega, kus kasutatakse jooniste järgi sarnaseid rauaärastusfiltreid, võib öelda, et filtrite probleemil võivad olla ka mikrobioloogilised põhjused ... võib juhtuda, et kasutusele võetud filtri täidises leiavad põhjavees looduslikult vähesel arvul elavad veebakterid endale arenguks soodsa kasvukeskkonna, mille tulemusena moodustub filtri biomass; sellise biokile teke filtrimaatriksis ummistab filtri ja kui see irdub, kandub rauda ja orgaanilist massi ka veevõrku; selliste bakterite olemasolu ei kajastu Terviseameti teostatavates mikrobioloogilistes analüüsides (t II kd lk 156163). Kohtu hinnangul ei ole arvamuse punktis 3.6 esitatu käsitatav asjatundja arvamusena Anna puurkaevu veekvaliteedi nõuetele mittevastavuse põhjuse kohta, vaid arvamuse andja on esitanud ühe võimaliku oletuse vaidlusaluse probleemi tekkepõhjuse kohta. Arvamusest nähtuvalt ei ole KK punktis 3.6 esitatud oletuse (järelduse) vastavust vaidlusaluse puurkaevu asjaoludele isiklikult kontrollinud ega seal ka tema kirjeldatud olukorra esinemist tuvastanud. Seetõttu leidis kohus, et arvamuse punktis 3.6 avaldatud oletus (järeldus) ei tõenda hageja väidet, et konkreetse puurkaevu veekvaliteeti halvendab mikrobioloogiline probleem, st põhjavees looduslikult elavad veebakterid.
27.HT on teinud küll oma lühihinnangus (punktis 5) järelduse, et suurima tõenäosusega võib põhjuseks olla n-ö bakterioloogiline reostus just kolooniate (PMÜ) baasil, samas on hinnangus (punktides 3 ja 5) korduvalt esile toonud, et mikrobioloogia analüüse ei ole piisavalt tehtud. Tähelepanuta ei saa jätta kostja märkust, et kogu garantiiperioodi jooksul olid hagejal kõikide mikrobioloogia analüüside tegemiseks võimalused olemas, kuid hageja võimalusi ei kasutanud.
28.Seega ei ole tõendatud, et Anna puurkaevu puhastusseadmest väljuva vee mittevastavus kehtestatud nõuetele on tingitud mikrobioloogilisest põhjusest, mida hagejal ei olnud võimalik ette näha.
29.Ka ei kinnita asjas esitatud ja uuritud tõendid hageja väidet, et puurkaevu toorvesi (põhjavesi) on ajas oluliselt muutunud (võimalik, et inimtekkelisel põhjusel). Seda, et toorvee kvaliteet ei ole ajas muutunud, kinnitavad nii puurkaevust erinevatel ajamomentidel võetud veeproovid (t I kd lk 199-202), KK arvamus (t II kd lk 156-162), EJ arvamus (t III kd lk 44-55) kui riiklikult tunnustatud eksperdi MP eksperthinnang (t III kd lk 107-127). MP on 23.08.2017 arvamuses märkinud põhjavee kvaliteedi kohta mh järgmist: „Vaadeldes [...] veeproovide analüüsi tulemusi saab öelda, et Anna küla puurkaevu vee kvaliteet raua sisalduse osas on kõikuv, kuid mingeid drastilisi muutusi või trendi ei ole võimalik välja tuua. Puurkaevu vee oksüdeeritavus on läbivalt üsna ühtlane, väikeste kõikumistega. Muud parameetrid on normi piirides.“ Samale järeldusele on tulnud ka hageja tellitud arvamuse esitaja KK ja kostja tellitud arvamuse esitaja EJ.
2-16-14
30.Peale garantiiperioodi lõppu näitab puurkaevu vees kolooniate arvu mittemuutumist ka 31.05.2018 tehtud puurkaevuvee analüüs, mille tulemused on avalikud ja kättesaadavad: http://www.paidevesi.ee/publik/files/PUURKAEVUD%202018.pdf.
31.25.05.2020 menetlusdokumendi lisana on hageja esitanud 28.09.2012 protokolli nr ML2012/V20974M Anna joogivee mikrobioloogilise analüüsi kohta (t V kd lk 185) ja kõrvutanud seda kostja esitatud 28.05.2019 protokolliga nr ML2019/V81510M joogiveeallikana kasutatava põhjavee mikrobioloogilise analüüsi kohta (t V kd lk 151). Hageja on võrrelnud 22oC kolooniate arvu näitajat (0) 28.05.2019 protokollist nähtuva 22oC kolooniate arvu näitajaga (218) ning teinud järelduse, et põhjavee kvaliteet ajas on muutunud. 28.09.2012 protokollist nähtuvalt on veeproovi võtmise aluseks sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“, kostja 25.02.2020 esitatud 28.05.2019 protokolli nr ML2019/V81510M joogiveeallikana kasutatava põhjavee mikrobioloogilise analüüsi kohta proovi võtmise aluseks oli SM 02.01.2003 määrus nr 1. Kohus nõustus kostjaga, et nimetatud mikrobioloogilised analüüsid ei ole võrreldavad, kuna üks on tehtud põhjaveest enne töötlust ja teine töödeldud joogiveest. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et 10.09.2020 menetlusdokumendis (punktis 2.1.3) viitamine sotsiaalministri 24.09.2019 määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ ei ole asjakohane, kuna nimetatud määrus võeti vastu pärast 28.05.2019 veeproovi ning selle järgi kontrollitakse vee kvaliteeti tarbija juures, kuid käsitletav veeproov on võetud puurkaevust enne veetöötlust. Nimetatu suurendab kohtu veendumust, et töövõtja ei ole lepingu täitmise ajal hinnanud nõuetekohaselt põhjavee kvaliteeti, määranud selle kvaliteediklassi ega projekteerinud puhastusprotsessi sel ajal kehtinud sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 põhjavee kvaliteediklassidele määratud nõuetest lähtuvalt. Ka riiklikult tunnustatud ekspert MP on pidanud Anna küla joogivee kvaliteedi nõuetele mittevastavuse põhjuseks mh ebapiisavaid uuringuid lepingu täitmisel ning isegi kui garantiijärgsel perioodil oleks toimunud põhjavees olulisi muutusi, ei omaks need asja lahendamise seisukohalt tähendust põhjusel, et töövõtja rikkumist ei saa hinnata garantiiperioodi järgselt esinevate asjaolude põhjal. Hageja on osundanud sellele, et sama hankemenetluse raames sama töövõtja rajatud veetöötlusjaamaga analoogne jaam töötab Koigis probleemideta, kuid selgusetuks jääb selle tähendus käesoleva vaidluse seisukohalt, kuna puuduvad andmed Koigi veetöötlusjaama rekonstrueerimise nõuete ja seal teostatud tööde kohta. Isegi kui Koigi jaamas teostatud tööd on nõuetekohased, ei kinnita see Anna veetöötlusjaama töö nõuetekohasust.
32.14.12.2020 menetlusdokumendi kohaselt on hagejale teatavaks saanud, et OÜ BalRock on teostanud ajavahemikus 29.12.2015 kuni praeguseni Anna puurkaevu osas vähemalt ühe uue videouuringu, milles tuvastas, et puurkaevu konstruktsiooni on tekkinud parandamatu puudus, mis ajendas kostjat rajama uue puurkaevu. Hageja asus tuginema kohtu arvates uuele hagi aluseks olevale asjaolule – Anna puurkaevu manteltoru väidetav purunemine, 2020. a korraldatud hanke ning sõlmitud töövõtulepingu alusel uue puurkaevu rajamine, kostjale muude puurkaevude kuulumine. Eelneva kinnituseks on hageja taotlenud vastava videouuringu väljanõudmist OÜ-lt Balrock põhjendusega, et videouuringuga saab ilmselt tõendada puurkaevu purunemise seotust sellega, miks hagejal ei õnnestunud lepingu eesmärki saavutada. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kohtueelselt või kohtumenetluses tuginenud asjaolule, et kostjapoolne rikkumine on olnud tingitud Anna puurkaevu manteltoru purunemisest, liiatigi veel ajal, mil oli möödunud lepingu täitmise periood ja garantiiperiood. Seega leidis kohus, et taotletud tõendi kogumine ei ole asjakohane. Kostja on teatanud, et tema hagi muutmiseks nõusolekut ei anna ning kohus leidis, et puudub alus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lõike 2 kohaldamiseks. Seetõttu jättis kohus 14.01.2021 istungil rahuldamata hageja taotluse täiendava tõendi kogumiseks. Kuna vaidlust ei ole, et kostja on korraldanud 2020. a uue hanke ja sõlminud töövõtulepingu uue puukaevu rajamiseks, ei ole
2-16-14 vajadust ka 14.12.2020 menetlusdokumendi lisade asja juurde võtmiseks. Nimetatud põhjustel jättis kohus hageja vastava vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
33.Riiklikult tunnustatud ekspert MP on kohtu täiendavale küsimusele selle kohta, kas töövõtja pakutud alternatiivne lahendus vee puhastamiseks (s.o Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumuses toodud lahendus) vastab tellija lähteülesannetele, hanketingimustele, ehitustöövõtulepingule nr ÜF 129537-2, tööprojektile ja Eesti Vabariigi standardile EVS 847-2:2016 „Veevärk Osa 2 Veetöötlus“) vastanud eitavalt. Ekspert põhjendab mittevastavust sellega, et tellija tahtis keemiavaba veetöötlust. Ekspert on ka 08.12.2018 vastuses täiendavatele küsimustele (t IV kd lk 2-12) pidanud Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumises (t IV kd lk 53-54) sisalduvat tehnilist lahendust sobimatuks, kuna see ei saa oma kemikaalisisalduse tõttu olla puhastussüsteemi osaks, vaid pigem avariilise bakterioloogilise saaste tõrjeks. Tellija tehniliste tingimuste punktis 6.7 on toodud nõue, et pumplas tuleb ette näha vajalikud ühendusotsikud naatriumhüpokloriti doseerimissüsteemi ühendamiseks enne ja peale veetöötlussüsteemi. Doseerimine peab olema juhitav paigaldatava impulssväljundiga veemõõtja abil. Sellise nõude eesmärgiks on avariilise saastuse korral kasutada naatriumhüpokloritit saaste kõrvaldamiseks. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks raua- ja väävlibakterite vohamist puurkaevu toorvees. Eksperdi arvamuse kohaselt on õige veepuhastusskeemi ja seadmete rakendamisel võimalik Anna külas tagada joogivee kvaliteedi vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ esitatud nõuetele, kuid töövõtja välja pakutud meetod veetöötluse protsessi täiendamiseks kemikaali (naatriumhüpoklorit) lisamisega ei vasta tellija hanketingimustele. Ka töövõtja koostatud tööprojekti „Anna küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. Tööprojekt. Töö nr 060/2012. Wesico Project OÜ.212“ seletuskirja punktis 3.8 „Tehnoloogiline lahendus“ ei ole keemia kasutamist protsessis ette nähtud. Veetöötluse osas on märgitud, et veetöötlusjaama on ette nähtud filtrisüsteem ARS 370 Duplex, mis on keemiavabade filtrite süsteem, kuna raua- ja mangaaniühendite oksüdeerimiseks ning filtrimaterjali regenereerimiseks ei ole vajalik kemikaalide kasutamine. Nimetatu on kooskõlas ekspert MP järeldusega. Lisaks nähtub rauaeraldusfiltri ARS 500 Duples hooldus- ja kasutusjuhendist (t III kd lk 134-146), millele ekspert osundab ja mis on koostatud Callefex OÜ poolt ning mida kasutati sama hanke raames nii Koigi kui Anna puurkaevpumpade puhul, keemiavaba filtrisüsteem. Seega oli ekspert seisukohal, et kuigi tingimused otseselt ei välista naatriumhüpokloriti doseerimist, on see mõeldud ikkagi ootamatu avariilise bakterioloogilise saaste tõrjeks, mitte puhastusprotsessi osaks. Lisaks on ekspert rõhutanud, et antud juhul on tegemist projekteerimis-ehitustöövõtuga, mis tähendab, et lahenduste leidmine ja töötava süsteemi ehitamine on tellija tingimuste punktist 1 tulenevalt töövõtja ülesanne ja risk. Projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast, mis eeldab valitseva olukorra välja selgitamiseks maksimaalselt võimalike uuringute läbiviimist ja olemasolevate uuringute tulemuste kasutamist, kuid töövõtja alahindas uuringute teostamise tähtsust lõpptulemuse saavutamiseks. Seega kinnitab eksperdi esiletoodu, et kloorimise lubatavuse hindamisel tuleb arvestada nii õigusaktide nõuete täitmist, kloorimise vastavust seaduse ja standardi nõuetele, kloorimise tehnoloogia sobivust ja ohutust, kas lahenduse väljatöötamisel on arvestatud kohapealseid asjaolusid ning täidetud projekteerimise, uuringute läbiviimise ja kooskõlastamiste nõudeid jne. Kui lubatavuse hinnang on negatiivne, ei saa Callefiks OÜ pakkumist käsitleda alternatiivse lahendusena ega hinnata selle põhjal ka alternatiivse lahenduse võimalikku maksumust.
34.Ka kostja esitatud ja pakkumise ajal kehtinud Eesti Standardi EVS 847-2:2016 (uus EVS; t V kd lk 69-92) punktist 6.1.5 tuleneb kloori kasutamine üksnes desinfitseerimisprotsessis, kuid ei ole ette nähtud klooriga toorvee oksüdeerimist enne filtreerimist. Seega nõustus kohus kostjaga, et hageja 25.05.2020 menetlusdokumendi punktis 2.2.2 esitatud väide kemikaalide kasutamise lubatavuse kohta juhul, kui see jääb õigusnormides ettenähtud piiridesse, ja selle
2-16-14 sidumine sotsiaalministri määruses näidatud kloriidi maksimaalse sisaldusega 250 mg/l, ei ole asjakohane. Kuna kloor on mürgine aine, nõuab see ka ohutusnõuete täitmist (Standardi punktid 6.9.1, 6.9.2). Samamoodi ei näinud lepingu täitmise ajal kehtinud EV Standard EVS 847-2:2003 „Ühisveevärk Osa 2: Veetöötlus“ (edaspidi vana EVS) ette kloori kasutamist raua oksüdatsiooniprotsessis. Ka nimetatud standardi järgi oli lubatud kloori kasutamine desinfitseerimise eesmärgil. Kuna desinfitseerimise vajadust antud juhul ei esine, ei näinud ka töövõtja ise lepingu täitmise (sh projekteerimise) faasis ega garantiiperioodil ette vajadust seesugust tehnoloogilist „alternatiivi“ rakendada. Callefiks OÜ ettepanek kloorimise kasutamiseks esitati alles kohtuvaidluse ajal.
35.Hageja on viidanud SM 02.01.2003 määruse nr 1 §-le 6, kuid viidatud määruse § 6 lõige 2 nägi ette kloorimise pinnaveele, mitte veeallikana põhjaveele nagu on Annas. Määruse nr 1 § 6 lõige 3 sätestas vajadusel desinfitseerimise juhul, kui selle vajadus on tõendatud. Vajaduse üle otsustamine toimub mitte puurkaevuvee, vaid veevõrgust tarbijatele antava vee mikrobioloogilise koostise järgi. Antud juhul hageja sellist olukorda tõendanud ei ole. Seega ei olnud ega ole vajadust desinfitseerimiseks. Kui põhjavee desinfitseerimist klooriga lubatavaks pidada, vähendaks kostja selgituse järgi see oluliselt tarbijale vee joogiks kasutamise vastuvõetavust kloori lõhna ja maitse tõttu. Sellist tulemust tellija töövõtjalt ei tellinud. Kostja on veel täiendavalt osundanud, et klooriühendi lagunemisel tekib vette kloor ja selle ühendid ning aktiivne hapnik, mis hävitab baktereid ja oksüdeerib metalle. Ohuks on seejuures asjaolu, et lisaks sellele toimub kõrvalisi klooriühendi reaktsioone vees oleva orgaanilise ainega, mille tulemusel tekivad vette inimese tervisele ohtlikud kloororgaanilised ühendid. Nimetatud väidet vee kloorimise ohtlikkuse kohta kinnitab ka Eesti Vesi OÜ artikkel (t IV kd lk 60-63).
36.Eeltoodust lähtudes nõustus kohus kostjaga, et hageja alternatiivne lahendus vee puhastamiseks tuleb jätta arvestamata, kuivõrd selles sisalduv lahendus on Anna veepuhastussüsteemis tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks sobimatu.
37.Tõendatud on, et 26.11.2013 andis Swedbank AS välja garantiikirja, milles Swedbank AS on garant, kostja garantii saaja ja hageja garantii tellija. Garantiikirja kohaselt on garantii tellijal vastavalt lepingule kohustus esitada garantii saajale garantii tagamaks rahalise hüvitise maksmine juhul, kui garantii tellija rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi (punkt 1) ning et garantiisumma (kuni 63 588.55 eurot) tasutakse garantii saajale tema esimesel nõudmisel garantiikirjas toodud tingimustel (punkt 2). Garantiisumma saamise tingimusteks on, et saaja esitab garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis sisaldab saaja kinnitust tellija poolt lepingust tuleneva garantiiaja kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust (punkt 3). Garantiikiri kehtis kuni 09.12.2015 (t I kd lk 83-85). 28.10.2015 allkirjastas Swedbank AS garantiikirja lisa nr 1, mis asendab ja jätkab 26.11.2013 garantiikirja (punkt 11). Lisa 1 punktide 1–3 tingimused on samad, mis garantiikirjas. Lisa 1 kehtis kuni 12.03.2016, hiljemalt millisel kuupäeval pidi nõue olema garandi poolt kätte saadud (punkt 6) (II kd tl 120-122).
38.Eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtub, et nii garantiikiri kui selle lisa 1 olid välja antud tagamaks kostjale rahalise hüvitise saamist juhul, kui hageja rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Lepingu eritingimuste punkti 11 „Vastutus puuduste eest“ alapunkti 11.1 kohaselt oli hageja puudustest teatamise ajavahemiku jooksul mh kohustatud tagama, et tema tehtud tööd vastavad lepingule. Lepingu osaks oleva pakkumuslisa kohaselt oli garantiiperiood (puudustest teatamise ajavahemik) 730 päeva. Seega tagas garantiikirja lisa 1 mh ka kostja õiguse hüvitisele juhul, kui hageja ei suuda tema tehtud töös garantiiajal ilmnenud puudusi garantiiaja jooksul kõrvaldada, st viia töö vastavusse lepinguga.
2-16-14
39.Garantii maksma panemisel tuleb hinnata selle ulatust. Kostja on seoses vajadusega rekonstrueerida Anna veetöötlusjaam saatnud välja 3 pakkumiskutset (t V kd lk 121-135, 142158) ning peale läbirääkimisi osutus parimaks pakkujaks Filter Solutions OÜ pakkumine hinnaga 43 479.07 eurot, lisaks käibemaks (t V kd lk 136-139), kellega on sõlmitud töövõtuleping. Kostja on korraldanud Anna veetöötlusjaama rekonstrueerimistööde hankele hanke omanikujärelevalve teenuse hankimiseks, tunnistades parimaks Vihmar OÜ pakkumise hinnaga 5880 eurot, lisaks käibemaks (t V kd lk 156) ning on hankimas täiendavaid töid puuduste kõrvaldamiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustöödele järgnevaks trassipesuks. AS Trev-2 Grupp tehtud hinnangulise maksumuse kohaselt on kulud selleks 20 680 eurot, lisaks käibemaks (t V kd lk 158). Kokku on arvestanud kostja tööde ümbertegemise maksumuseks vähemalt 70 039 eurot.
40.Hageja on leidnud, et Anna veetöötlusjaama rekonstrueerimishange on korraldatud oluliselt erinevatel tingimustel, kuid kostja 16.10.2019 pakkumise kutse ja selle tingimused on võrreldavad lepingu ÜF 129538-2 tingimuste ja eesmärgiga. Kostja on kohtu arvates põhjendatult osundanud sellele, et hageja ise valis lepingut täites kloori välistava tehnoloogia projekteerimise ja väljaehitamise. Sama kehtib uue hanke puhul. Ka uus EVS näeb ette rauaärastuse oksüdeerijaks õhuhapniku, kas vabaõhu või surve all, ning ka osoonimise. Kloorimisest räägitakse desinfitseerimise punktis ning kloori kasutamist oksüdeerimise eesmärgil ei soovitata just tervisele ohtlike orgaaniliste klooriühendite tekkimise riski tõttu. Hageja on leidnud ka, et vajalikuks ei saa pidada kõiki tellitavaid töid Filter Solutions OÜ-lt, kuid kostja on selgitanud, et Filter Solutions OÜ pakkumus ei ole alternatiiviks Callefiks OÜ klooriga desinfitseerimise pakkumisele, vaid kogu hageja poolt lepingu raames ehitatud süsteemile. Kuna ei ole leidnud kinnitust, et Callefiks OÜ klooriga desinfitseerimise pakkumus probleemi lahendaks, siis nii asjatundjate kui eksperdi MP arvamused viitavad eelkõige paigaldatud filtersüsteemi vigadele. Töötava ja hanke eesmärki täitva filtersüsteemi ehitamiseks tuleb seadmed välja vahetada, kuna need ei vasta projektile, valiku eelselt ei ole tehtud piisavalt uuringuid, neid on korduvalt ümber ehitatud. Hageja on küll väitnud, et paigaldatud seadmed töötavad, kuid garantiiperioodil oli sagedasi vee kvaliteediprobleeme filtreeritud vee lubatud kõrgema rauasisalduse tõttu. Kostja on selgitanud, et asjaolu, et pärast garantiiperioodi on ta saavutanud olukorra, kus vastab vesi nõuetele, kuid see ei tulene mitte hageja tegevusest või tema paigutatud filtritest, vaid sellest, et kostja on rakendanud ajutise käsitsi juhitava katsefiltri, mis tuleb asendada statsionaarse täisfunktsionaalse süsteemiga ning selle tarbeks uus hange korraldatigi. Kostja on selgitanud, et Filter Solutions OÜ tehnoloogia on hageja ehitatust erinev ja sisaldab ka vahemahutit, mis toob kaasa vajaduse paigaldada vee kvaliteedi parandamiseks antibakteriaalne seade, milleks on valitud ultraviolettkiirguse seade Specton. Kuna see süsteem on projekteeritud Filter Solutions OÜ poolt, ei saa kolmandad isikud teha Filter Solutions OÜ lahendusse tehnoloogilisi muudatusi ega arvestada hageja esitatud Hekes Vesitech OÜ hinnapakkumisega (t V kd lk 186). Lisaks sellele, et EVS ei näe klooriga oksüdeerimise lahendust ette, ei sisalda Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumine viiteid annustusja mõõteriistade olemasolule ega sellele, et nende töö oleks automatiseeritud nagu seda nõuab EVS punkt 6.9.1. Samuti ei sisalda Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumine ohutusnõuete tagamist. Esitatud tõenditest nähtub, et Filter Solutions OÜ pakkumus oli soodsaim ning kostja selgitusel selgusid läbirääkimiste käigus asjaolud, mis põhjustasid pakkumise hinna suurenemise. Selgusetuks jääb, millel põhineb hageja väide, et Callefiks OÜ pakutud hind on õige, kuna see ei olnud suunatud filtersüsteemi kui terviku puuduste kõrvaldamisele ning vee nõutud kvaliteedi tagamisele, olles võrreldes teiste pakkumistega (Schöttli Keskkonnatehnika AS, Filter Solutions OÜ) sisuliselt täiesti erinev. Kui teised pakkujad leiavad, et selline klooriga desinfitseerimine ei taga vee kvaliteedinormide täitmist, on see täiendavaks kinnituseks, et Callefiks OÜ pakkumust ei saa pidada veetöötlusseadmete rekonstrueerimisega võrreldavaks
2-16-14 pakkumuseks. Usutavad on kostja selgitused, et nõuetele mittevastav vesi on tekitanud joogivee võrku setteid, mis rikuvad joogivee kvaliteeti ka peale veetöötlusjaama rekonstrueerimist ja veepuhastusseadmetest kvaliteedinõuetele vastava vee võrku pumpamist. Selle mõju vältimiseks on trasside läbipesu. Kuna see on otseselt lepingu rikkumisest tulenev täiendav kulu, ei ole selle seostamine desinfitseerimisseadmega asjassepuutuv ning põhjendatud on selle kulu hüvitamine tagatud garantiisumma arvelt.
41.Eeltuvastatu kogumis tähendab, et hageja on rikkunud temale lepingust tulenevat garantiiaja kohustust ning rikkumine ei olnud vabandatav. See omakorda tähendab, et kostjal oli õiguslik alus töövõtja garantiiaja kohustuse tagamiseks antud garantii täitmisele pöörata. Kuna alternatiivne vee puhastamise lahendus on lubatav ning kohtu arvates on tõendatud selle maksumus vähemalt 70 039 eurot, oli õigustatud garantii realiseerimine täies ulatuses, s.o 63 588.55 euro ulatuses. Garantii täitmisele pööramisega ei rikkunud kostja lepingut. Samuti ei ole kostja garantii õiguspäraselt täitmisele pööramisega hagejale kahju tekitanud.
42.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
43.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lõigete 2 ja 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
44.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
45.Kaebuse põhjenduste kohaselt tugines hageja 04.01.2016 hagiavalduses asjaolule, et probleem on puhastussüsteemi suubuva vee näitajates. Põhjavee kvaliteedi muutumist ajas ei saa käsitleda töövõtja tegemata tööna. Väär on kohtu seisukoht, et hageja on 14.12.2020 menetlusdokumendis tuginenud uuele asjaolule ning seda tuleb lugeda lubamatuks hagi muutmiseks. Hageja esitas 14.12.2020 taotluse tõendi väljanõudmiseks, kuivõrd talle oli teatavaks saanud, et OÜ Balrock on teostanud pärast käesoleva vaidluse tekkimist Anna puurkaevu osas vähemalt ühe uue videouuringu, millega tuvastati puurkaevus konstruktsiooniline ja parandamatu puudus, mis tingis kostja poolt uue puurkaevu rajamise. Hageja taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus TsMS § 232 ja § 238. Väär on seisukoht, et hageja soovis hinnata töövõtja võimalikku rikkumist garantiiperioodi järgselt esinevate asjaolude põhjal. Hageja ei soovinud 14.12.2020 esitatud tõenditega tõendada mitte enda võimalikku rikkumist, vaid hagejast sõltumatuid asjaolusid, mis tingisid vee kvaliteedi ettenägematu muutuse.
46.Kohus leidis vääralt, et esitatud vee mikrobioloogilised analüüsid ei ole võrreldavad, kuna üks analüüs on tehtud põhjaveest enne töötlust ja teine töödeldud joogiveest. Hageja 25.05.2021 menetlusdokumendi lisaks 1 olev analüüs on võetud puurkaevust, st tegemist on töötlemata veega, lisaks ei olnud kõnealuse proovi võtmise ajal Anna puurkaevupumplas veetöötlusseadmeid. Seega on esitatud analüüsid võrreldavad ning kinnitavad, et põhjavee mikrobioloogiline koostis on oluliselt muutunud.
47.Kohus asus seisukohale, et MP eksperthinnang ei kinnita seisukohta, et puurkaevu joogivee mittevastavus kehtivatele nõuetele on tingitud põhjavee kvaliteedi olulisest muutumisest ajas või inimtekkelistel põhjustel. Kohus ei hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS §-ga 232. MP
2-16-14 kinnitab hinnangus, et hageja rajatud Anna veetöötlusjaama veepuhastustehnoloogia on vastavuses kostja hanketingimustega, lähteülesandega, hankedokumendiga. Ekspert mainis, et seadme valiku tegi hageja alltöövõtja Callefix OÜ, kuid ekspert ei viita kordagi, et hageja või tema alltöövõtja oleks pidanud valima teistsuguse tehnoloogia ega täpsusta, milline see teistsugune tehnoloogia olema peaks. MP ei ole vastuses kohtu poolt esitatud täiendavatele küsimustele vastanud, mida täpsemalt hageja valesti tegi, millist lepingulist kohustust rikkus.
48.Hinnates tõendeid valesti, asus maakohus väärale seisukohale, et tõendatud ei ole, et puurkaevu joogivee mittevastavus kehtivatele nõuetele on tingitud põhjavee kvaliteedi olulisest muutumisest ajas või inimtekkelistel põhjustel. Põhjavee kvaliteedi olulist muutumist (mida ei saanud ette näha hageja ning mis ei ole hagejale ette heidetav) on kinnitanud nii teostatud veeproovid kui OÜ Balrock videouuring. Kuivõrd eksperdid on asunud seisukohale, et nõuetele mittevastava joogivee tootmist võib põhjustada reostus ning faktiliselt on puudus põhjavees tuvastatud, kinnitab eeltoodu, et hageja ei ole töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
49.Väär on seisukoht, et hageja pakutud paranduslahendus ei ole sobilik, kuivõrd kostja soovis keemiavaba veetöötlust. Tallinna Ringkonnakohus leidis 01.04.2019 otsuses, et tõendamata on kostja väide, et rajada tuli keemiavaba veepuhastussüsteem, hankedokumendid vee klooriga puhastamist ei välista. Asja uuel arutamisel maakohtus ei esitanud kostja täiendavaid tõendeid selle kohta, et hankedokumendid välistaks keemilise töötluse. Tööde teostamise ajal kehtinud EVS lubas hageja alternatiivlahenduse kasutamist ning ka uue EVS-i alusel ei saa jõuda järeldusele, et see lahendus oleks keelatud. Väär on seisukoht, et Callefiks OÜ paranduslahendus on mõeldud avariilise bakterioloogilise saaste tõrjeks. Hageja on selgitanud 10.09.2020 menetlusdokumendis, et Callefiks OÜ pakkumuses toodud lahendus töötab nii desinfitseerija kui oksüdeerijana.
50.Praeguseks ajaks on selge, et olemasolev puurkaev on kõlbmatu veetootmiseks, kuivõrd ka kostja ei kasuta seda veetöötlusseadmete toorveega varustamiseks ning rajas selle asemel uue puurkaevu. See asjaolu kinnitab täiendavalt hageja väidet, et puudused veetöötlusjaamas on tinginud halvenenud toorvee kvaliteet.
51.Kohus asus ebaõigele seisukohale, et kostjal oli õigus realiseerida garantii täies ulatuses. Isegi, kui töövõtjat saaks pidada mingis osas vastutavaks veetöötlusjaamas esineva veekvaliteedi probleemi esinemises, on hageja 15.09.2017 Callefiks OÜ pakkumisega tõendanud, et Anna veetöötlusjaama tehnoloogia täiendamise rahaliseks kuluks oleks üksnes 800 eurot. Kostja esitas kohtule Filter Solutions OÜ pakkumise, mille osas jäi hageja 25.05.2020 menetlusdokumendi punktis 2.5 avaldatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Seega on kostja alusetult 62 788.55 euro ulatuses tagatise täitmisele pööranud. Vastustaja seisukoht
52.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
53.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tuvastada
2-16-14 maakohtu poolt menetlusõiguse olulist rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.
54.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, olles seisukohal, et sellega, et kostja tellijana nõudis garandilt garantiisumma väljamaksmist, rikkus ta pooltevahelist töövõtulepingut. Kostja vaidleb hagile vastu, olles seisukohal, et töövõtja rikkus pooltevahelist töövõtulepingut, kuna ei saavutanud ka garantiiajal Anna asula pumpla rekonstrueerimisel sellist tulemust, et sealt tarbijatele väljuv vesi vastaks kokkulepitud nõuetele ja seetõttu oli tellijal õigus garantiisummale, et lepingu eesmärk ise saavutada. Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud ja vastutab rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1), võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lõige 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Seaduse ja kohtupraktika kohaselt ei ole ühe eelduse tõendamatuse korral menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalik teisi eeldusi analüüsida. Maakohus tuvastas, et tõendamist ei leidnud tellijale etteheidetud lepingurikkumine läbi selle, et tõendamist leidis töövõtja rikkumine, mille eest viimane vastutab. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lõige 6).
55.Apellant heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist, mille tulemusena olevat kohus jõudnud vaidlustatud lahendis ebaõigetele järeldustele. Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilasja materjalid ei anna alust apellandiga nõustumiseks. Maakohtu otsuse põhjendused vastavad TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud nõuetele, sh on kohus põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja mõne väitega ja miks mõnda tõendit mõne asjaolu tuvastamisel ei arvesta. Tõendite hindamisel on maakohus järginud TsMS § 232 lõiget 1 ning hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Praeguses asjas ei ole kohtu ette toodud poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 653 kohaselt tuleb ringkonnakohtul, kui ta muudab maakohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, märkida põhjus, miks tuleb tõendit teisiti hinnata. Ringkonnakohus ei näe praeguses asjas alust tõendite ümberhindamiseks. Apellatsioonkaebuses kordab apellant maakohtus esitatud seisukohti. Asjaolu, et pool maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks otsuse tegemisel eksinud ega anna alust vaidlustatud lahendi tühistamiseks/muutmiseks.
56.Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Olulises osas keskendub kaebus maakohtu seisukohale, millega kohus jättis 14.01.2021 kohtuistungil rahuldamata hageja taotluse täiendava tõendi kogumiseks (protokoll t VI kd lk 75-84). 14.12.2020 menetlusdokumendis (samas lk 25-29) esitatud taotluses palus hageja nõuda OÜ-lt Balrock välja Anna puurkaevus ajavahemikul 29.12.2015 kuni taotluse esitamiseni tehtud videouuringute salvestised ja protokollid. Taotluse põhjenduste kohaselt sai hageja novembris 2020 teada, et samal aastal on rajatud Anna veetöötlusjaama juurde uus puurkaev. Hageja on seisukohal, et uue puurkaevu rajamine tõendab, et pärast hageja poolt lepingujärgsete tööde tegemist Anna veetöötlusjaama joogivee kvaliteedi langus oli tingitud puurkaevu seisundist (parandamatust puudusest puurkaevu konstruktsioonis (manteltoru purunemine)), mitte hageja tegevusest või tegevusetusest. Maakohus jättis istungil taotluse rahuldamata, nõustudes kostja vastuväidetega. Otsuses selgitas maakohus veelkord taotluse põhjendamatust. Kostja vaidles taotlusele vastu põhjendusega, et tegemist on hagi aluse muutmisega, millele tema nõusolekut ei anna, sest nii kohtueelselt kui senises kohtumenetluses põhjendas töövõtja lepingu eesmärgi mittesaavutamist toorvees toimunud oluliste muutustega, kuid tõi selle põhjustena esile esmalt
2-16-14 vee mikro-bioloogilise probleemi ja seejärel looduslikud mikroorganismid (veebakterid), kuid ei toonud esile puurkaevu puudusi.
57.Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist oli hageja katsega muuta hagi alust TsMS § 376 lõigete 1-3 mõttes ja et hagejal puudus lõike 2 mõttes mõjuv põhjus, miks oleks kohus pidanud nõustuma muutmisega. Kohtuasja menetlus oli samadel põhilistel alustel toimunud alates 04.01.2016. Nii kohtueelselt kui kohtus oli hageja toonud hagi alusena esile võimaliku põhjavee muutumise, mis ei sõltunud tema tegevusest/tegevusetusest. Tuues majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna esile põhjavee muutumise põhjused, ei tuginenud hageja asjaolule, et põhjuseks võis olla puurkaevu manteltoru purunemine. Vastupidi – hageja oli kuni 14.12.2020 tuginenud OÜ Balrock 2012. a uuringule ja väitnud, et puurkaev oli ekspluateerimiskõlbulik. Seega soovis hageja 14.12.2020 muuta hagi aluseks olnud ühte põhilist asjaolu, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud vaid esitatud faktiväidete täiendamise või parandamisega, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Seega jättis maakohus õigesti hagi alusena käsitlemata puurkaevu manteltoru purunemise ja sellega seonduva võimaliku tõendi kogumata. Seetõttu ei käsitle ka kolleegium kaebuses hageja väiteid, millised seonduvad puurkaevu manteltoru purunemisega (parandamatu veaga puurkaevu konstruktsioonis).
58.Kolleegium märgib täiendavalt, et isegi kui oleks tegemist olnud olukorraga, mida TsMS § 376 lõike 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks, oleks tõendi kogumise taotlus tulnud jätta rahuldamata TsMS § 238 lõike 1 ning § 329 lõigete 1 ja 2 alusel. Hageja teostas projekteerimisja ehitustöid aastatel 2012-2013 ja garantiiaeg lõppes 31.12.2015. Puudub vaidlus, et lepingu täitmise ajal ega garantiiajal teostatud parandustöödega ei suutnud hageja lepingu eesmärki (nõuetele vastava joogivee stabiilset väljumist veetöötlusjaamast tarbijatele) Anna asula puhul saavutada. Hageja ei olnud toonud esile ega soovinud tõendada viga puurkaevu konstruktsioonis. Kolleegium jätab tähelepanuta kaebuse väite, et hagejale oli takistatud ligipääs pumplale juba garantiiajal, kuna tegemist on uue väitega TsMS § 652 mõistes, mille esitamise lubatavust apellatsioonkaebuses ei ole hageja sama sätte lõike 4 kohaselt põhjendanud. Nimetatud väide on vastuolus ka hageja esindaja poolt 14.01.2021 maakohtu istungil esitatud väitega, et uuringuid ei lubatud teha 2015. a lõpus/2016. a alguses, seega ajal, mil garantiiaeg kas oli juba sisuliselt lõppenud või oligi lõppenud. Hageja ei ole toonud esile põhjuseid, miks ei saanud vajalikke uuringuid teha enam kui 2 aastat kestnud garantiitähtaga jooksul ega taotlenud tõendi kogumist (uue uuringu tegemist) kohtu kaudu juba eelmenetluses, vaid tegi seda alles päeval, mille kohta oli maakohus juba 22.10.2020 määrusega teatanud, et sel päeval lõpeb eelmenetlus (t VI kd lk 19). Eelnevalt oli maakohus andnud pooltele korduvalt tähtaegu tõendite/taotluste esitamiseks ja 10.09.2020 oli hageja ise taotlenud eelmenetluse lõpetamist, olles seisukohal, et kohus on täitnud eelmenetluse ülesanded (t IV kd lk 1-5). 14.12.2020 taotluse rahuldamiseks tõendi kogumise korral oleks menetlus selgelt viibinud (TsMS § 331 lõige 1).
59.Apellant toob kaebuses mahukatest dokumentaalsetest tõenditest esile asjaolud, millised tema arvates tõendavad tema väiteid. Kolleegium selgitab, et vaidlustatud otsusest ei jää kahtlust, et maakohus on hinnanud tõendeid vastavalt TsMS § 232 lõikele 1 kogumis. Asjaolu, et tõendamist ei leidnud hageja väide põhjavee koostise olulisest muutumisest aastatel 20122015, tuvastas maakohus lisaks kaebuse punktis 3.3.4 esiletoodud kahele analüüsile (aastatest 2012 ja 2019) ka asjatundjate KK ja EJ ning kohtu poolt määratud eksperthinnangu andnud MP arvamuste, samuti aastatel 2009, 2013 ja 2015 tehtud analüüside ning aastal 2018 tehtud avalikult kättesaadava analüüsi alusel (maakohtu põhjenduste punkt 8). Asjaolu, et tõendamist ei leidnud ka mikrobioloogilised põhjused, tuvastas maakohus otsuse põhjenduste punktis 7, analüüsides hageja esitatud asjatundjate KK ja HT arvamusi ning põhjendades loogiliselt ja põhjalikult, miks hageja väide nende tõenditega tõendatud ei ole. Asjaolu, kas lepingus
2-16-14 kokkulepitud tagajärje saavutamiseks võiks olla asjakohane hageja alltöövõtja Callefix OÜ kordades madalam pakkumine, on maakohus hinnanud MP arvamuse, töövõtulepingu tingimuste, lepingu täitmise käigus hageja koostatud tööprojekti seletuskirja ja hageja paigaldatud rauaeraldusfiltri hooldus- ja kasutusjuhendi ning kehtinud ja kehtiva Eesti Standardi kogumi kaudu. Selliselt mh töövõtulepingut VÕS § 29 lõigete 1, 5 (punktid 1-4, 6) ja 6 alusel tõlgendades jõudis maakohus veenevalt ja loogiliselt seisukohale, et kuigi lepingutingimused sõnaselgelt ei välista kloori kasutamist Anna veevärgis, said mõlemad pooled lepingut sõlmides ja täites aru, et eesmärgiks on keemiavaba lahendus, milles kloori kasutataks vaid erandjuhul avarii korral. Garantiisumma suuruse põhjendatust on maakohus analüüsinud põhjenduste punktis 10, tuvastades tellijale tekkinud kahju suuruse (Anna veetöötlusjaama rekonstrueerimise maksumuse) kostja 3 pakkumuskutse ja uute töövõtjate pakkumuste alusel, analüüsides seejuures ka hageja alltöövõtja pakkumust.
60.Asjakohane ei ole apellandi etteheide maakohtule selle kohta, et kohus ei jälginud apellatsioonikohtu poolt 01.04.2019 otsuses tuvastatud asjaolusid, mh seda, et ringkonnakohus tuvastas, et hanketingimused ei välista klooriga vee puhastamist. TsMS § 658 lõikest 2 tulenevalt on asja uuel läbivaatamisel maakohtule kohustuslikud ringkonnakohtu otsuses, millega tühistati maakohtu otsus, esitatud seisukohad õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel. Sättest tulenevalt ei ole kohustuslikud ringkonnakohtu poolt teostatud tõendite hindamine ja selle alusel tuvastatud faktilised asjaolud, mistõttu üldjuhul püüab apellatsioonikohus hoiduda asja maakohtule tagasi saates hinnangute andmisest faktiliste asjaolude tuvastatuse kohta. Ka on maakohus veenvalt põhjendanud, miks ta asub teistsugusele seisukohale ning hinnanud asjakohaseid tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõigetega 1 ja 2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
61.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.