lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-111565/7

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-111565/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2076
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik

Harju Maakohus Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-111565

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi I. S. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

55 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: E. A. Kostja: I. S. (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista I. S.lt (isikukood XXX) OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks välja põhivõlgnevus 35 eurot ja sissenõudmiskulud 2 eurot.
3.Jätta OÜ EUROPARK ESTONIA hagi rahuldamata sissenõudmiskulude osas summas 18 eurot.
4.Jätta menetluskulud 67% ulatuses I. S. kanda ja 33% ulatuses OÜ EUROPARK ESTONIA kanda.
5.Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada otsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 17.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. S.lt (kostja) 55 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 22.04.2025 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.04.2025. Kostja esitas nõudele vastuväite 13.05.2025 e-kirja teel ning 20.05.2025 digitaalselt allkirjastatult. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 22.05.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus jättis 23.05.2025 määrusega hagiavalduse käiguta.
3.Hageja esitas oma nõude ja põhjendas seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasus täiendava riigilõivu 12.06.2025. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 35 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot.
4.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja parkimistingimusi rikkudes sõiduki numbrimärgiga XXX 19.10.2022 hageja opereeritavale Linnamäe tee 57 Maxima parkimisalale ning 20.03.2023 hageja opereeritavale Lastehaigla parkimisalale. Kostja rikkus lepingutingimusi, parkides sõiduki, ilma et armatuurlaual oleks olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit või oleks alustatud mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt kostjale leppetrahvinõuded 19.10.2022 summas 15 eurot ja 20.03.2023 summas 20 eurot (leppetrahvi number 0781 8102 2211 1040 ja 1952 0032 3143 7279). Kostja kohustus 19.10.2022 leppetrahvi tasuma hiljemalt 01.11.2022 ja 20.03.2023 leppetrahvi hiljemalt 03.04.2023. Kostja ei ole leppetrahve tasunud.
5.Hagiavalduse kohaselt saatis hageja võlgnevuse sissenõudmiseks lihtkirja ja tähitud kirja teel nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Sissenõudmiskulude (20 2/6

eurot) hulka on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsilised nõudekirjad tähitult Omniva ja UnifiedPosti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale.

6.29.07.2025 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused. Kohus selgitas hagejale, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu 1131 lg-s 1, ning see ei ole iseseisev alus sissenõudmiskulude hüvitise nõudmiseks. Kohus selgitas, et sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab olema kas poolte vaheline kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse osas või võlausaldaja saab nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.
7.25.08.2025 seisukohas leidis hageja, et on tõendanud tasulise meeldetuletuskirja saatmise kostja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Lisaks pidi hageja enne tasulise meeldetuletuskirja saatmist tegema tasulisi päringuid Transpordiametile ja rahvastikuregistrile. Seoses võlgnevuse sissenõudmisega on hageja kandnud kulusid summas 27,8 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 20 euro ulatuses.
8.Kohus võttis hagi 02.09.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduste kättesaamisest.
9.Hagiavaldus ja 02.09.2025 kohtumäärus on kostjale 13.09.2025 kätte toimetatud kättetoimetamisportaalis TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 29.09.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
10.02.09.2025 määruses selgitas kohus hagejale, millised asjaolud ja tõendid tuleb esitada selleks, et hageja sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada ka selged faktiväited meeldetuletuskirjade saatmise kohta, st millistel kuupäevadel, mis viisil ja mis aadressile kostjale kirjad saadetud on. Juhul, kui poolte vahel puudub sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe, tuli hagejal esile tuua kahju tekkimine ja selle ulatus, sh tuua esile sissenõudmistoimingu tegelik kulu. Kohus selgitas ka vajadust esitada asjakohased tõendid kõigi nende asjaolude kohta, millele hageja nõue tugineb.
11.10.09.2025 seisukohas selgitas hageja, et on esitanud varasemas menetluses selgituse ja väljavõtted, et on saatnud kostjale meeldetuletuskirju (3 tk). Füüsilised meeldetuletuskirjad on saadetud kas ainult Omniva või UnifiedPost (kes tegeleb trükkimise, ümbrikutamise) ja Omniva vahendusel hagiavalduses väljatoodud kontaktaadressitele. Kirja saatmise aeg on märgitud kirjas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
13.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus 3/6

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).

14.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
15.Kohus leiab, et hagi ei ole kogu ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul täidetud ning tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes ei esine. Kohus selgitas kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus võimalust, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks.
16.Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud hageja leppetrahvi nõue summas 35 eurot ning selle nõude osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
17.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 18.10.2022 ja 20.03.2023 sõlmitud parkimiskoha üürilepingud (parkimislepingud). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingute sõlmimise, lepingute tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõuete esitamise osas. Ülejäänud osas jätab kohus tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.
18.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes kogu ulatuses õiguslikult põhjendatud.
19.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Sissenõudmiskulud on tekkinud seoses 35 euro suuruse põhinõude sissenõudmisega.
20.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõude on kuni 500 eurot, võib võlausaldaja esimese kostjale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.
21.VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
22.Hageja tõi hagiavalduses välja, et saatis kostjale lihtkirja ja tähitud kirja teel nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, ning et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsilised nõudekirjad (tähitult) Omniva ja UnifiedPosti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Hageja selgitas 10.09.2025 seisukohas, et kostjale saadeti kolm tasulist meeldetuletuskirja kas ainult Omniva või UnifiedPost ja Omniva vahendusel ning kas lihtkirjana või tähitud kirjana hagiavalduses toodud aadressile ja e-kirjad kostja eposti aadressile. Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest selgitustest nähtuvalt ei ole hageja ja kostja vahel kokkulepet sissenõudmiskulude suuruse osas. Hageja selgituste kohaselt on kirjade saatmise aeg märgitud kirjadel. Hageja selgituste kohaselt on ta võlgnevuse sissenõudmisega seoses kandund kulusid summas 27,8 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 20 euro ulatuses. 4/6
23.Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, millised asjaolud peab hageja välja tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need pole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada. Hageja ei ole siiski esitanud piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik kogu ulatuses rahuldada.
24.Hageja sissenõudmiskulude nõue tugineb sellele, et hageja on peale lepingu lõppemist saatnud kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja.
25.Hageja ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, millistel kuupäevadel on kostjale meeldetuletuskirjad saadetud. Samuti ei ole hageja esitanud selgeid asjaolusid selle kohta, millisel viisil meeldetuletuskirjad saadetud on.
26.Kuivõrd hagiavaldusest ei nähtu, millistel kuupäevadel on kostjale tasulised meeldetuletuskirjad saadetud, ei saa kohus hinnata, kas hageja on tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisel pidanud kinni VÕS § 1132 lg 3 sätestatud tähtaegadest ning kas hagejal on seega õigus nõuda kostjalt meeldetuletuskirjade saatmisega seotud sissenõudmiskulude tasumist.
27.Hagiavaldusest nähtuvalt tuli hagejal teha päring Tarandpordiametile selleks, et selgitada välja, kes on sõiduki numbrimärgiga XXX omanik ning parkimislepingute teine pool. Samuti tuli hagejal teha päring rahvastikuregistrile selleks, et selgitada välja kostja andmed. Hageja 25.08.2025 seisukohas toodud seletusest nähtuvalt tasus hageja nimetatud päringute eest kokku 2 eurot.
28.Kohus on eeltoodust johtuvalt seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue on hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud 2 euro ulatuses. Ülejäänud 18 euro osas ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
29.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 35 eurot ja sissenõudmiskulud 2 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 18 eurot. Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab menetluskulud 67% ulatuses kostja kanda ja 33% ulatuses hageja kanda.
31.TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
32.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
33.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega. TsMS § 420 alusel ei saa kostja 5/6

tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebust, kuid võib esitada kaja. Kaja regulatsioon ei näe aga ette menetluskulude suuruse vaidlustamist.

34.Seega juhul, kui kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks tagaseljaotsuses, on ebaselge, mil viisil saab kostja kasutada TsMS § 178 lg 1 tulenevat õigust vaidlustada hüvitatavate menetluskulude suurust. Sellest tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast otsuse jõustumist (vt V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj § 420 p 3.4).
35.Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
36.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
37.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
38.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja