Tartu Maakohus
Kohtunik
Roman Levin
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2023. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-124760
Tsiviilasi
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T. B. A. E. F. ; registrikood XXX
hagi H. S.
vastu võlgnevuse
Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. ; e-post XXX Kostja: H. S. ; isikukood XXX
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Jätta T. B. A. E. F. i hagi H. S. i vastu läbi vaatamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Tartu Maakohtu menetluses on T. B. A. E. F. i hagi H. S. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 31.10.2022. a, kuid kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on H. S. XXX. Kohus andis 13.01.2023. a määrusega hagejale tähtaja edasise menetluse osas seisukoha esitamiseks. Kohus selgitas, et ei ole tuvastatud isikut, kes oleks õigustatud kostja poolel
menetlust jätkama ja kellele hagimaterjale saaks kätte toimetada. Pärimisregistrist ei nähtu, et oleks algatatud H. S. i pärimismenetlus. Olukorras, kus pärimismenetlust ei algatata, on kohtumenetlus määramata ajaks peatunud. See ei ole aga kooskõlas tsiviilkohtumenetluse põhimõttega tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Õiguskirjanduses on leitud, et hagid, mille kostjat ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud tuvastada, tuleb jätta läbi vaatamata. Võimaluse selleks annab TsMS § 423 lg 1 p 7, mille kohaselt saab kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul. Samuti selgitas kohus, et hagejal H. S. i võlausaldajana on võimalik esitada notarile avaldus pärimismenetluse algatamiseks. Hageja teatas 08.02.2023. a, et ei soovi notarile avaldust pärimismenetluse algatamiseks esitada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 7 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul. Pärimisregistrist nähtuvalt ei ole senini H. S. i pärimismenetlust algatatud. Hagi menetlusse võtmisest on möödunud juba enam kui kolm kuud ning senini ei ole tuvastatud isikut, kes oleks õigustatud kostja asemel menetlust jätkama. Seetõttu leiab kohus, et hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse mõistliku aja jooksul läbiviimise põhimõtte järgimiseks jätta läbi vaatamata.
TsMS § 425 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.
TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja nimetatud paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
Menetluskulud tuleb nimetatud sättest lähtudes jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas kohtule teadaolevalt ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.