Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (8)

2-22-13102 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD

2-22-13102 soovi korral sama tähtaja jooksul täiendava seisukoha või selgituste esitamiseks seoses kohtunõudes väljatooduga.

2-22-13102 Nõmmküla Jahiseltsi põhikirjas sätestatud liikme väljaarvamise otsuse vaidlustamise 1-kuuline tähtaeg seadusega kooskõlas. Seoses kostja seisukohaga TsMS § 168 lg 5 mittekohaldatavuse kohta hageja leiab, et fakt on see, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi kohtusse esitamist ja lisaks sai kostja sellest, et R.V esitab kohtusse hagi hiljemalt 05.09.2022, teada juba 27.08.2022 hageja lepingulise esindaja kirjast. Asjaolu, millal kostja sai teada, et hageja on kohtusse pöördunud, ei oma siinkohal mingit tähtsust. Hageja arvates ei ole kostjalt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane. Kostja ei teinud midagi selleks, et hageja nõue kohtuväliselt rahuldada ja seda vaatamata ajale, mis oli tema käsutuses alates hageja esimesest vastulausest kuni hagi esitamiseni. Hageja ei ole nõus kandma kostja menetluskulusid. Hageja on teinud kõik endast oleneva selleks, et kostja viiks vaidlusaluse otsuse seadusega kooskõlla enne hagejale jahiseltsi põhikirjaga sätestatud õigust lõpetava tähtaja möödumist. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude 1 024.80 eurot (sh käibemaks), s.h riigilõiv 210 eurot ja õigusabikulud 814.80 eurot, väljamõistmist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-22-13102 menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus märgib, et viidatud sätete sõnastusest tulenevalt ei oma menetluskulude jaotuse määramisel tähtsust hagi menetlusse võtmise aeg, vaid hagi esitamise aeg. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et MTÜ Nõmmküla Jahiseltsi 30.07.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused tühistati 06.09.2022 üldkoosoleku otsusega, seega pärast hagiavalduse esitamist 04.09.2022. Kohus selgitab, et TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatu ei seo kostjal menetluskulude tasumise kohustuse tekkimist hagi esitamisest teadasaamisega. Õiguskirjanduses on selgitatud, et üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab (ka nt tuvastusnõude puhul) lugeda, et kostja on lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.1 Samuti ei ole käesoleval juhul hageja nõude täitmine toimunud sõltumata kostja tahtest, mis on võimalik nt nõude rahuldamisel täitemenetluses, vaid kostja enda tegevuse tulemusel. Kohus selgitas pooltele, et kostjal on siiski võimalus tuua esile asjaolud, mis lubavad hinnata, et lõike 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane (RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 10). Nimetatud asjaolud saavad olla aluseks TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Viidatud sätte järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka TsMS §-s 168 sätestatud menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni puhul (vt RKTKm 28.09.2011 3-2-1-63-11, p-d 13, 14). Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (vt nt RKTKm 28.09.2011 3-2-1-63-11, p 14). Lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt RKTKm 26.01.2011 3-2-1-142-10, p 10). Kostja leidis, et hageja on pöördunud ennatlikult hagiga kohtusse enne MTÜS § 24 lg 1 ettenähtud nõude aegumistähtaega, kuivõrd kostja teatas hagejale eelnevalt, et kokkukutsutav üldkoosolek tühistab vaidlusalused otsused. Pooltevahelise vaidluse oleks seega saanud lahendada kohtuväliselt. Hageja selgituste põhjal pöörduski ta enne hagi esitamist kostja poole ettepanekuga 30.07.2022 otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuid kostja ei teinud alates esmakordsest vastulause esitamisest 10.08.2022 kuni hagi esitamiseni midagi selleks, et hageja nõue kohtuväliselt rahuldada. Üksnes kostja juhatuse liikme kinnituse põhjal puudus hagejal kindlus, et üldkoosolek tunnistab vaidlusalused otsused kehtetuks. Kohus asub poolte esitatu põhjal seisukohale, et kuigi kostja juhatuse liige kohtuväliselt tunnistas 30.07.2022 otsuste kehtestatud nõuetega vastuolu ja teatas hagejale otsuste kehtetuks tunnistamiseks üldkoosoleku kokkukutsumisest, ei saa hageja 15.12.2022 täiendavates selgitustes väljatoodud asjaolude põhjal pidada kostjalt hageja kulude väljamõistmist tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks. Hageja selgituste järgi ja arvestades kostja põhikirja p-des 6.1.3 ja 6.1.4. sätestatut (erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine, üldkoosolekust etteteatamise tähtaeg) oli kostjal võimalus ja piisavalt aega, et kutsuda kokku üldkoosolek ja seeläbi hagi esitamist vältida. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et ainuüksi juhatuse liikme kinnitusest ei piisa selle tagamiseks, et hageja võiks kindel olla taotletud eesmärgi saavutamises, kuivõrd kostja põhikirja kohaselt kuulub liikmete seltsi vastuvõtmine ja väljaarvamise otsustamine, seega ka selliste

U.Volens, M.Maksing. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, lk 795.

5 (8)

2-22-13102 otsuste kehtetuks tunnistamine, üldkoosoleku, mitte juhatuse liikme pädevusse. Kohus jääb selle juurde, et hagejale ei saa ette heita seda, et ta lähtus hagiavalduse esitamisel põhikirja p-s 3.7 liikme väljaarvamise otsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtajast, s.o 1 kuu arvates otsusest teadasaamisest. Kohus osutas võimalikule vaidlusele seoses kaebuse esitamise tähtajaga, mida kinnitavad ka käesolevas asjas poolte esitatud vastandlikud seisukohad. Kaebuse esitamisel mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 sätestatud aegumistähtajale tuginedes on seega kostja menetluses esitatavatest võimalikest vastuväidetest tulenevalt võimalik olukord, et hageja on hagi esitamisega viivitades kaotanud hagemisõiguse tulenevalt kostja põhikirjas sätestatud kaebuse esitamise tähtajast. Vastuseks kostja märkusele, et ka kohus on hagi menetlusse võtmisel lähtunud 3-kuulisest tähtajast, kohus selgitab järgmist. Hageja tugines oma hagiavalduses nii 30.07.2022 otsuste kehtetuse kui tühisuse alustele. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (vt RKTKo 11.06.2014 3-2-155-14, p 31). Üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudele ei näe seadus üldjuhul ette nõude maksmapaneku tähtaega, küll aga näeb MTÜS 24 lg 1 ette otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise aegumistähtaja (seotud otsuse vastuvõtmise tähtajaga). Mõlemal alusel esitatud hagi menetlemisel lähtus kohus menetluse korraldamisel MTÜS § 24 lg 4 sätestatust, mille kohaselt kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg. Tegemist on menetlusökonoomiast tingitud menetlussättega, eesmärgiga tagada sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatavate võimalike hagiavalduste ühine menetlemine. Kohus ei anna selles menetlusstaadiumis hinnangut põhikirjas sätestatu võimalikule vastuolule seadusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda TsMS § 168 lg 4 alusel.

2-22-13102 kliendiga, hagi aluseks olevate asjaoludega ja dokumentidega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse koostamine, komplekteerimine ja kohtule esitamine – kokku 3,69 tundi; 2) hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine - kokku 1,00 tundi; 3) kostja 07.10.2022 kirjaliku seisukoha ja Viru Maakohtu 02.12.2022 kohtunõude läbivaatamine ja analüüs ning kirjaliku seisukoha koostamine ja Viru Maakohtule esitamine – kokku 2,10 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvudes toimikumaterjalidega, leiab, et menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabiteenuste ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist keskmisest oluliselt keerulisema või mahukama tsiviilasjaga. Kohus selgitab, et hageja menetluskulude põhjendatuse kaalumisel lähtub kohus seisukohast, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine ja analüüs ning kliendiga suhtlemine hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi menetlusosalised kohtule esitavad. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu, s.h menetlusdokumendis esitatud õigusaktide ja asjaolude ning õigusliku analüüsi osa, on põhjendatud ajakuluks nende koostamisel ja esitamisel 04.09.2022 hagiavaldusel (koos asjaolude väljaselgitamise ja tõendite kogumisega) 3 tundi, 19.09.2022 hagist loobumise avaldusel ja menetluskulude nimekirjal 45 minutit ja 15.12.2022 vastusel 1 tund 45 minutit, kokku seega 5 tundi 30 minutit. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks) (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-164856). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta jääb keskmise tasu piiridesse ning on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 550 eurot (5,5 h * 100 eurot/h), millele lisandub käibemaks 110 eurot, kokku 660 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 870 (660 + 210) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotluse alusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludelt kogusummas 870 eurot viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hageja menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrata menetluskulude tasumine hageja esitatud arveldusarve, määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

2-22-13102 Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Hageja palub tagastada riigilõivu summas 210 eurot. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus seoses hagist loobumisega pool tasutud riigilõivust, s.o summas 210 eurot, hageja avalduses märgitud M.D. arveldusarvele nr XXXX AS SEB Pank. /digitaalallkiri/ Angelina Abol kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.