OÜ Cohen & Carlsson Advisors hagi ArbitFinance Eesti OÜ, Kasemetsa arendus OÜ vastu OÜ Cohen & Carlsson Advisors nõude tunnustamiseks A. A. (pankrotis) pankrotimenetluses 7000 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: OÜ Cohen & Carlsson Advisors (registrikood: 14272742, aadress: Maakri tn 19/1, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anto Kasak (epost: [email protected]) Kostja 1: ArbitFinance Eesti OÜ (registrikood: 12331268, aadress: Õuna tn 20, Saku vald, Saku alevik) Kostja 2: Kasemetsa arendus OÜ (registrikood: 12142834, aadress: Ülikooli tn 12, Tartu) Kostja 2 lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson (e-post: [email protected]) ja advokaat Henri Torop (e-post: [email protected]). 09.09.2021 kohtuistungil, edasi kirjalikus poolte nõusolekul menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Kostjad võivad soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.OÜ Cohen & Carlsson Advisors esitas 20.01.2021 Harju Maakohtule hagi ArbitFinance Eesti OÜ, Kasemetsa arendus OÜ vastu OÜ Cohen & Carlsson Advisors nõude tunnustamiseks A. A. (pankrotis) pankrotimenetluses. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 26.01.2021 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub tunnustada OÜ Cohen&Carlsson Advisors nõuet A. A.’i vastu A. A.’i pankrotimenetluses summas 1 263 488,42 eurot teise järgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel ning jätta käesoleva asja menetlusega seotud menetluskulud ArbitFinance Eesti OÜ ja Kasemetsa arendus OÜ kanda.
3.Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − Harju Maakohus kuulutas 24.09.2020. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-20-8853 välja A. A. (edaspidi nimetatud “võlgnik”) pankroti. − Juhindudes PankrS §-st 93 lg 1 esitas OÜ Cohen&Carlsson Advisors (edaspidi „hageja“ või “võlausaldaja”) 5. oktoobril 2020. a nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses summas 1 263 488,42 eurot ning palus tunnustada enda nõuet teise järgu nõudena. − Võlgniku pankrotimenetluses toimus 21. detsembril 2020. a nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõudele esitasid täies ulatuses vastuväite ArbitFinance Eesti OÜ (edaspidi „kostja 1“) ja Kasemetsa arendus OÜ (edaspidi „kostja 2“). − Võlgnik sõlmis X AS’ga 8. juulil 2017. a vaidluste lahendamiseks kompromisslepingu. Kompromisslepingu punkti 1.1. kohaselt võttis A. A. muuhulgas kohustuse anda X AS’le üle 7 384 939 X aktsiat nominaalväärtusega 738493,90€. − Hageja täitis A. A.’i eest vastavalt A. A.’ga sõlmitud kokkuleppele A. A.’i ja X AS kompromisslepingust tuleneva kohustuse, andis üle aktsiate omandiõiguse ning kandis 12. juulil 2017.a X AS’le üle 7 384 939 X aktsiat. − Võlausaldajal tekkis seoses X aktsiate omandamise ning nende loovutamisega X AS-le A. A.i vastu nõue summas 1 107 740,85 eurot. Nimetatud summa ulatuses tegi võlausaldaja A. A.’i ja X AS vahelise kompromisslepingu täitmiseks kulutusi. A. A. ei ole aktsiate eest võlausaldajale tasunud. − A. A. ja võlausaldaja fikseerisid 09.08.2017. a kirjalikult omavahelised kokkulepped ning allkirjastasid „Lepinguliste kohustuste täitmise ja hüvitamise kokkuleppe“ (edaspidi nimetatud „kokkulepe“), mille kohaselt kohustus A. A. tasuma võlgnevuse summas 1 107 740,85 eurot graafiku alusel kahe osamaksena. A. A. kohustus tasuma võlausaldajale 50% võlgnevusest 07. juuliks 2022. a ning 50% võlgnevusest 7. juuliks 2027. a. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt kohustus A. A. tasuma võlgnevuse põhisummalt võlausaldajale intressi 4.5% ehk 49 848,34 eurot aastas. − PankrS § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Sellest tulenevalt on võlausaldaja nõue muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Võlgniku võlgnevus on täies ulatuses võlausaldajale tasumata. − Võlausaldajal on võlgniku pankrotimenetluses võlgniku vastu põhinõue summas 1107740,85 eurot, millele lisandub kõrvalnõudena intressinõue. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult intressi võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 3 aasta, 1 kuu ja 15 päeva eest summas 155 747,57 eurot. Kuigi esitatud intressiraporti kohaselt on võlausaldaja intressinõue 155 727,64 eurot, vähendab võlausaldaja nõude nõudeavalduses esitatud määrani, s.o 155 747,57 euroni.
2-21-980 − Tulenevalt eelnevast, võlausaldajal on võlgniku vastu nõue kogusummas 1 263 488,42 eurot. Võlausaldaja nõue ei ole tagatud pandiga.
4.Kostja I esitas 15.02.2021 vastuse hagile, milles palus jätta hagiavalduses esitatud nõuded rahuldamata täies ulatuses ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja I tõi 15.02.2021 hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Hageja ja A. A. (isikukood 39012190321, pankrotis, edaspidi nimetatud võlgnik) vaheline dokument nimega „Lepinguliste kohustuste täitmise ja hüvitamise kokkulepe“, mida kasutatakse hageja nõudealuseks võlgniku vastu on loodud käimasoleva võlgniku pankrotimenetluseks eesmärgiga omada võlausaldajate koosolekul häälteenamust. − Võlgnik ja kostja 1 ainuosanik V.-P. J. S. olid äripartnerid ja omasid X OÜ (registrikood XXX) osad võrdsedes osades. X OÜ omas kuni 12.04.2017.a 14 769 879 X AS aktsiat. Võlgnik oli X OÜ juhatuse liige ja kandis 7 384 939 X AS aktsiat ettevõttele G OÜ-le ilma teise osaniku nõusolekuta. Aktsiate ülekandmine ei olnud X OÜ igapäevaseks majandustegevuseks ja aktsiate ülekandmine nõudis osanike nõusoleku. X OÜ ei ole saanud mingit tasu X AS aktsiate ülekandmise eest, millega tekitas kahju X OÜ-le ja selle osanikule ArbitFinance Eesti OÜ, mille osanikuks on V.-P. J.S.. X AS aktsiad oli ülekantud tasuta võlgnikuga seotud ettevõttele. G OÜ kandis X aktsiad ettevõttele N OÜ (registrikood XXX) tasuta, mida tõendab N OÜ majandusaasta aruanne. N OÜ kandis aktsiad hagejale tasuta, mida tõendab N OÜ majandusaasta aruanne. Hageja kandis aktsiad X AS-ile samuti tasuta, mida tõendab X AS majandusaasta aruanne. − Hageja ei ole tõendanud, et ta maksis aktsiate eest nende nimiväärtuses või summas 1107740,85 eur või kandis muid kulutusi X AS ja võlgniku vahelise kompromisslepingu täitmiseks võlgniku eest. Hageja püüab viia kohtu ja teisi pankrotimenetluses osalejaid eksitusse, et ta omandas X AS aktsiaid „täites kohustuse“ N OÜ ees ning rikastudes hageja arvel. Väärad on väited, et hageja on tasunud midagi aktsiate eest ja seda ka tõendab 2017 aasta N OÜ majandusaasta aruanne, mille tegevusaruanne sätestab, et 2017. aastal N OÜs majandustegevust ei toimunud. Aastaaruanne ei kajasta mingeid X AS aktsiatega seotud tehinguid. G OÜ ega hageja ei ole majandusaasta aruandeid äriregistrisse esitanud. − Eluliselt ei ole usutav, põhjendamatu ja ei ole tõendatud, et hageja, mille juhatuse liikmeks on R. M., kes on Eestis tegutsev vandeadvokaat ja ettevõtja sõlmiks kokkulepe A. A.’iga tingimustega, et võlgnik peab tasuma 50% summast 1 107 740,85 eur alles 07.07.2022.a ja ülejäänud 50% 07.07.2027.a. Eluliselt ei ole usutav, et vandeadvokaat ja ettevõtja kannaks kulutusi, mis tekitaks nõue summas 1 107 740,85 eur ja selle eest saaks ainult nõuet võlgniku vastu arvestades, et võlgnik ei omanud mingeid väärtuslike esemeid, mille vastu võiks pöörata sissenõuet ega ei ole muul moel oma nõuet taganud. Siinkohal on oluline ka märkida, et R. M. oli perioodil 28.01.2015 kuni 07.08.2017 X AS nõukogu liige ja teadis, et A. A. on kandnud X AS aktsiad N OÜ-le tasuta. Ei ole usutav, et hageja oleks tegelikult kandnud mingeid kulutusi X AS aktsiate omandamiseks ja nende edasikandmiseks X AS-le ja tal ei ole reaalset rahalist nõuet ka võlgniku vastu. − Perioodil 02.02.2015 kuni 22.03.2017 oli võlgnik X AS juhatuse liige. Arvestades, et võlgnik on varasemalt käitunud ebaseaduslikult, on kostjal 1 põhjendatud kahtlus esitatud nõudealuseks oleva dokumendi õigsuses. Kostja 1 usub, et mainitud dokument oli allkirjastatud pankrotimenetluse käigus perioodil umbes august 2020 - september 2020, mitte 9.08.2017 nii nagu dokument on dateeritud.
5.23.02.2021 esitas hagiavaldusele vastuse kostja II, kes tõi välja, et vaidleb hageja nõudele vastu kogu ulatuses ning on seisukohal, et hageja nõue on alusetu ja tõendamata, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Kostja II tõi hagivastuses välja järgmised vastuväited:
2-21-980 − Hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole esitanud mistahes dokumente selle kohta, et ta oleks teinud kulutusi N OÜ-lt aktsiate omandamiseks. Nimetatud väide on paljasõnaline. Kui hageja jätkuvalt väidab, et ta on teinud kulutusi N OÜ-lt aktsiate omandamiseks, siis tegemist on hageja väitega, mida hageja on kohustatud TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama. − Sealjuures ei ole ka N OÜ, kellele X aktsiad üle kanti, aktsiate eest mitte midagi tasunud. Võlgnik, olles X aktsiate X OÜ poolt võõrandamise hetkel X OÜ juhatuse liige, kandis 13.04.2017 aktsiad nominaalväärtusega 738 439,90 eurot ilma aluseta XOÜ-st üle G OÜle, mille juhatuse liige ja ainuosanik oli samuti võlgnik. Aktsiate ülekandmine ei olnud X OÜ tavapäraseks majandustegevuseks – seega igal juhul on võlgniku poolt aktsiate ülekandmine iseendaga seotud äriühingule vastuolus ÄS § 181 lg 3 sätestatud keeluga teha tehinguid osaühingu ja juhatuse liikme vahel ilma osanike nõusolekuta. Osanikud tehinguks nõusolekut andnud ei ole. G OÜ ei ole ka X OÜ-le aktsiate eest mitte midagi tasunud. 18.04.2017 kanti aktsiad nominaalväärtusega 738 439,90 eurot G OÜ-st edasi N OÜ-le. N OÜ mitte midagi aktsiate eest ei tasunud, mida tõendab N OÜ majandusaasta aruanne, millest nähtuvalt ei toimunud N OÜ-s 2017. aastal (aktsiate omandamise aastal) üldse majandustegevust. Aruande leheküljel 3 on ühemõtteliselt märgitud: „2017. aastal N OÜ-s majandustegevust ei toimunud.“ 07.07.2017 kandis N OÜ aktsiad hagejale. Aktsiate ülekandmine toimus tasuta, mida tõendab taaskord N OÜ majandusaasta aruanne, mille kohaselt N OÜ-s majandustegevust ei toimunud. 12.07.2017 kandis hageja aktsiad 1Home Group AS-ile. Aktsiate ülekandmine samuti tasuta – hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid, mis vastupidist tõendaksid. − Hagejal ei ole olnud kunagi sellises mahus majandustegevust, mis võimaldaks asuda seisukohale, et hageja oli üldse võimeline võlgniku eest kohustust täitma – hageja asutati 05.06.2017 ehk kuu aega enne väidetavat kohustuse täitmist (12.07.2017), hageja käive (veelgi vähem kasum ja varade hulk) ei ole mitte kunagi olnud mahus, mis võimaldaks kulutuste tegemist summas 1 107 740,85 eurot, kinnistusraamatust nähtuvalt puudub hagejal mistahes kinnisvara, samuti ei nähtu muudest avalikest registritest hagejal muu vara olemasolu ning hagejal on juba vähemalt alates 22.04.2019 üleval maksuvõlgnevus, mida ei oleks, kui hageja oleks maksujõuline isik, kes suudab teise isiku eest täita enam kui miljoni euro suuruse väidetava kohustuse. Hageja ei ole ka esitanud alates asutamisest mitte ühtegi majandusaasta aruannet, mis tekitab põhjendatud kahtlusi hageja tegevusest tervikuna. Ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks teinud kulutusi summas 1 107 740,85 eurot võlgniku kohustuse täitmiseks olukorras, kus võlgnikul olid ulatuslikud makseraskused. − On põhjust arvata, et 09.08.2017 Kokkuleppe dokumendi näol on tegemist dokumendiga, mis on koostatud pankrotimenetluse tarvis, nimelt selleks, et konstrueerida nõue võlgniku vastu ja saavutada sellega võlgniku pankrotimenetluses häälteenamus ning ühtlasi kontroll pankrotimenetluse üle. 09.08.2017 Kokkulepe ei sobitu mitte mingisugusel viisil faktilisse asjaolustikku, millesse hageja on selle asetanud. Ilmselt oli täiendavaks põhjuseks 09.08.2017 kuupäeva kandva Kokkuleppe tagantjärele koostamiseks see, et vältida 08.07.2017 kokkuleppest tuleneva nõude aegumist. − Ei ole eluliselt usutav ja on kahtlustäratav, et pooled on sõlminud 1 107 740,85 euro ja lisanduva intressi väärtuses kokkuleppe paberkandjal ja käsikirjaliselt allkirjastatult.
6.11.03.2021 esitatud seisukohas teatas hageja, et jääb kõikide käesolevas menetluses esitatud väidete, seisukohtade, tõendite ning taotluste juurde ning tõi välja järgmist: − Asjaolu, et mingid asjaolud ei ole “eluliselt usutavad” või on “äärmiselt kahtlusäratavad”, ei tähenda, et viidatud asjaolud ei oleks esinenud. Viidatud terminid on paljasõnalised ning sisutud, kui kostjatel ei ole viidatud väiteid võimalik sisustada tõenditega.
2-21-980 − Hageja motiivid, mil põhjusel hageja otsustas kompromissi täita, ei ole käesoleva hagimenetluse esemeks. Hageja on tõendanud, et aktsiad kuulusid hagejale. − Hageja on täitnud võlgniku nimel kohustuse ning on aktsiate omandiõigusest ilma jäänud. Hagejal tekkis seoses X aktsiate omandamise ning nende loovutamisega X AS-le A. A.i vastu nõue summas 1 107 740,85 eurot. Poolte vahelise kokkuleppe kohaselt kohustas A. A. hagejale võlgnevuse hüvitama. Alternatiivselt, juhul kui kostjad väidavad, et hageja ning kostja vahel ei ole eelnevalt viidatud kokkulepet, siis igal juhul on A. A. rikastus võlausaldaja arvel ning hagejal on A. A.i vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. − Kostjad on mõlemad asunud ebaõigesti seisukohale, et 09.08.2017.a kokkuleppe dokumendi näol on tegemist dokumendiga, mis on koostatud pankrotimenetluse tarvis. Kostjate väited on paljasõnalised ning kostjad ei ole enda väiteid mingilgi moel tõendanud. Kuigi kostja II otsesõnu ei nimeta kokkulepet näilikuks, heidab kostja II ette tehingu näilikkust. Kostja I ütleb otse, et nõude aluseks olev kokkulepe on näilik. Samas ei ole kumbki kostja näilikkust tõendanud. Antud kaasuses oli mõlema lepingupoole huvi leping täita ehk leping on kehtiv ja seaduslik ning ei ole fiktiivne. Hageja hinnangul käitub kostja 1 hageja suhtes vastuoluliselt ning esitab põhjendamatuid ja ebaõigeid väiteid tehingu näilikkuse kohta, olles tehingu sõlmimise ajal tehingu heaks kiitnud. − Hageja peab vajalikuks ka selgitada, et näilik tehing on tühine, st tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Sellisel juhul on aktsiate omanikuks jätkuvalt hageja ning X AS’l tekib kohustus anda aktisad hagejale tagasi.
7.01.09.2021 esitas kostja II seisukoha, tuues välja järgmist: − Võlgnik kandis X AS aktsiad X OÜ-st vastusoorituseta välja võlgniku enda kontrolli all olevale äriühingule. Kõik tehingud seonduvalt X AS aktsiatega on olnud rahatud. Hageja ei ole tõendanud 09.08.2017 kokkuleppe ehtsust. − Tõendamiskoormis 09.08.2017 kokkuleppe ehtsuse tõendamiseks lasub hagejal – hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud aktsiate omandamiseks kulutusi, mistõttu on ka nõue võlgniku vastu alusetu. − Hageja võimalikud nõuded 09.08.2017 kokkuleppe tühisuse korral X AS vastu ei ole käesoleva menetluse esemeks ning vastavasisulised väited ei oma seega käesoleva menetluse seisukohalt tähtsust. − Kostja II on seisukohal, et kõik tehingud seonduvalt X aktsiatega on olnud rahatud ja näilikud tehingud. − Ei ole vaidlust, et võlgnikul oli lõppastmes kohustus X AS aktsiad tagastada – eelnevat tõendab ka hagi lisaks 1 olev 08.07.2017 kokkulepe. Kuna aktsiate tagastamise tähtpäevaks (17.07.2017) olid aktsiad parajasti „hoiul“ hageja käes, tagastas aktsiad hageja. Sellega täitis võlgnik (küll hageja soorituse kaudu) võlgniku enda kohustuse, mitte ei täitnud hageja kolmanda isikuna võlgniku kohustust. 09.08.2017 kuupäeva kandev kokkulepe, mis on võlgniku ja hageja poolt koostatud kohustuse täitmisele (12.07.2017) järgnevalt, on näilik tehing. Tehingu ainukeseks eesmärgiks on olnud tagantjärele dokumendi koostamine, mille alusel tekitada hagejale nõue võlgniku vastu. Kogu hageja käsitlus, mille kohaselt toimus justkui hageja poolt võlgniku kohustuse täitmine ning selleks kulutuste tegemine, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et 09.08.2017 kuupäeva kandval kokkuleppel oleks ka tegelik sisu. − Kuna hageja nõue põhineb 09.08.2017 kokkuleppel ning kostjad on kokkuleppe usaldusväärsuse ning selle allkirjastamise dokumendil märgitud ajal vaidlustanud ning oma seisukohti põhjendanud ja põhistanud, siis on tõendamiskoormis ümber pöördunud ning hageja peab tõendama tema poolt esitatud tõendi usaldusväärsust TsMS § 238 lg 5 mõttes.
2-21-980 − Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud aktsiate omandamiseks kulutusi, mistõttu on ka nõue võlgniku vastu alusetu. Üksnes teatud perioodil (07.07.2017 – 12.07.2017) X aktsiate omanikuks olemine ei tõenda hagejal nõude olemasolu võlgniku vastu. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks teinud kulutusi N OÜ-lt aktsiate omandamiseks. Hageja formaalne lähenemine viisil, et kuna ta oli aktsiate omanikuks saanud, siis oli ka ta nendele kulutusi teinud ja tal on võlgniku vastu nõue, ei tõenda hageja nõude olemasolu. Hagejal tuleb kulutuste nõudes ka näidata, et ta tegi kulutusi aktsiate omandamiseks. Kuna hageja ei ole endiselt tõendeid esitanud ning TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormist täitnud, on hageja nõue paljasõnaline ning alusetu.
8.09.09.2021 toimunud kohtuistungil pooled kokkuleppele ei jõudnud. Poolte poolt esitatust lähtuvalt oli väidetavalt A. A. võtnud X OÜ valduses olevad aktsiad ja need kandnud enda äriühingule, edasi läksid need hagejale, kes andis kompromissi alusel need üle null nõudega X ASile.1 X OÜ-le kuulus 25% X AS aktsiatest, millest A. A. võttis 12,5% enda kontrolli alla ilma nõusolekuta. Hageja tõi välja, et on kostja tõendamiskoormis, et tegemist oli näiliku tehinguga. Kohus andis pooltele tähtaja originaaldokumendi esitamiseks ning eksperdikandidaatide ja küsimuste esitamiseks.
9.24.11.2021 määrusega määras kohus asjas läbi viia ekspertiis selgitamaks välja, kas 09.08.2017 Lepinguliste kohustuste täitmise ja hüvitamise kokkulepe on välja prinditud, allkirjastatud ja vormistatud 09.08.2017 või hiljem. 28.03.2022 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt kohtule esitatud ekspertiisiaktist lähtuvalt ei ole ekspertiisiks esitatud dateerimiskuupäevaga 09.08.2017 Lepinguliste kohustuste täitmise ja hüvitamise kokkuleppe vormistamise (valmistamise ja allkirjastamise) aja kohta arvamust anda võimalik.
10.Edasistes seisukohtades jäid menetlusosalised varemesitatud seisukohtade ja tõendite juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
2-21-980
14.Pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele pankrotiseaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Eeltoodust lähtuvalt kohaldab kohus käesoleva nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.
15.PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt on muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded.
16.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − Harju Maakohus kuulutas 24.09.2020. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-20-8853 välja A. A. pankroti. − OÜ Cohen&Carlsson Advisors esitas 5. oktoobril 2020. a nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses summas 1 263 488,42 eurot ning palus tunnustada enda nõuet teise järgu nõudena. − Võlgniku pankrotimenetluses toimus 21. detsembril 2020. a nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõudele esitasid täies ulatuses vastuväite ArbitFinance Eesti OÜ ja Kasemetsa arendus OÜ (tl 5-20).
17.Hageja palub kohtul tunnustada OÜ Cohen&Carlsson Advisors nõuet A. A.’i vastu A. A.’i pankrotimenetluses summas 1 263 488,42 eurot teise järgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel. Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu, tuues välja, et 09.08.2017 kokkuleppe puhul on tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes, 08.09.2017 kokkulepe on koostatud tagantjärele, isegi kui 09.08.2017 kokkulepe peaks olema kehtiv, ei ole hageja tõendanud, et ta oleks teinud X AS aktsiate omandamiseks kulutusi, aktsiate ülekandmine võlgniku poolt tema endaga seotud äriühingule oli vastuolus ÄS § 181 lg 3 sätestatud keeluga ning asjaolu, et hageja oli perioodil 07.07.2017-12.07.2017 X AS aktsiate omanikuks, ei tõenda kulutuste tegemist võlgniku eest kohustuse täitmiseks.
18.Hageja nõude tunnustamise rahuldamise nõude eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 21.12.2020. Hagi on kohtule esitatud 20.01.2021, seega tähtaegselt.
19.Järgmisena käsitleb kohus, kas hageja nõue võlgniku vastu on kehtiv ja sissenõutav. Hageja on välja toonud, et tema nõue põhineb A. A. hageja vahel 09.08.2017. a kirjalikult fikseeritud omavahelistel kokkulepetel ning allkirjastatud „Lepinguliste kohustuste täitmise ja hüvitamise kokkuleppel“ (tl 26), mille kohaselt kohustus A. A. tasuma võlgnevuse summas 1107740,85 eurot graafiku alusel kahe osamaksena. A. A. kohustus tasuma võlausaldajale 50% võlgnevusest 07. juuliks 2022. a ning 50% võlgnevusest 7. juuliks 2027. a. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt kohustus A. A. tasuma võlgnevuse põhisummalt võlausaldajale intressi 4.5% ehk 49 848,34 eurot aastas.
2-21-980 Hageja tõi välja, et seoses A. A.i pankroti väljakuulutamisega 24.09.2020 on hageja nõue muutunud koguulatuses sissenõutavaks.
20.Kostjad on esitanud hageja nõudele vastuväite, tuues välja, et 09.08.2017 kokkuleppe puhul on tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes, 08.09.2017 kokkulepe on koostatud tagantjärele, isegi kui 09.08.2017 kokkulepe peaks olema kehtiv, ei ole hageja tõendanud, et ta oleks teinud X AS aktsiate omandamiseks kulutusi, aktsiate ülekandmine võlgniku poolt tema endaga seotud äriühingule oli vastuolus ÄS § 181 lg 3 sätestatud keeluga ning asjaolu, et hageja oli perioodil 07.07.2017-12.07.2017 X AS aktsiate omanikuks, ei tõenda kulutuste tegemist võlgniku eest kohustuse täitmiseks.
21.Riigikohus on 02.11.2011.a lahendi 3-2-1-95-11 punktis 11 leidnud, et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega ei kehti nõude tunnustamise hagi menetlemisel tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool.
22.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 ja § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing algusest peale tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. Seega näiliku tehingu puhul on pooltel huvi jätta mulje, et tehing on tehtud ja õiguslikud tagajärjed on saabunud, kuigi tegelikult see nii ei ole ja tehing on tehtud ainult õigusnäivuse ehk mulje loomiseks. Riigikohus on asja nr 3-2-1-80-05 p-s 22 sedastanud, et „näiliku lepingu puhul puudub pooltel tahe õiguslikku tagajärge kaasa tuua ning nende sooviks on jätta tagajärjest vaid mulje.“
23.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-1-25-08, p 13).
24.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-14 selgitanud järgmist: “Küll juhib kolleegium tähelepanu, et kostja tõendamiskoormus ei ole piiramatu. Eriti pankrotivõlausaldajal ei pruugi olla piisavalt andmeid ega tõendeid võlatunnistuse alussuhte kohta. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub selle esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel kostja poolt ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on hageja kontrolli all, kostjal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja hageja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17). Seega kui kostja on kausaalsuhtest tulenevalt võla puudumise tõenäosust põhistanud, hageja on aga keeldunud võla tekkimise asjaolusid selgitamast ja tõendeid esitamast, peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama kausaalsuhtest tulenevat võlga.“.
25.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja nõude kehtivuse osas lasub tõendamiskoormis nõude kehtivuse, sh nõude kujunemise osas hagejal, olukorras, kus kostjad on põhistanud nõude puudumise tõenäosust.
26.Hageja tõi välja, et võlgnik sõlmis X AS’ga 8. juulil 2017. a vaidluste lahendamiseks kompromisslepingu (tl 21-24). Kompromisslepingu punkti 1.1. kohaselt võttis A. A. muuhulgas kohustuse anda X AS’le üle 7 384 939 X aktsiat nominaalväärtusega 738493,90€. Hageja täitis A. A.’i eest vastavalt A. A.’ga sõlmitud kokkuleppele A. A.’i ja X AS kompromisslepingust tuleneva kohustuse, andis üle aktsiate omandiõiguse ning kandis 12. juulil 2017.a X AS’le üle 7 384 939 X aktsiat (tl 25). Võlausaldajal tekkis seoses X aktsiate omandamise ning nende loovutamisega X AS-le A. A.i vastu nõue summas 1 107 740,85 eurot. Nimetatud summa ulatuses tegi võlausaldaja
2-21-980 A. A.’i ja X AS vahelise kompromisslepingu täitmiseks kulutusi. A. A. ei ole aktsiate eest võlausaldajale tasunud. A. A. ja võlausaldaja fikseerisid 09.08.2017. a kirjalikult omavahelised kokkulepped ning allkirjastasid „Lepinguliste kohustuste täitmise ja hüvitamise kokkuleppe“ (tl 26), mille kohaselt kohustus A. A. tasuma võlgnevuse summas 1107740,85 eurot graafiku alusel kahe osamaksena. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt kohustus A. A. tasuma võlgnevuse põhisummalt võlausaldajale intressi 4.5% ehk 49 848,34 eurot aastas.
27.Kostjad on esitanud menetluses vastuväite, millest lähtuvalt oli hageja ja A. A.i vahel 09.08.2017 vahel sõlmitud kokkuleppe näol tegemist näiliku tehinguga, mille eesmärk oli konstrueerida võlgniku pankrotimenetluses nõue võlgniku vastu ja saavutada sellega pankrotimenetluses häälteenamus ja ühtlasi kontroll pankrotimenetluse üle. Kostjad põhistasid ja tõendasid hageja nõude puudumist kostja vastu järgnevaga: − 08.07.2017 kompromisslepingu sõlmimise ajal olid X OÜ osanikud võrdsetes osades ArbitFinance Eesti OÜ (kostja I) ja G OÜ ning juhatuse liikmed V.-P. J. S. ja A. A. (tl 4041). Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõttest nähtub, et 12.04.2017 kuulus XOÜ-le 14769879 aktsiat ja tema osalus X AS-is oli 25,0424%. Päev hiljem ehk 13.04.2017 kuulus X OÜ-le 7384940 aktsiat ehk tema osalus oli 12,5212% ning lisandunud oli G OÜ 7384939 aktsia ning 12,5212% osalusega (tl 42-43). G OÜ (käesoleval ajal registrist kustutatud 30.10.2019 seoses ühinemisega) ainuosanik aktsiatega tehingute tegemise perioodil oli A. A. (tl 44-45), kes kandis 7 384 939 X AS aktsiat ettevõttele G OÜ-le ilma teise osaniku nõusolekuta. X OÜ ei ole saanud mingit tasu X AS aktsiate ülekandmise eest, millega tekitas kahju X OÜ-le ja selle osanikule ArbitFinance Eesti OÜ. X AS aktsiad oli ülekantud tasuta võlgnikuga seotud ettevõttele. Eesti väärtpaberite keskregistri 18.04.2017 väljavõttest nähtub, et antud kuupäeva seisuga ei kuulunud 7384939 X AS aktsiat G OÜle, vaid nende omanikuks oli N OÜ (tl 46). N OÜ 2017.a majandusaasta aruandest lähtuvalt N OÜ-s 2017.a majandustegevust ei toimunud, kohus nõustub kostjaga I, et N OÜ 2017.a majandusaasta aruanne ei kajasta mingeid X AS aktsiatega seotud tehinguid (tl 47-50). N OÜ võõrandas X AS aktsiad 07.07.2017 hagejale, kes võõrandas aktsiad omakorda 12.07.2017 X AS-ile (tl 51-53), mis on kooskõlas ka hageja poolt esitatud 12.07.2017 väärtpaberitehingu kinnitusega (tl 25). X AS-i juhatuse liige oli perioodil 02.02.2015-22.03.2017 A. A. (tl 52). Hageja äriregistri väljavõttest nähtub, et R. M., kes on hageja asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige (tl 60), oli perioodil 28.01.2015-07.08.2017 X AS-i nõukogu liige (tl 53). Teatmik.ee 16.02.2021 väljavõttest nähtub, et hagejal puudus käive perioodil 05.06.2017 (asutamisest) – 12.07.2017 (tl 61-62), hagejal puudub kinnisvara (16.02.2021 kinnistusraamatu väljavõte, tl 93) ja avalikest registritest nähtuv muu vara (tõendamata), hagejal oli maksuvõlgnevus 16.02.2021 väljavõttest lähtuvalt 284,28 eurot ning sama aja seisuga oli esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (tl 94). Hageja 2017.a ega 2018.a majandusaasta aruandest ei nähtu hageja võimalikku rahalist nõuet võlgniku vastu (aruanded on esitatud vastavalt 14.10.2021.a ja 15.11.2021.a) (tl 169176).
28.Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et alates A. A.i poolt X OÜ-le kuulunud 7384939 X AS-i G OÜ-l võõrandamisest, on nimetatud aktsiaid korduvalt võõrandatud edasi kuni 12.07.2017 hageja poolt X AS-ile võõrandamiseni ilma selle eest tasu maksmata ehk tegemist oli rahatute tehingutega. Kohus nõustub kostjatega, et hageja ja kostja vahel 09.08.2017 kuupäevaga dateeritud kokkuleppe sisu ei ole eluliselt usutav olukorras, kus hageja ei nõudnud võlgnikult küllalt suure rahalise nõude tagamiseks täiendavaid tagatisi, olles ise mõne kuu eest asutatud, omamata ise kokkuleppe sõlmimise ajaks käivet ja/või muud täiendavat vara. Samuti nõustub kohus kostjatega, et ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks omanud rahalist võimekust teha N OÜ-lt aktsiate omandamiseks kulutusi. Antud asjaolust nähtuvalt on kostjad kohtu hinnangul põhistanud ja tõendanud, et hageja ei ole teinud kulutusi N OÜ-lt aktsiate omandamiseks ning hagejal puudus reaalne nõue võlgniku vastu.
2-21-980
29.Eeltoodust lähtuvalt oli kohtu hinnangul hageja ülesandeks tõendada kostja vastu esitatud nõude olemasolu.
30.Hageja ei ole täiendavaid tõendeid lisaks A. A.i ja X AS-i vahel sõlmitud kompromisslepingule ning hageja ja A. A.i vahel sõlmitud kokkuleppele esitanud. Kohtu hinnangul nähtub kohtule esitatud A. A.i ja X AS vahel sõlmitud kompromisslepingust (tl 21-24) ning lepingupoolte poolt samas digikonteineris allkirjastatud Tallinna notar Mari-Liis Parmase signatuuriga Võlatunnistusest ja kokkuleppest kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tl 28-31), et X AS sissenõutavaks muutunud nõue A. A.i vastu oli 25 000 eurot. Kompromisslepingus leppisid lepingupooled lisaks muudele kohustustele punktis 1.1. kokku järgmist: „Hiljemalt 17.juuliks 2017 kannab A. X ́ile koos kõigi seotud õiguste ja kohustustega, mis tahes koormisteta ja kolmandate isikute õigusteta 0 euro eest üle X ́i osad, mis olid enne N OÜ omandis, s.o 7 384 939 osa (ISINkood EEXXX), igaüks nominaalväärtusega 0, 10 eurot, kokku 738 493,90 eurot, mis moodustavad 12,5% X ́i osakapitalist. Osade ülekandmise tehing tehakse makseta ülekandmise vormis (makseta tehing). A. kinnitab, et saab kohustuse täita, st et N OÜ kannab osad A.ile selleks otstarbeks üle. (tl 23)“. Hageja ja A. A.i vahel sõlmitud „Lepinguliste kohustuste täitmise ja hüvitamise kokkuleppe“ kohaselt omandas täitja (hageja) X aktsiad N OÜ-lt, täitja (hageja) on 12.07.2017.a täitnud kohustuse A. A. eest, A. A. ei ole nimetatud väärtpaberite eest tasunud ning täitjal (hagejal) on seoses X aktsiate omandamise ning nende loovutamisega tekkinud A. A.i vastu nõue summas 1 107 740,85 eurot, mis on kehtiv, põhjendatud ja vaidlustamatu varaline nõue (tl 26).
31.Kohtu hinnangul ei ole omavaheliste kokkulepete sõlmimisega ammendavalt tõendatud kohustuse tekkimine ning selle kujunemine. Kohtu hinnangul ei ole pelgalt 09.08.2017 kokkuleppest tulenevalt tõendatud, et hageja tegi A. A.i ja X AS vahelise kompromisslepingu täitmiseks kulutusi. Täiendavat selgitust, kuidas kujunes hageja nõue võlgniku vastu ehk mille eest täpsemalt lepiti 09.08.2017 kokku 1 107 740,85 euro tasumine (kokkuleppest lähtuvalt „kehtiv, põhjendatud ja vaidlustamatu varaline nõue“), ei ole esitanud ning hageja ei ole tõendanud kulutuste kandmist seoses X AS-ile aktsiate võõrandamisega.
32.Hageja on välja toonud, et A. A. igal juhul rikastus võlausaldaja arvel ning hagejal on A. A.i vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus nõustub hagejaga, et tõendatud on, et hageja oli X AS-ile aktsiate võõrandamise eelselt aktsiate omanik ning võõrandas need 12.07.2017 X ASile. Kuivõrd aga tõendatud ei ole, et perioodil 12.04.2017-12.07.2017 ehk alates ajast, kui A. A. võõrandas X OÜ-le X AS aktsiad G OÜ-le kuni ajani, mil hageja võõrandas X AS aktsiad X ASile, oleks aktsiate võõrandamise olukorras makstud nende võõrandamise eest tasu ning läbi hageja poolt X AS-ile aktsiate võõrandamise oleks võlgnik alusetult rikastunud hageja arvel, on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu ei ole tõendatud ka alusetu rikastumise sätete alusel.
33.Kohtu hinnangul ei ole hageja täitnud TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat tõendamiskoormist ning hageja nõude rahuldamise eeldus – tõendada, et nõue võlgniku vastu on kehtiv – on täitmata. Eeltoodust järeldab kohus, et pankrotimenetluses esitatud nõude 1 263 488,42 eurot – puhul ei ole tegemist reaalselt eksisteeriva nõudega ning hageja ja A. A.i vahel 09.08.2017 kuupäevaga dateeritult allkirjastatud „Lepinguliste kohustuste täitmise ja hüvitamise kokkulepe“, on näilik.
34.TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine ja TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on hagiavalduses esile toodud asjaolu, et hageja omab pankrotimenetluses 1 263 488,42 euro suurust nõuet põhjendamata ja tõendamata. Eeltoodust lähtudes tuleb hagi nõude tunnustamiseks II järgus A. A.i (pankrotis) summas 1 263 488,42 eurot jätta rahuldamata.
35.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata kohtuotsuses käsitlemata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
2-21-980
Menetluskulud
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
37.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
39.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
40.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostjad võivad soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
41.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.