Otsuse avalikult teatavaks- 10. veebruar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-19185
Tsiviilasi
E. K. i maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik E. K. (isikukood XXX ; elukoht XXX); usaldusisik Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 742 0583, 505 3344; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja E. K. i (isikukood XXX ; elukoht XXX) pankrot kell 14.00 ja algatada E. K. i kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Küllike Miti töötasu suuruseks 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum; asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 742 0583; e-post [email protected]).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. märtsil 2023 kell 10.20 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Kohustada E. K. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 10. veebruaril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud E. K. i kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.E. K. (avaldaja/võlgnik) esitas 23.12.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-19185). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Alates 15.11.2022 on võlgnik arvel Eesti Töötukassas ning perioodil 22.11.2022 kuni 01.12.2022 sai töötutoetust 60 eurot. Igakuised väljaminekud on 125 eurot: kulutused toidule 60 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 20 eurot, transpordikulud 10 eurot, sidekulud 20 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 15 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa oli detsembrikuus 195 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 31 814,23 eurot. Võlgnik elab sotsiaalmajas „Valge Eesti“ projekti toetusel. Makseraskused tekkisid mõtlematult laene võttes. Võlgnik viibis kuni novembrini 2022 XXX, mistõttu võlgnevused suurenesid.
2.Kohus võttis 09.01.2023 määrusega E. K. i maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Küllike Miti.
3.Usaldusisik esitas 06.02.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.
Üldandmed E. K. on sündinud 19.09.1996 Tartus. Isik on perekonnaseisult vallaline ja tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Võlgnik on kutsekeskharidusega. E. K. i selgituste kohaselt on ta 2016. aastal lõpetanud Viljandi Kutseõppekeskuse ehituspuusepa erialal. Võlgnik on perioodil 2016 kuni 2017 ja 2018 kuni 2019 töötanud erinevates firmades üldehitaja ja ehituspuusepa ametikohal. Tartu Maakohtu 29.10.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2518 mõisteti võlgnik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-des 1 ja 6 sätestatud teo eest ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Isik viibis kinnipidamisasutuses perioodil 30.12.2019 kuni 14.11.2022. Pärast 14.11.2022 vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabanemist on ta viibinud rehabilitatsioonikeskuses „Valge Eesti“ projekti toetusel. Võlgnik on avaldanud, et alates 05.02.2023 soovib ta asuda elama üürikorteris aadressil XXX. Vanglast vabanemisel on võlgnik lühiajaliselt (so perioodil 01.12.2022 kuni 31.12.2022) töötanud võlaõigusliku lepingu alusel Cleanpro OÜ-s. Alates 04.01.2023 töötab võlgnik tähtajalise (tähtaeg saabub 31.12.2024) töölepingu alusel ARKAADIA HALDUSE AS-s välisterritooriumi koristaja ametikohal. Maksu- ja Tolliameti esitatud andmete kohaselt on võlgniku ametlikud sotsiaal- ja tulumaksuga maksustatud tulud olnud äärmiselt kesised viimased neli aastat. Vara Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 23.12.2022 oli võlgniku nimele avatud: - Swedbank AS arvelduskontol nr XXX 5,27 eurot; Usaldusisiku nimetamise seisuga 09.01.2023 oli kontol 15,97 eurot. - pensionikontol nr XXX registreeritud 2799,838 tk Swedbanki pensionifond indeks 1990-99 sündinutele (nn II samba) osakut nimiväärtusega NAV á 0,99534 eurot, kokku 2786,79 eurot. Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Kuna nimetatud pensionifondi osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole võimalik täite- või pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ning võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0 eurot, juhul kui võlgnik ise ei otsusta neid pensioniosakuid tagasi võtta. Isik ei ole teinud avaldust osakute tagasivõtmiseks. Võlgnik töötab alates 03.01.2023 tähtajalise töölepinguga ARKAADIA HALDUSE AS-s välisterritooriumi koristaja ametikohal brutotöötasuga 250 eurot kuus (ehk netotöötasu suurus 241 eurot kuus). Pooled on 31.01.2023 saavutanud kokkuleppe lisatööde tegemise kohta brutotöötasuga 7 eurot tunnis (ehk netos 5,60 eurot tunnis). Käesoleval hetkel puuduvad andmed, mis võimaldaksid prognoosida võlgniku sissetulekute hüppelist suurenemist lähiajal. E. K. i väidetel otsib ta tulusamat tööd ja soovib võimalusel läbida töötukassa abil koolitusi (tõstukijuhi koolitus, autojuhi koolitus), et parandada enda väljavaateid tööturul ja suurendada sissetulekuid. Kohustused Seni teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised: - pandiga tagatud nõuded – puuduvad. - pandiga tagamata nõuded 23.12.2022 seisuga: Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnikul võlakohustusi kogusummas 31 858,69 eurot, millest 31 469,47 eurot on 23.12.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud. Võlakohustused on ajas kasvavad seoses viivitusintresside lisandumisega.
Maksejõuetus Võlgnikul puuduvad maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 23.12.2022, usaldusisiku määramise seisuga 09.01.2023 kui ka käesoleva aruande esitamise seisuga 06.02.2023 rahalised vahendid kõikide sissenõutavaks muutunud võlakohustuste täitmiseks. Isiku sissetulekud koosnevad käesoleval ajal ainuüksi ARKAADIA HALDUSE AS-st saadavast väheldasest töötasust, millest ei ole võimalik kinnipidamisi märkimisväärses ulatuses (kui üldse) teha. Usaldusisikule ei ole käesolevaks hetkeks teada asjaolusid, mis viitaks kindlalt võlgniku tulude hüppelisele suurenemisele ja tema majandusliku olukorra järsule paranemisele lähitulevikus. Eeltoodut arvestades asub usaldusisik seisukohale, et E. K. ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Võlgniku selgituste kohaselt võttis ta aastaid tagasi nooruse rumalusest mõtlematult laene. Perel tekkis raske olukord ning kuna ta oli psüühiliselt ebastabiilne ja enesetapumõtetega, lasi ta võlgadel endale aru andmata muudkui suureneda. Tervislikel põhjustel lõpetas ta 2019. aastal töötamise Kodumaja AS-s. 2019. aastal sai võlgnik süüdistuse ning sattus vanglasse. Vanglas viibimise ajal laenuvõlgadelt arvestatavad intressid ja viivised muudkui kasvasid ning võlausaldajad pöördusid enda nõuete sissenõudmiseks kohtute poole ja sellele järgnevalt kohtutäiturite poole. See tõi kaasa võlakohustuste kasvu kohtu- ja täitemenetluse kulude näol. Usaldusisik märgib, et antud menetluses kogutud informatsioon üldjoontes toetab võlgniku selgitusi maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta. Seega peab usaldusisik võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku poolt enda krediidivõimekuse ülehindamist ja tekkinud majandusraskuste ületamiseks ebasobiva meetme (kiirlaenud ja järelmaksud) valimist ehk PankrS mõttes muud asjaolu. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu olnud juba 2018. aastast (nimetatud ajast on isikul täitmata laenukohustusi). Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik ei suuda kõiki olemasolevaid juba sissenõutavaks muutunud võlakohustusi mõistliku aja jooksul täita ning puuduvad andmed, mis võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal tema majandusliku seisukorra olulist paranemist. Seega võib võlgniku maksjõuetust hetkel olemasolevatel andmetel hinnata püsivaks. Isiku püsiv maksejõuetus on selliseks asjaoluks, mis välistab tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse kohaldamise. Võlgniku
püsiva maksejõuetuse korral tuleks isiku suhtes välja kuulutada pankrot. Usaldusisik peab võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku poolt enda krediidivõimekuse ülehindamist ja tekkinud majandusraskuste ületamiseks ebasobiva meetme (kiirlaenud ja järelmaksud) valimist ehk PankrS mõttes muud asjaolu. Asjas ei ole käesolevaks hetkeks ilmnenud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara, sh ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 31 858,69 eurot, millest 31 469,47 eurot on muutunud sissenõutavaks ja võlakohustused kasvavad ajas seoses viivitusintresside lisandumisega. Võlgniku sissetuleku allikaks käesoleval ajal on üksnes töötasu, kuid isegi seejuures on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale minimaalse töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud E. K. i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Miti, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab E. K. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Küllike Mitt on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab
usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10. veebruariks 2024. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 17 pooltundi. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 33 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (17 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb Küllike Mitile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.