1.Vabastada S.Y (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded S.Y vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada S.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
4.Rahuldada S.Y usaldusisiku I.S Miti tasu taotlus.
5.Määrata usaldusisik I.S Miti tasu suuruseks S.Y kohustustest vabastamise menetluses 330 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 79,20 eurot, kokku 409,20 eurot.
6.Usaldusisiku I.S Miti tasu 409,20 eurot hüvitada võlgniku S.Y poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel I.S Miti usaldusisiku ametikontol XXX ja maksta välja OÜ Õigusbüroo Faktootum arvelduskontole EE742200221013804535. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel S.Y kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 10.02.2023 määrusega välja S.Y pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes I.S. Kohus lõpetas 16.01.2025 määrusega S.Y pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku suhtes 10.02.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisikuna jätkas I.S. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande hiljemalt 10. veebruaril 2026 ning tegema väljamakseid võlausaldajatele
5.veebruaril 2026. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 12 552,50 eurot (II järgu nõuded).
2.Usaldusisik esitas kohtule aruande 02.01.2026. Aruande kohaselt on võlausaldajate nõuded täielikult tasutud ning usaldusisik palub teha kohtul otsustuse S.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ning menetluse lõpetamise kohta. Usaldusisiku hinnangul on põhjendatud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning vabastada isik võimalikest täitmata jäänud kohustustest. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks 409,20 eurot.
3.Koos lõpparuandega esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 5 tundi järgnevalt: suhtlus võlgnikuga, järelevalve võlgniku laekumiste üle, võlausaldajate nõuete katteks eraldiste ja võlgnikule ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine – 2 tundi 45 minutit; võlausaldajatele väljamaksete arvutamine ja teostamine – 15 minutit; kohtule aruande koostamine – 2 tundi. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 5 tunni ulatuses määrata tasuks 330 eurot (5 tundi × 66 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 79,20 eurot, kokku 409,20 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel.
KOHTU SEISUKOHT
4.FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku 2/5
kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.
7.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
8.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. S.Y ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
9.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruande kohaselt on võlgnik aruandeperioodil töötanud XXX ja XXX. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud aruande. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.
FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu ja laekunud on ka kohustusliku pensionisamba väljamakse. Võlgnik on eraldanud võlausaldajatele väljamakseteks aruandeperioodil kokku 12 961,70 eurot, sellest on usaldusisik teinud võlausaldajatele väljamakseid 12 552,50 eurot ning 409,20 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu või usaldusisiku eest teavet varjanud oleks.
10.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Usaldusisiku esitatud aruandest nähtuvalt on võlgnik tasunud võlausaldajate nõuded täielikult. 3/5
11.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Aruandeperioodil usaldusisiku ametikontole kogunenud rahalistest vahenditest on olnud võimalik rahuldada kõik S.Y pankrotimenetluses rahuldamata jäänud võlausaldajate nõuded 100%-liselt enne kolme aasta möödumist (väljamaksed võlausaldajatele tehti 02.01.2026). Usaldusisiku hinnangul on põhjendatud võlgniku suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning vabastada isik võimalikest täitmata jäänud kohustustest. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt.
12.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. S.Y tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud S.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka S.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.Kuna kohus lõpetab S.Y kohustustest vabastamise menetluse, tuleb I.S vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest S.Y kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
16.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu
4/5
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot).
17.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 5 tundi tunnitasuga 66 eurot.
18.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 1 1 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 330 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 79,20 eurot, kokku 409,20 eurot.
19.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisik I.S Miti tasuks määrata 330 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 79,20 eurot, kokku 409,20 eurot.
20.Usaldusisiku tasu 409,20 eurot, sh käibemaks 79,20 eurot, tuleb hüvitada võlgnik S.Y usaldusisikule loovutatud raha arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5/5
poolt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.