Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi ABCviimistlus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. detsembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ABCviimistlus OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
505 eurot 18 senti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Apellant (kostja) ABCviimistlus OÜ (registrikood 14208069), seaduslik esindaja Aleksei Levitski Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast ABCviimistlus OÜ apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 7. detsembri 2022. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus ABCviimistlus OÜ-le.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus ABCviimistlus OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule ABCviimistlus OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 252 eurot 6 senti, sissenõudekulud 25 eurot ja viivise ajavahemiku 19. aprilli 2021 kuni 31. jaanuari 2022 eest 90 eurot 12 senti, samuti lisanduva viivise 0,15% päevas põhinõudelt alates 1. veebruarist 2022 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Tele2 Eesti Aktsiaseltsi (teenuse osutaja) ja kostja vahel 20. veebruaril 2020 liitumisleping, mille alusel teenuse osutaja kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus teenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja sai teenust, kuid jättis selle eest tasumata. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlg 252 eurot 6 senti. Teenuse osutaja üldtingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
24.septembril 2021 loovutas Tele2 Eesti Aktsiaselts nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d võlga sisse nõudma ja PlusPlus Baltic OÜ esindaja on toimetanud teenusena võlateatised hagejale teadaolevale kostja aadressile VanaSoosaare, Reola küla, Kambja vald. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 25 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates arvete maksetähtpäevast kuni hagi esitamiseni 90 eurot 12 senti ja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,15% põhinõudelt päevas kuni põhivõlga tasumiseni. Kostja on olnud võlgnevusest teadlik ja ta on suhelnud ka hageja esindajatega. Kostja juhatuse liige on alates 11. veebruarist 2021 A. Levitski ning vaidlusalune võlg tekkis alates 1. märtsist 2021. Kostja on lepingu sõlminud ja Tele2 Eesti Aktsiaselts on kostjale teenust osutanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väidetel ei ole ta saanud kätte võlateatisi ega teatist selle kohta, et Tele2 Eesti Aktsiaselts volitas PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlga sisse nõudma. Kostja osalus osteti 9. veebruaril 2021 enampakkumisel ja selle tingimustes ei olnud võlga märgitud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 7. detsembri 2022. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 367 eurot 18 senti (sellest põhivõlg 252 eurot 6 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 90 eurot 12 senti ja võla sissenõudekulud 25 eurot), samuti viivise 0,15% päevas põhinõudelt alates 1. veebruarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 615 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on asjas tuvastatud, et kostjale on teenust osutatud ja selle eest on talle esitatud arveid kogusummas 252 eurot 6 senti (esimene arve
1.aprillil 2021 ja viimane arve 18. septembril 2021). Maakohus selgitas, et lepingu järgi oli kohustatud isik kostja kui äriühing ja seepärast ei ole tähendust sellel, et kostja osanik on vahetunud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta saanud nõude loovutamise teadet ega võlateatisi. Kohtule esitatud 30. septembri 2021. a nõude loovutamise teatisest ja võlanõudest nähtuvalt on Tele2
Eesti Aktsiaselts teavitanud kostjat, et liitumislepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale ning võlgnevus tuleb tasuda hageja kontole. Teatised on saadetud kostja äriregistrijärgsele aadressile. Hagejal ei ole seadusest tulenevalt kohustust tuletada tähtaja möödumisel võlgnikule meelde, et arved on tasumata. Kuna VÕS § 1131 lg 1 järgi ei pea sissenõudmiskulude nõudmisel tõendama tegeliku kahju tekkimist ning nõude eeldused on täidetud, on hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue VÕS § 1131 lg 1 alusel põhjendatud. Kostja ei ole arveid tasunud ega ole ka arvetel esitatud summadele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale arvetest tulenev võlg kokku 252 eurot 6 senti. Hageja nõuab kostjalt viivist üldtingimuste p-s 3.5 sätestatud määras 0,15% päevas iga arve põhivõla summalt arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 31. jaanuaril 2022 summas 90 eurot 12 senti. Kostja ei ole viivisele ega selle arvestusele vastuväiteid esitanud. Maakohus leidis, et hageja viivisenõue arvete tasumisega viivitamise eest on põhjendatud ja mõistis viivise välja. Tulenevalt eeltoodust rahuldas maakohus hagi ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 615 eurot (175 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu + 420 eurot lepingulise esindaja kulu).
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja kordab varasemas menetluses esitatut. Ta ei ole saanud kätte hageja väidetud võlateatist. Lepingu kohaselt loetakse teade edastatuks tähtkirjana postitamisest seitsme päeva möödudes või teate edastamisest teisele poolele allkirja vastu. Samuti ei ole kostja saanud kätte teadet või kinnitust, et Tele2 Eesti Aktsiaselts volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. Kostja osalus omandati enampakkumisel 9. veebruaril 2021 ja enampakkumise tingimustes ei võlga märgitud. Kuna leping Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmiti 20. veebruaril 2020 ning kostja ei ole kätte saanud mitte ühtegi võlanõuet, siis on hageja nõue põhjendamatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on õiguslikult perspektiivitu ehk kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1).
Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada ning seega on apellatsioonkaebus õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.
7.Kostja jääb apellatsioonkaebuses hagi vastuses esitatu juurde, et ta ei ole saanud kätte teadet või kinnitust, et Tele2 Eesti Aktsiaselts volitas PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlga sisse nõudma. Hagi kohaselt volitas hageja PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ esindaja on toimetanud teenusena võlateatised hagejale teadaolevale kostja aadressile. Käesolevas menetluses on hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital ning 30. septembri 2021. a nõude loovutamise teatise kohaselt on Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutanud kostja võlanõude hagejale. Samuti on hageja esitatud võlanõuetes märgitud, et Tele2 Eesti Aktsiaselts on loovutanud kostja võlanõude hagejale. Hageja ei ole väitnud, et Tele2 Eesti Aktsiaselts oleks PlusPlus Baltic OÜ-d volitanud kostjalt võlga sisse nõudma. Kostja ei ole ka selgitanud, kuidas kostja väidetud volitus peaks mõjutama juba tekkinud võlga või nõude loovutamist hagejale.
8.Kostja väide, et ta ei ole saanud enne kohtumenetlust võlateateid ei muuda tekkinud võlga olematuks. Kostjal oli kohustus tasuda lepingust tuleneva teenuse eest talle esitatud arvete alusel arvetel märgitud maksetähtpäevaks. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Võlateatiste kättesaamise ajal ei ole ka õiguslikku tähendust, kuna sissenõudmiskulude hüvitise nõudmiseks VÕS § 1131 lg 1 alusel ei pea hageja tõendama et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis (Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 1131, kommentaar 5.1). Seda, et kostja ei ole talle esitatud arveid kätte saanud, kostja väitnud ei ole.
9.Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et hagi tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et leping Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmiti enne, kui kostja uus osanik omandas kostja osa 9. veebruaril 2021 toimunud enampakkumisel. Kostja väidetel ei olnud enampakkumise tingimustes vaidlusalust võlga märgitud. Sellel, et osa omandas uus osanik, ei ole asja lahendamisel tähendust, kuna osaniku vahetumine ei lõpeta äriühingu varem sõlmitud lepinguid ega muuda olematuks äriühingu kohustusi. Ringkonnakohus märgib, et osa omandamise ajaga seotud väide on lisaks ka arusaamatu, kuna asjaoludest nähtuvalt on vaidlusalune võlg tekkinud pärast osa omandamist. Kostja on võlgu teenuse eest, mida osutati alates 1. märtsist 2021.
10.Kuna apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest (TsMS § 637 lg 1 p 6).
11.TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkida.
12.Ringkonnakohtu andmetel ei ole kostja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu (vastavalt kaebuse ulatuse on riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 175 eurot), mistõttu ei teki küsimust ka riigilõivu tagastamisest.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.