Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi ABCviimistlus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Kaja rahuldamata jätmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. mai 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ABCviimistlus OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (kostja) ABCviimistus OÜ (registrikood 14208069), seadusjärgne esindaja Aleksei Levitski Vastustaja (hageja) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves
RESOLUTSIOON
1.Tühistata Tartu Maakohtu 13. mai 2022. a määrus. Teha uus määrus, millega rahuldada ABCviimistlus OÜ kaja Tartu Maakohtu 13. aprilli 2022. a tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg 4 teine lause).
Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule ABCviimistlus OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võla, sissenõudekulud ja viivise. Maakohus võttis hagi 4. veebruari 2022. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat vastama hagile 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
2.Maakohus luges hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 alusel. Nimelt saatis kohus hagimaterjalid
14.märtsil 2022 e-kirjaga kostja äriregistrisse kantud elektronposti aadressile [email protected] ja luges dokumendid kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel. Seega sai hagimaterjalid lugeda kättetoimetatuks 22. märtsil 2022 ja hagile vastamise tähtaeg oli 5. aprill 2022.
3.Kuna kostja ei vastanud hagile kohtu määratud ajaks, tegi Tartu Maakohus 13. aprillil 2022 asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi.
4.Kostja esitas 18. aprillil 2022 tagaseljaotsuse peale kaja, milles leidis, et menetlus tuleb taastada, kuna hagimaterjale ei toimetatud talle õigel ajal kätte. Kostja leidis, et kuna hagimaterjale ei toimetatud talle kätte isiklikult allkirja vastu ega elektrooniliselt, siis ei ole kaja esitamiseks mõjuvat põhjust vaja.
5.Hageja palus jätta kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Hageja arvates toimetati hagi kostjale kätte elektrooniliselt ja seega võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja üksnes siis, kui hagile vastamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole mõjuvale põhjusele tuginenud ega selle olemasolu põhjendanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Tartu Maakohus jättis 13. mai 2022. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kaja menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tegi maakohus kostjale ja tema seaduslikule esindajale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks ja kättetoimetatavaks 4. veebruaril 2022. Kuna kostja ega tema seaduslik esindaja ei avanud dokumente infosüsteemis mõistliku aja jooksul ega kinnitanud nende vastuvõtmist, saatis maakohus 9. veebruaril 2022 hagimaterjalid kostja seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile XXXXXXXX Ka sellelt aadressilt ei saanud maakohus dokumentide kättesaamise kinnitust. Seejärel edastas maakohus 14. märtsil 2022 hagimaterjalid kostja äriregistrisse kantud e-posti aadressile [email protected], hoiatades e-kirjas kostjat, et loeb dokumendid TsMS § 3111 lg 51 alusel kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes. Kokkuvõttes leidis maakohus, et menetlusdokumendid saab TsMS § 3111 lg 51 järgi lugeda kostjale elektrooniliselt kättetoimetatuks 22. märtsil 2022 vaatamata sellele, et kostja seaduslik esindaja avas hagimaterjalid e-toimiku infosüsteemis 4. aprillil. Kättetoimetamise viisist ja hoiatusest tulenevalt tuli kostjal esitada vastus hagile hiljemalt 5. aprillil 2022. Kostja selleks ajaks ei vastanud ega andnud vastamistähtaja jooksul kohtule ka teada, mis põhjusel on ta jätnud hagile õigel ajal vastamata. Samuti ei ole kostja toonud esile ühtegi põhjust, mida saaks lugeda mõjuvaks. Asjaolu, et kostja on edastanud kohtule kaja ja vastuse samalt e-posti aadressilt, mille kaudu on talle menetlusdokumendid loetud kättetoimetatuks, viitab sellele, et kostja kasutab ka tegelikult seda e-posti aadressi. Seega kannab kostja talle saadetavate kohtudokumenti kättesaamise riski. Määruses on hoiatused juhuks, kui kohtule õigel ajal ei vastata. Seega pidi kostja saama aru, et kui ta määruses antud tähtaja jooksul kirjalikult hagile ei vasta, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas Tartu Maakohtu 13. mai 2022. a määruse peale määruskaebuse, milles palus menetluse taaastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud ta hagimaterjale ega kirjaliku vastuse nõuet 22. märtsil 2022 kätte. Kostja seaduslik esindaja avas hagimaterjalid e-toimiku infosüsteemis alles
4.aprillil 2022. TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole
ette nähtud teisiti. Kättetoimetamise kuupäevaks tuleb seega lugeda 4. aprilli 2022. Kostja selgitas, et ta saab iga päev postkasti väga palju kirju ja mõni neist võib sattuda rämpsposti hulka, mistõttu kostja ei saa neid kätte. Kuna hagimaterjale ei toimetatud kostjale kätte isiklikult allkirja vastu ega elektrooniliselt, ei pea kostjal kaja esitamiseks mõjuvat põhjust olema. Hageja palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja on menetluses esitanud tõendid, mis kinnitavad, et tema aadress on [email protected]. Kostja on määruskaebuse lisana esitanud ka tõendid rämpsposti kirjavahetustest, kuid need ei ole saadetud aadressile [email protected], vaid teistele aadressidele. Ei ole usutav, et kohtu saadetud kiri sattus rämpsposti hulka ja isegi kui see nii oli, kannab kostja kirjade rämpsposti hulka sattumise riski ise.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kaja, taastada asja menetlus ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Kostja esitas kaja tagaseljaotsuse peale, mis tehti põhjusel, et kostja ei vastanud hagile tähtaegselt ega põhistanud kaja esitamiseks vajalikku mõjuvat põhjust. Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.
11.TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja üldjuhul esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. TsMS § 415 lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus (Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11). TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi ei ole menetluse taastamiseks vaja mõjuvat põhjust, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
12.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1).
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul sai hagimaterjalid lugeda kostjale TsMS § 3111 lg 51 alusel kättetoimetatuks elektrooniliselt ja et seetõttu olnuks kostjal vaja kaja esitamiseks mõjuvat põhjust. TsMS § 393 lg 1 kohaselt tuleb hagiavaldus koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada. Üheks menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiks on ka elektrooniline kättetoimetamine, mida reguleerib TsMS § 3111. Eelduslikult toimub elektrooniline kättetoimetamine selleks ettenähtud infosüsteemi (e-toimiku infosüsteemi) kaudu (TsMS § 3111 lg-d 1–2). Sellisel juhul loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt (TsMS § 3111 lg 3). Kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures TsMS § 3111 lg 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude (TsMS § 3111 lg 4).
14.TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument sama paragrahvi lg-s 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja.
15.TsMS § 3111 lg 51 näeb ette, et kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, saadab kohus menetlusdokumendid äriühingu registrikaardile kantud elektronposti aadressil. Sellisel juhul loetakse äriühingule saadetud menetlusdokument kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes alates ajast, mil dokument saadeti tema registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Eelnimetatud olukorras ei ole dokumentide kättetoimetatuks lugemiseks vaja, et saaja kinnitaks kättesaamist kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt.
16.TsMS § 3111 lg 51 viidi tsiviilkohtumenetluse seadustikku sisse 1. jaanuaril 2022. Sätte eesmärk oli lihtsustada menetlusdokumentide kättetoimetamist äriühingutele. Muudatused sisse viinud seaduseelnõu seletuskirjas (riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE) seletuskiri) on mh selgitatud, et äriühingutel on teiste menetlusosalistega võrreldes suurem hoolsuskohustus tagada, et äriregistris oleksid õiged kontaktandmed. Samuti on äriühingul kohustus kontrollida vähemalt korra päevas oma majandus- ja kutsetegevuses kasutatavat e-posti.
17.Maakohus on saatnud hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse 14. märtsil 2022 kostja äriregistrisse kantud e-posti aadressile [email protected] ning märkinud, et loeb dokumendid TsMS § 3111 lg 51 alusel kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes, ja et hagile vastamise tähtaeg on 5. aprill 2022. Maakohtu leidis, et menetlusdokumendid saab lugeda kostjale elektrooniliselt kättetoimetatuks 22. märtsil 2022. Hageja kinnituse kohaselt on ta hagimaterjalid kätte saanud e-toimiku infosüsteemis 4. aprillil 2022.
18.Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 3111 lg 51 alusel saab menetlusdokumendid kostjast äriühingule lugeda küll kättetoimetatuks, kuid selline kättetoimetamine ei ole elektrooniline TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes. Vaatamata sellele, et TsMS § 3111 lg 51 lisamisel seadusesse oli eesmärk kättetoimetamist lihtsustada, ei olnud selle eesmärk alandada kaja esitamisel elektroonilise kättetoimetamise standardit. Kui TsMS § 415 lg 1 p 1 lisati isiklikule kättetoimetamisele elektrooniline kättetoimetamine, siis peeti elektroonilise kättetoimetamise all silmas üksnes niisugust elektrooniliste vahendite abil kättetoimetamist, mille korral on tehniliselt tagatud isiku ID-kaardiga tuvastamine samamoodi, nagu isiklikul kättetoimetamisel tuvastatakse dokumenti vastu võttev isik ja ta annab kättesaamise kinnituseks oma allkirja (vt riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 206 SE seletuskiri). Seega võib maakohus olukorras, kus menetlusdokumendid toimetatakse äriühingule kätte nende saatmisega tema registrikaardile kantud elektronpostiaadressil ja äriühing ei kinnita nende kättesaamist, pärast vastamistähtaja möödumist küll teha tagaseljaotsuse, kuid kui kostja esitab kaja, siis tuleb menetlus taastada olenemata mõjuva põhjuse olemasolust.
19.Kohute infosüsteemist nähtuvalt on kostja hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 4. aprillil 2022. Sellest lähtuvalt tuleb menetlusdokumentide kättetoimetamise ajaks lugeda 4. aprill 2022. TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja on esitanud kaja tähtaegselt.
20.Eelmärgitust tulenevalt tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 kaja rahuldada ning asja menetlus taastada. TsMS § 418 lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud
menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Määruskaebus rahuldatakse.
21.Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta määruskaebusele lisatud rämpsposti kirjade kohta, sest neil ei ole asja lahendamisel tähtsust.
22.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis (TsMS § 173 lg 1).
23.TsMS § 150 lg 1 p 7 järgi tagastatakse kaja rahuldamise korral riigilõiv. Riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg-s 4 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.