Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-19382
Tsiviilasi
C. S. S. maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
avalduse menetlusse võtmise otsustamine ja menetlusabi taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: C. S. S. (isikukood XXX; viibimiskoht XXX)
C. S. S. esitas 29.12.2022 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduselt riigilõivu tasutud ei ole ja avaldaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) 11 lg 1 kohaselt võib võlgnik makseraskuste korral esitada enda suhtes maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Vastavalt FiMS § 14 lg 1 p 1 ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.
Kohus jättis 17.01.2023 määrusega maksejõuetusavalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks: nõuetekohaselt vormistatud maksejõuetusavalduse esitamiseks; nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks või riigilõivu 10 eurot tasumiseks. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja on Tartu Maakohtu 17.01.2023 puuduste kõrvaldamise määruse isiklikult allkirja vastu kätte saanud 19.01.2023. 23.01.2023 esitas võlgnik kohtule täiendava taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt ei ole võlgnikul jõukohane avalduselt riigilõivu tasuda, samuti ei ole tal lähedasi või sõpru, kes tema eest nimetatud riigilõivu tasuks. Seega oli avaldajal puuduste kõrvaldamise tähtaeg 03.02.2023. Nimetatud tähtajaks avaldaja puudusi ei ole kõrvaldanud. Kohus selgitas võlgnikule, et FiMS § 11 lg 6 kohaselt peab võlgnik maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormi. Vastavalt FiMS § 14 lg 1 p 1 ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. Antud juhul ei ole võlgnik kõrvaldanud kohtu poolt nõutud puudust ja esitanud maksejõuetusavalduse FiMS §-s 9 ettenähtud maksejõuetusavalduse vormil, mis on seaduse järgi kohustuslik. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus FiMS § 14 lg 1 p 1 alusel võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata. Kohus hoiatas, et kui avaldaja jätab kohtu nõudmised tähtpäevaks täitmata, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kuna avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldanud, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 181 lg 1 p 2 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Käesoleva määrusega jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata, seega jätab kohus TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel võlgniku menetlusabi taotluse rahuldamata. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Esitatud avalduselt riigilõivu tasutud ei ole, seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud antud asjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.