D. B.i hagi Aktsiaselts Tallinna Linnatransport vastu 90 000 euro ja alates 03.06.2022 viivise saamiseks 0,1% päevas
Tsiviilasja hind
122 850 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: D. B. (xxxx), esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk Kostja: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (10312960), esindaja vandeadvokaat Kadri Härginen
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport D. B.i kasuks 90 000 eurot ja alates 03.06.2022 viivis 0,1% päevas kuni kohustuse täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud Aktsiaselts Tallinna Linnatransport kanda.
4.Välja mõista Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport D. B.i kasuks menetluskuluna 4074 eurot.
5.Aktsiaseltsil Tallinna Linnatransport tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda D. B.ile menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 23.07.2018 juhatuse liikme ametilepingu (allkirjastatud 24.07.2018), mille kohaselt asus hageja täitma kostja juhatuse liikme ametiülesandeid. Ametilepingu sõlmimise aluseks oli kostja nõukogu poolt samal kuupäeval, s.o 23.07.2018 vastu võetud otsus hageja valimiseks kostja juhatuse liikmeks ja juhatuse esimeheks alates 01.08.2018.
2.08.01.2021 sõlmisid pooled ametilepingu muutmise kokkuleppe, millega pikendati hageja ametilepingut kuni 31.07.2026. Ametilepingu muutmise aluseks oli kostja nõukogu 08.01.2021 otsus hageja kui juhatuse liikme volituste pikendamiseks 5 aasta võrra.
3.Kostja nõukogu võttis 18.05.2022 vastu otsuse, millega kutsus hageja tagasi kostja juhatuse liikme ametikohalt usalduse kaotuse tõttu alates 18.05.2022.
4.Hagejale on otsus üllatuslik, kuivõrd hageja ei ole pannud toime mistahes kohustuste rikkumist või tegu, mis oleks põhjustanud tema suhtes usalduse kaotuse. Kostja ei ole esitanud hagejale mistahes etteheiteid töö osas või nõudeid mistahes rikkumiste kõrvaldamiseks. Samuti ei nähtu kostja nõukogu 18.05.2022 otsusest põhjendusi usalduse kaotuse kohta. Eeltoodust tulenevalt on alusetu kostja nõukogu 18.05.2022 otsus osas, millega kostja nõukogu otsustas jätta hagejale maksmata ametilepingus sätestatud lahkumishüvitise.
5.Hageja ametileping näeb ette, et ametilepingu ülesütlemisel kostja poolt maksab kostja hagejale kui juhatuse liikmele ühekordse hüvitisena hüvitist kaheteistkümne kuu ametitasu ulatuses. Ametileping sätestab ka konkreetsed ja piiratud alused, mille esinemise korral on õigus jätta hagejale hüvitis maksmata, ent käesoleval juhul ei olnud neist täidetud ükski.
6.23.07.2018 sõlmitud ametilepingu kohaselt oli hageja igakuine brutotasu 6500 eurot. Pooled sõlmisid 03.01.2022 ametilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt oli hageja igakuiseks brutotasuks tagasiulatuvalt alates 01.01.2022 7500 eurot. Kuna antud juhul puudub alus hagejale hüvitise maksmata jätmiseks tema juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisest tulenevalt, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmisena hüvitist 90 000 eurot (12 x 7500).
7.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuste täieliku täitmiseni lepingu p-s kokkulepitud 11.1 määras 0,1% päevas.
8.Kostja poolt on ebaõige väita, et ta ei teadnud hageja koolituskulude suurusest. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja nõukogu liige on kõik hageja koolitused kooskõlastanud, samuti nähtuvad kostjapoolsed väljamaksed hageja koolituskulude tasumise kohta järgmiste osamaksetena: 30.03.2020 summas 1000 eurot; 20.10.2020 summas 7250 eurot; 18.01.2021 summas 8250 eurot; 20.08.2021 summas 8250 eurot ja 20.01.2022 summas 8250 eurot, st kokku 33 000 eurot kahe aasta jooksul. Kui nimetatud maksed tundusid kostjale ebamõistlikult suured, oleks kostja pidanud sellele kohe hageja tähelepanu juhtima. Kostja ei ole seda ühelgi viisil teinud. Koolituskulud on kooskõlastatud vastavalt sisemisele korrale ja kui kostja on koolituskulud ka välja maksnud, ei saanud nende summa tulla kostjale üllatusena. Kõik hageja koolituskulud on kajastatud ja arvestatud iga-aastase eelarve sisse. Kostja nõukogu on kinnitanud nii 2020., 2021. kui ka 2022.a eelarve ja kostja oli teadlik hageja koolituskulude suurusest. Koolituskulud ei ole ebamõistlikult suured. Hageja ametilepingu ükski tingimus ei näinud ette koolituskulude ega muude kulude piirmäära ega vahemikku, milles hageja oleks olnud õigustatud kulutusi tegema ja lähtuma. See ei nähtu ka muust sisedokumendist. Seega ei saa olla hagejale etteheidetav, et kulud on ebamõistlikult suured või ülemäärased.
9.Hüvitise välja maksmata jätmine on reguleeritud ammendavalt ametilepingu p-s 12.5 ja aluseid hüvitise välja maksmata jätmiseks ei esine. Isegi kui eeldada, et kostja vastuses esile toodud asjaolud – hageja poolt täiendkoolitustel käimine ja kostja poolt sellega seonduvate
kulud katmine – kujutaks endast ametilepingu rikkumist (mida kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud), ei ole kostja kordagi sellele ametilepingu kehtivuse ajal tähelepanu juhtinud ega esitanud hagejale ka vastavat kirjalikku hoiatust, mida hageja oleks eiranud ja nn rikkumist jätkanud.
10.Kostja väidab, et hageja kutsuti kostja nõukogu 18.05.2022 otsusega tagasi kostja juhatuse liikme ametikohalt seoses ülemääraste koolituskulude kandmisega kostja vara arvelt ning tekkinud usalduse kaotamise tõttu. Kostja nõukogu 18.05.2022 otsusest ei nähtu mistahes asjaolusid, millega kostja põhjendab usalduse kaotust hageja suhtes. Samuti ei nähtu vastavast kostja nõukogu protokollist, et kostja oleks esitanud hagejale ülemääraste koolituskulude tegemise osas etteheiteid.
11.Aluseid hüvitise maksmisest keeldumiseks hea usu põhimõtte tõttu ei esine. Antud olukorras ei viita ükski hageja käitumine asjaolule, et tema eesmärgiks oli kostjale kahju tekitamine, kui taotles koolituskulude hüvitamist, mille sisulise õiguse nägi talle ette ametileping ning millise õiguse kasutamiseks on hageja täitnud kõik temalt oodatud nõuded. Hageja ei nõustu ka kostja taotlusega vähendada hagejale makstavat lahkumishüvitist koolituskulude võrra. Ametilepingu p-s 12.5 sätestatud õigus lahkumishüvitiseks on sõltumatu ametilepingu p-s 2.6.7 ettenähtud hageja koolituskulude kandmise kohustusest. Kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele ametilepingust tulenevale kohustusele, mida hageja on oluliselt rikkunud (mis võimaldaks hüvitise välja mõistmata jätta selle hea usu põhimõtte vastuolu tõttu) ega ka sellele, et kostja oleks hagejat sellest teavitanud, nõudes rikkumise lõpetamist, ja hageja jätkas sellest hoolimata rikkumist (mis võimaldaks hüvitise välja mõistmata jätta ametilepingu p 12.6 alusel). Kostja vastuväited
12.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja omandas enda ametiaja jooksul kostja kulul Stockholmi Kõrgemas Majandusülikoolis Riias magistrikraadi. Samal ajal sai hageja ka ametitasu. Hageja koolitusega seonduvad kulud olid perioodil 2020-2022 kokku ca 33 000 eurot. Kostja nõukogu 18.05.2022 otsusega kutsuti hageja kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi usalduse kaotuse tõttu seoses ülemääraste koolituskulude kandmisega kostja vara arvelt. Koolitustel osalemist ning nende eest kulude kandmist reguleerib lepingu p 2.6.7. Hageja esitas nimetatud lepingupunktile tuginedes kostja nõukogu esimehele kooskõlastamiseks neli avaldust. Kulutuste suurust nõukogule välja toodud ei olnud. Kuivõrd koolituste tasu ning seonduvad kulud olid kokku väga suured (ca 33 000 eurot), pidas kostja nõukogu selliste kulutuste kandmist kostja vara arvelt ebamõistlikult suureks. Nimetatud asjaolud põhjustasid ka hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise.
13.Kostja hinnangul on suurte kulutuste tegemine kraadiõppe läbimiseks selleks mõjuvaks põhjuseks, mis annab kostjale aluse hüvitise maksmisest keeldumiseks. Kraadiõppe näol ei ole tegemist täiendkoolitusega. Korraliku ettevõtja hoolsuse põhimõtte alusel tulnuks hagejal ka järeldada, et sellised kulutused kraadiõppele on ebamõistlikult suured. Lisaks oleks eeldanud sedavõrd suurte kulutuste tegemine kostja nõukogu täiendavat teavitamist kulude tegelikust suurusest.
14.Alternatiivselt palub kostja kohtul jätta hageja ametilepingu p-is 12.5 sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel. Poolte vahel sõlmitud ametilepingu p 2.4.8 kohaselt oli hageja kohustuseks täita enda ametiülesandeid kostjale lojaalselt suhtudes hoolikalt ja säästlikult kostja varasse ning hoides lahus oma isiklikud huvid kostja majanduslikest huvidest. Hageja kohustus lähtuma alati eelkõige kostja õiguspärastest huvidest ja tegutsema kostja jaoks suurima kasuga ning vältima kostjale kahju tekkimist. Hageja tasulise kõrghariduse omandamine vastab eelkõige hageja huvidele. Hageja välisriigis saadava hariduse finantseerimine summas kokku ca 33 000 eurot ei ole kostja jaoks säästlik ega vasta kostja majanduslikele huvidele. Lojaalsuskohustuse rikkumisel näeb leping ette ka leppetrahvi. Kui kohus peaks rahuldama hageja nõuded, siis tekiks olukord, kus kostja peaks lisaks hageja välisriigis saadava kõrghariduse omandamise finantseerimisele tasuma kostjale ka hüvitist
summas 90 000 eurot, millele lisanduks viivis. Viiviste summa nt ühe aasta pikkuse menetluse puhul oleks 32 940 eurot. Sellise nõude rahuldamine ja kostjalt muude, hageja kasuks kantud kulude kõrvalt vähemalt ca 122 940 euro (lisanduvad ka menetluskulud) väljamõistmine oleks ilmselgelt hea usu põhimõtte vastane.
15.Alternatiivselt palub kostja kohtul vähemalt piirata võimalikku väljamõistetavat hüvitist ulatuseni, et see oleks kookõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2). Sealhulgas vähendada hüvitist nt ulatuses, mis hõlmab juba saadud kasu mahaarvamist (90 000 – 33 000). Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
17.Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • hageja valiti 23.07.2018 kostja nõukogu otsusega kostja juhatuse liikmeks alates 01.08.2018 (dtl 8, ametilepingu p 1.1.); • poolte vahel on sõlmitud 23.07.2018 juhatuse liikme ametileping (allkirjastatud 24.07.2018), mille kohaselt asus hageja täitma kostja juhatuse liikme ametiülesandeid (dtl 8-17); • kostja nõukogu 08.01.2021 otsusega pikendati hageja kui juhatuse liikme volitusi 5 aasta võrra (dtl 21); • 08.01.2021 sõlmisid pooled ametilepingu muutmise kokkuleppe, millega pikendati hageja ametilepingut kuni 31.07.2026 (dtl 19); • kostja nõukogu 18.05.2022 otsusega on kutsutud äriseadustiku (ÄS) § 309 lõike 3 alusel usalduse kaotuse tõttu alates 18.05.2022 tagasi AS-i Tallinna Linnatransport juhatuse liige D. B.. Tulenevalt juhatuse liikme ametilepingu punktist 12.4 loetakse ametileping üles öelduks alates 18.05.2022. Otsuse p-ga 2 otsustati hagejale ametilepingu punkti 12.6 alusel lahkumishüvitist mitte maksta (dtl 23).
18.Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale ametilepingu punkti 12.5 alusel lahkumishüvitist kogusummas 90 000 eurot.
19.ÄS § 309 lg 1 esimese lause kohaselt valib ja kutsub aktsiaseltsi juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi võib nõukogu juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
20.Eeltoodust nähtuvalt eristab seadus juhatuse liikme ametisuhet ja temaga sõlmitud teenistuslepingut. Juhatuse liikmeks olek tähendab eelkõige seda, et juhatuse liikme ja äriühingu vahel tekib ametisuhe. Sellise suhte olemasolu on juhatuse liikmeks olemise eeldus. Ametisuhte tekkimisega saab juhatuse liige oma pädevuse ning õiguse ühingut juhtida ja seadusjärgselt esindada. Lisaks ametisuhtele võib juhatuse liikme ja äriühingu vahel olla, kuid ei pea tingimata olema sõlmitud teenistusleping. Teenistusleping võib omakorda sisaldada kokkuleppeid, mille eesmärk on reguleerida pooltevahelisi õiguseid ja kohustusi lepingu ühepoolsel lõpetamisel (vt. ka Riigikohtu 07.03.2018 otsus asjas nr 2-16-11889/42, p 14-15). Ametisuhe tekib nõukogu otsusega juhatuse liikme valimise kohta, teenistusleping sõlmitakse juhatuse liikme ja nõukogu poolt nimetatud aktsiaseltsi esindaja vahel (ÄS § 317 lg 8).
21.Hageja tugineb nõude alusena poolte vahel sõlmitud ametilepingu punktis 12.5 sätestatud kokkuleppele, et ametilepingu ülesütlemisel aktsiaseltsi poolt maksab aktsiaselts juhatuse liikmele ühekordse hüvitisena hüvitist 12 kuu ametitasu ulatuses (dtl 16). Seega on hageja nõue lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 mõttes. Viidatud sätte kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda kohustuse täitmist.
22.Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et ametileping võiks olla tühine või et see oleks tühistatud. Pooled ei vaidle selle üle, et ametisuhe ja teenistusleping on lõppenud
nõukogu 18.05.2022 otsuse p-ga 1. Ametilepingu p-i 12.4 kohaselt on juhatuse liikme tagasikutsumine juhatusest võrdsustatud ametilepingu ülesütlemisega. Seega lõppesid nii ametisuhe kui ka teenistusleping kostja poolt selle ennetähtaegse ülesütlemisega alates 18.05.2022.
23.Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et tal on õigus ametilepingu punktist 12.6 tulenevalt mitte maksta hagejale ühekordset hüvitist. Selle põhjuseks on kostja hinnangul asjaolu, et hageja lasi hüvitada kraadiõppega seotud kulud ca 33 000 eurot, saades samal ajal ka ametitasu. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et hüvitise maksmine oleks hea usu põhimõttega vastuolus ja palub jätta hageja ametilepingu p-s 12.5 sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel või vähendada hüvitist nt ulatuses, mis hõlmab juba saadud kasu mahaarvamist.
24.Poolte vahel sõlmitud ametilepingu punkti 12.6 järgi ei maksta punktis 12.5 nimetatud hüvitist juhul, kui ametilepingu lõpetamise põhjuseks on mõjuv põhjus – st juhatuse liikme poolt ühe kalendriaasta jooksul toimunud korduv (s.o. vähemalt teistkordne) õigusaktist, aktsiaseltsi põhikirjast, ametilepingust või nõukogu seaduslikust otsusest tulenevate ülesannete või kohustuste täitmata jätmine ning juhul kui juhatuse liikmele on esitatud vastav kirjalik hoiatus ning juhatuse liige jätkab rikkumist. Punktis 12.5 nimetatud hüvitist ei maksta ka juhul, kui ametilepingu lõpetamise põhjuseks on juhatuse liikme poolt aktsiaseltsile olulise kahju tekitamine, kui kahju tekitamine juhatuse liikme poolt on kohtus tõendatud või kui juhatuse liikmele on kriminaalmenetluses süüdistus esitatud.
25.Lepingu punktist 12.6 tulenevalt on punktis 12.5 sätestatud hüvitise mittemaksmine võimalik vaid juhtudel, mis on nimetatud punktis 12.6.
26.Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi punktis 12.6 toodud alust, mis annaks kostjale aluse keelduda punktis 12.5 toodud hüvitise maksmisest. Kostja nõukogu 18.05.2022 otsuses ei ole viidatud mitte ühelegi lepingu punktis 12.6 nimetatud rikkumisele, miks saaks olla kostjal hüvitise väljamaksmisest keeldumise aluseks.
27.Lepingu punktis 12.6 ei ole hüvitise tasumisest keeldumise alusena toodud usalduse kaotust. Nõukogu otsuses ei ole selgitatud, miks hageja kaotas kostja usalduse ja kuidas on see seotud hüvitise mittemaksmisega. Selgituseta viide lepingu punktile 12.6. ei anna aimu nõukogu etteheite sisust.
28.Pooled ei vaidle selle üle, et nõukogul oli ÄS § 309 lg 3 alusel õigus mistahes põhjusel lepingu ülesütlemiseks. Selleks, et hinnata, kas ülesütlemise hetkel esinesid teenistuslepingu punktis 12.6 loetletud alused hüvitise mittemaksmiseks, oleks nõukogu pidanud nendele viitama.
29.Kostja on hüvitise mittemaksmist põhjendanud asjaoluga, et hageja lasi kostjal hüvitada kraadiõppega seotud kulud ca 33 000 eurot, saades samal ajal ka ametitasu. Kohus selgitas otsuse punktides 24-27, et lepingu punktis 12.6 on märgitud konkreetsed hüvitise maksmata jätmise alused.
30.Kostja leiab, et kraadiõppe näol ei ole tegemist täiendkoolitusega ja et sellised kulutused kraadiõppele on ebamõistlikult suured. Lisaks oleks kostja hinnangul eeldanud sedavõrd suurte kulutuste tegemine kostja nõukogu täiendavat teavitamist kulude tegelikust suurusest.
31.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.6.7. kohaselt on ametilepingust tulenevalt juhatuse liikmel õigus osaleda aktsiaseltsi töökorraldust järgides täienduskoolitusel, kooskõlastades selle nõukogu esimehega või nõukogu poolt määratud nõukogu liikmega. Koolituse kulu kannab aktsiaselts. Koolituse ajal jätkatakse ametitasu maksmist.
32.Kohus leiab, et kui kostja leidis, et kraadiõppe puhul ei ole tegemist täiendõppega, siis tulnuks seda kostjal hagejale koheselt teatada, kui hageja esitas kostja nõukogu liikmele kinnitamiseks koolituse avaldused. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja nõukogu liige on kõik hageja koolitused kooskõlastanud, samuti nähtuvad kostjapoolsed väljamaksed hageja koolituskulude tasumise kohta järgmiste osamaksetena: 30.03.2020 summas 1000 eurot; 20.10.2020 summas 7250 eurot; 18.01.2021 summas 8250 eurot; 20.08.2021 summas 8250 eurot ja 20.01.2022 summas 8250 eurot, st kokku 33 000 eurot kahe aasta jooksul (dtl 39-49). Seega teadis kostja hageja koolituskulude suurusest. Kui maksed tundusid kostjale
ebamõistlikult suured, oleks kostja pidanud sellele kohe hageja tähelepanu juhtima. Kostja ei ole mingil moel hagejat teavitanud. Kui kostja leidis, et juhatuse liikmel on õigus kostja kulul koolituskulusid saada vaid konkreetses summas, oleks pooled pidanud selles kokku leppima või kostja reguleerima seda mõnes muus dokumendis. Käesoleval juhul on kostja nõukogu liige kooskõlastanud hageja koolituse kulud vastavalt lepingus kokkulepitule.
33.Kostja 17.12.2020 põhikirja p 5.1.2 kohaselt kinnitab majandusaasta eelarve nõukogu. Põhikirja 5.1.3 järgi nõukogu analüüsib ja hindab ka aktsiaseltsi tegevust, sealhulgas kontrollib eelarve täitmist ja eelarvevahendite sihipärast kasutamist (dtl 74-76). Kostja kinnitas nii 2020., 2021. kui ka 2022 eelarve ja seega pidi põhikirjast tuleneva analüüsi ja hindamiskohustust täites olema teadlik hageja koolituskulude suurusest.
34.Osundatust tulenevalt ei ole kostja etteheited hagejale liiga suurte koolituskuludele ja seetõttu nende vähendamisele põhjendatud ega tõendatud. Kostja ei ole eelnevalt pöördunud hageja poole ning soovinud koolituskuluste põhjenduste ja suuruse selgitamist. Ka ei ole tõendatud, et kostja oleks pöördunud hageja poole ning selgitanud, et kraadiõppe puhul ei ole tegemist täiendkoolitusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja toonud välja ega ka põhistanud asjaolusid, mis annaksid aluse vähendada hageja poolt nõutavat hüvitist. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et esineks mõjuv põhjus jätta hageja poolt nõutav hüvitis üldse välja mõistmata.
35.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tegemist võiks olla lepingu punktis 12.6 nimetatud kostjale olulise kahju tekitamisena hageja poolt, et sellise kahju tekitamine on kohtus tõendatud või et hagejale oleks kriminaalmenetluses süüdistus esitatud.
36.Alternatiivselt palub kostja jätta ametilepingu p-s 12.5 sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel. Kostja on välja toonud, et poolte vahel sõlmitud ametilepingu p 2.4.8 kohaselt oli hageja kohustuseks täita enda ametiülesandeid kostjale lojaalselt suhtudes hoolikalt ja säästlikult kostja varasse ning hoides lahus oma isiklikud huvid kostja majanduslikest huvidest. Hageja kohustus lähtuma alati eelkõige kostja õiguspärastest huvidest ja tegutsema kostja jaoks suurima kasuga ning vältima kostjale kahju tekkimist. Hageja tasulise kõrghariduse omandamine vastab eelkõige hageja huvidele. Hageja välisriigis saadava hariduse finantseerimine summas kokku ca 33 000 eurot ei ole kostja jaoks säästlik ega vasta kostja majanduslikele huvidele. Lojaalsuskohustuse rikkumisel näeb leping ette ka leppetrahvi. Kui kohus peaks rahuldama hageja nõuded, siis tekiks olukord, kus kostja peaks lisaks hageja välisriigis saadava kõrghariduse omandamise finantseerimisele tasuma kostjale ka hüvitist summas 90 000 eurot, millele lisanduks viivis. Viiviste summa nt ühe aasta pikkuse menetluse puhul oleks 32 940 eurot. Sellise nõude rahuldamine ja kostjalt muude, hageja kasuks kantud kulude kõrvalt vähemalt ca 122 940 euro (lisanduvad ka menetluskulud) väljamõistmine oleks ilmselgelt hea usu põhimõtte vastane. Teise alternatiivina palub kostja kohtul vähemalt piirata võimalikku väljamõistetavat hüvitist ulatuseni, et see oleks kookõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2). Sealhulgas vähendada hüvitist nt ulatuses, mis hõlmab juba saadud kasu mahaarvamist (90 000 – 33 000).
37.Kohus leiab, et hea usu põhimõtte vastaseks saanuks hageja nõuet pidada nt olukorras, kus hageja oleks oluliselt rikkunud oma ametikohustusi, millest tulenevalt ei oleks kostjalt saanud hüvitise maksmist oodata (Riigikohtu 13.02.2019 otsus asjas nr 2-16-11889/67, p 14). Kohus leiab, et kostja vastavad etteheited on jäänud deklaratiivseks ja sisustamata, mistõttu kohus ei saa neid lähemalt kontrollida ja analüüsida. Kostja nõukogu 18.05.2022 otsuses ei olnud hea usu põhimõtte ega hageja kohutustuste olulisele rikkumisele viidatud ega seda põhjendatud. Koolitus vastab alati eelkõige seda omandava füüsilise isiku huvidele, kuid see ei muuda koolitust hea usu põhimõtte vastaseks. Ainuüksi kostja viide hüvitise summa suurusele ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt aluseks selle vähendamisele. Kostja vabaneks hüvitise maksmisest ametilepingu punktis 12.6 märgitud alusel, kuid käesoleval juhul antud aluseid ei esine. Kohtu hinnangul puudub alus vähendada hagejale makstavat hüvitist koolituskulude võrra, kuivõrd kostja peab koolituskulusid hageja kasuks, mida hea usu põhimõttest tulenevalt võiks kostja hinnangul maha arvata. Ametilepingu p-s 12.5 sätestatud õigus
lahkumishüvitiseks on sõltumatu ametilepingu p-s 2.6.7 ettenähtud hageja koolituskulude kandmise kohustusest. Osundatust tulenevalt leiab kohus, et hageja hüvitise 90 000 euro nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
38.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuste täieliku täitmiseni lepingu p-s kokkulepitud 11.1 määras 0,1% päevas.
39.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
40.Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista viivis määras 0,1% päevas alates 03.06.2022 kuni kohustuste täieliku täitmiseni.
41.Menetluskulude jaotus
41.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
41.2.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 2100 eurot, esindajakulu summas 1974 eurot koos käibemaksuga ja muu kulu summas 7 eurot. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, palub ta kohtul menetluskulud määrata koos käibemaksuga. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
41.3.Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 2100 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
41.4.Kohus jätab rahuldamata kandeavalduselt tasutud 2 euro ning X-Law andmebaasi kasutamiselt seoses kohtupraktika ristkontrolliga tasutud 5 euro hüvitamise nõude. Asjas ei nähtu, millise kandeavalduse on hageja esitanud ja kuidas see seostub käesoleva kohtumenetlusega. Samuti ei ole kontrollitav X-Law andmebaasi kasutamise kulu ning tuleb seetõttu jätta vastaspoolelt välja mõistmata.
41.5.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 11 tundi 45 minutit, hinnaga 140 eurot tund, lisandub käibemaks. Kulud õigusabile on 1974 eurot (koos km). Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Tegemist on keskmise advokaadi õigusabi turuhinnaga. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane.
41.6.Kõike eelnevat arvestades tuleb kostjal hagejale menetluskuluna hüvitada 4074 eurot (2100+1974).
41.7.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
41.8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.