Osaühing Europark Estonia hagi K V vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
40 eurot
Menetlusosalised Hageja:
Hageja: OÜ
EUROPARK
ESTONIA,
registrikood 0811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn; Hageja esindaja: E A, e-post: xxx
Menetlusliik
Kostja: K V, isikukood xxx, aadress xxx Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista kostjalt K V hageja OÜ Europark Estonia kasuks 40 eurot. 3) Jätta poolte menetluskulud K V kanda ja K V menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 4) Välja mõista välja kostjalt K V hageja OÜ Europark Estonia kasuks menetluskulud summas 472 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 352 eurot). 5) Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K Vl tasuda OÜ-le Europark Estonia käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu
otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja seisukohad, hagi asjaolud ja nõue (26.03.22 dok 4s, 11.05.22 dok 13s, 09.08.22 dok 17s)
1.Hagiavaldusega taotleb hageja K Vlt (kostja) võlgnevuse sissenõudmist. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (Lisa 3). Sõidukit pargiti EP opereeritavale parkimisalale alljärgnevatel kuupäevadel: 29.05.2019, WTCT parkimismaja, Tallinn, leppetrahvinumber 1382 9051 9095 0222, maksetähtaeg 12.06.2019, võlgnevuse summa 30 eurot (Lisa 1). Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja (edaspidi ka EP) esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on väljendanud selgelt parkimistingimustes (Lisa 2). Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi (Lisa 2). Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Kohtueelselt saatis EP tähitud kirja teel nõudekirja (Lisa 4) kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja ei täida vabatahtlikult oma kohustus. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri tähitult Omniva vahendusel võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.
2.Hageja palub jätta tähelepanuta kostja kirja, mille kohaselt et ta oleks tasunud võlgnevuse õigeaegselt, kui talle oleks saadetud vastav nõudekiri. Kostja on märkinud, et ta teavitas hagejat, et ta ei saa vastutada mõne leppetrahvi eest kuna ta ei olnud sel ajal sõiduki omanik. Hageja palub ka selle kirjavahetuse jätta kohtul tähelepanuta.
3.Hageja on esitanud hagiavalduse nõudega tasuda leppetrahv nr 1382 9051 9095 0222. Sellest tulenevalt kohtueelne pooltevaheline kirjavahetus, mis sisaldas 2017 või 2018.a leppetrahve ei ole asjakohane kuivõrd hageja nõuab 2019.a. väljastatud leppetrahvi tasumist. Seaduse ei näe ette, et leppetrahvist peaks kedagi kohtueelselt teavitama. Kehtiva õiguspraktika järgi on õigus hagejal eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud, kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Järelikult hageja on leppetrahvist teavitanud kostjat vahetult pärast leppetrahvi väljastamist. Seda on hageja tõendanud ka hagiavalduses esitatud lisades, kus lisas nr 1 on näha, et sõidukist
on tehtud fotod selliselt, et leppetrahvi ei ole kojamehe all ja seejärel leppetrahv on kojamehe all. Kui kostja soovib väita, et ta ei ole leppetrahvi kätte saanud, siis seda asjaolu peaks ta tõendama ise. Kuna leppetrahv on sissenõutav alates 13.06.2019) ja hagejal ei ole kohustust saata tasumata leppetrahvi osas täiendavaid võlgnevusi, siis kostja etteheited nagu talle ei saadetud täpsete andmetega kirja, on põhjendamata.
4.Hageja on on saatnud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistri aadressil, kostja on oma kontaktandmeteks lisanud sama aadressi.
5.Kostja ei ole kordagi viidanud sellele, et miks tal jätkuvalt on kohustused võlausaldaja ees kui ta enda sõnul heauskselt sooviks oma võlgnevust tasuda. Kostja heidab ette, et tema kontaktandmed on hagejale teada ning puudub vajadus kohtusse pöördumiseks. Ometi jätab kostja mainimata, et talle on teada ka talle saadetud meeldetuletuskirja sisu, väljatoodud makserekvisiidid jm vajalik, et täita oma nõue vabatahtlikult. Teiseks, hageja pöörab kohtu tähelepanu olulisele tõsiasjale ehk sellele, et seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise vormi ega viisi. Leppetrahvide eest vastutab sõiduki omanik kuni pole tõendatud vastupidist. Kostja ei ole ühtegi üheselt mõistetavat tõendit esitanud selle kohta, kes sõidukit peale tema kasutas leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Hoolimata ümberpööratud tõendamiskoormusest leiab kostja ettekäändeid ja esitab hüpoteetilisi mõtteid selles osas miks tema võlgnevust tasuma ei pea.
6.TsÜS § 160 lg 2 p 3 näeb ette, et aegumine peatub alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Kuivõrd avaldus esitati 19.02.2022 ning leppetrahv on väljastatud 29.05.2019, mille maksetähtaeg on 12.06.2019 saab arvestada seda, et see on sissenõutav alates 13.06.2019. Järelikult ei ole nõue aegunud.
7.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja seisukohad (02.05.22 dok 9s-10s, 05.08.22 dok 13s-14s)
8.Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja silmis ei ole hageja esindajad kogu protsessi vältel lähtunud asjaajamisel mõistlikkuse printsiibist ja heast tahtest ning tundub, et osapooled vajavad siinkohal kohtu otsust selles vaidluses, mitte kompromissi.
9.Kindlasti ei ole kostja nõus tasuma hageja esindustasusid ega riigilõivu. Need sammud ei olnud vajalikud hageja poolt - vajalik oli vaid saata varasemalt kokku lepitud alustel muudetud nõudekiri ja selle alusel oleks kostja koheselt tasunud ära väidetava parkimistrahvi. Kostja ei ole hagejaga suheldes avaldanud vastuväiteid kõnealuse parkimistrahvi olemusest ning on ise avaldanud soovi selle tasumiseks muudetud nõudekirja alusel. Sealhulgas esindustasude juures kompromissettepanekus ei ole hageja arvestanud varasemalt tehtud kohtuotsusteid, milles kohtud on leidnud, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud ainult osaliselt. Kohtud on arvestanud, et hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et parkimistrahvide tsiviilasjad ei ole sedavõrd keerukad, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide edastamiseks 2 tundi. Sh on korduvalt juhitud tähelepanu ning vähendatud jõustunud otsustes hageja esindaja tunnihinda/ ajakulu, sest leitakse, et sellise tunnihinnaga ning ajalises mahus spetsialisti ei ole vajalik kaasata antud vaidlustesse. Eelneva juures tuletan uuesti meelde, et hageja esindaja jättis ühepoolselt katki
suhtluse, kui kostja ootas hagejapoolset dokumendi parandust, ning ei olnud huvitatud asjas lõpplahendust leidma koheselt, kui suhtlus osapoolte vahel käis. Kostja oli alati hageja jaoks kättesaadav telefoni ja/ või e-kirja teel, kuid hageja otsustas, et sellel hetkel lõpuni nõudega ei tegeleta ning lihtsam on aasta hiljem kolleegile uuesti nullist tegelemiseks anda. Sh on hageja teadlikult üritanud nõudekirjaga (2021. aastal, mille koopia on hageja hagiavalduse dokumentidesse lisanud, kuid mida kostja ei ole kätte saanud) nõuda kostjalt trahve, mis: 1. nõudekirja esitamise hetkeks olid suurem osa selles sisaldunud trahve aegunud; 2. oli juba varasemalt hagejale teada, et antud trahvide osas enamuse (5/ 7st) puhul ei olnud sõiduki omanikuks K V, kuid sellele vaatamata alustati eelneva omaniku trahvide sisse nõudmist isegi 2021. aastal saadetud nõudekirjaga.
10.17.08.2020 oli kostja poolt viimane saadetud kiri (Lisa 1) hagejale Maanteeameti (Transpordiameti vastusega, Lisa 2). Sealt edasi hageja poolset kirjavahetust ei ole. Seejärel pidas hageja vajalikuks lihtsalt e-kirjale vastamise või varasemalt iga e-kirja all olnud kontaktandmete läbi ühendust võtmise asemel saata uuesti eelnevalt mainitud nõuded uue “Kohtueelse nõudekirjaga” (sh puudustega), mida Kostja ei ole kätte saanud ning ei hagiavaldusest, ega antud dokumendilt ei loe välja väljastamise kuupäeva (nähtav ainult nõutav tasumise kuupäev 05.04.2021), ehk peaaegu 6 kuud pärast hagejapoolset suhtluse lõpetamist alustati uuesti protsessiga nullist. Omniva klienditeeninduse vastus 28.04.2022 tehtud kõnes on Omniva klienditoe vastust koodiga xxx, et saajale seda ei toimetatud ning kiri läks tagastamisele. Täpsemat infot, mistõttu tagastati saatjale, kostjale telefoni teel ei saanud väljastada. Kui ka uue protsessiga hageja ei leidnud lahendust, sh teisi kontakti meetodeid isegi ei proovitud (kuigi need pidid hagejal olemas olema, sest nagu varasemalt välja toodud, igas hageja esindajale saadetud kirjas olid nii telefoninumber, kui e-postiaadress olemas jaluses). Selle asemel, et lahendust reaalselt otsida, otsustas hageja, et taaskord 1,5 aastat hiljem oleks pigem mõistlik saata nõue läbi maksekäsu kiirmenetluse ning lisada nõudekulud ja riigilõiv. Sealhulgas on leitavad kostja kontaktandmed koheselt nime Google otsingusse sisestades ja ka isikukoodi kattuvust saab kontrollida Äriregistris. Kostjale tundub, et hageja käitumine ei ole olnud kuidagi lahendust otsiv ning kooskõlas “hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid” järgides. Hageja ei olnud huvitatud tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Kui sellise teenuse kvaliteediga üritatakse klientidelt saada hageja ettevõttele tööd ning lisakäivet, siis kostja arust on see ebaprofessionaalne ning sellise nõude eest ei pea maksma kostja, kes on kogu protsessi vältel olnud kättesaadav olemasolevatelt kontaktidelt.
11.Kostja märgib, et oleks nõustunud osaliselt antud nõudega, kuigi senimaani ei oska öelda, kes autot kasutas, kuna ise viibis sellel perioodil väga palju välismaal seoses ettevõtte äritegevusega ning sõiduki jätsin regulaarselt enda töötajatele. Seejuures on nõus, et kuna antud tegevust ei dokumenteerinud, siis sõiduki omanik (ehk välja toodud kuupäevast alates kostja) vastutab ja võtab selle ka varasemas kirjavahetuses enda süüks. Kohtu põhjendused
12.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
13.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS
§ 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus uurinud tõendeid, hinnates neid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud.
15.Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste rikkumise eest. Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürilepinguks, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise eest tasu.
16.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli 29.05.2019 sõiduki registreerimismärgiga xxx omanikuks. Samuti loeb hageja poolt 26.03.22 esitatud fotodega (26.03.22, dok 4s, hagi lisa 1, 2 ) tõendatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxx parkis 29.05.2019 aadressil WTCT parkimismaja, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes, s.t jättes parkimise algusaja fikseerimata. Vaidluse all ei ole samuti
asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise tõttu kostjale esitatud leppetrahvinõue (leppetrahv nr 1382 9051 9095 0222 summas 30 eurot, maksetähtajaga 12.06.2019) summas 30 eurot on kostja poolt tasumata.
17.Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal selles osas, kas hageja on käitunud vastavalt hea usu põhimõttele ja mõistlikkuse printsiibile, kas hageja nõue on aegunud ja kas kostja on seetõttu sunnitud leppetrahvi tasuma, ühtlasi ei ole kostja nõus hageja menetluskuludega.
18.Hageja nõude puhul on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes (vaidlusaluse parkimise tüüptingimustes, hagi lisa 2, 26.03. dok 4s) on kirjas, et tingimuste rikkumise korral on õigus määrata juhile leppetrahv 30 eurot.
19.Kostja hinnangul ei ole hageja leppetrahvist teatamisel käitunud hea usu põhimõtete ja mõistlikkuse printsiibi kohaselt – hagile on lisatud väljavõte kohtueelsest nõudekirjast, mis on edastatud kostjale tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile 2021. aastal, kuid mida ei ole kätte toimetatud. Sealjuures nähtub kostja enda vastusest, et kostja on erinevate leppetrahvide osas hageja esindajaga ja transpordiametiga olnud kirjavahetuses 2020.aastal (02.05.22 lisa 1, lisa 2 dok 9s-10s). Kohtupraktikas on peetud leppetrahvi nõudest teatamise mõistlikuks ajaks kuus kuud.
20.VÕS § 6 lg 1 ja 2 sätestavad, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
21.Kostja on seostanud leppetrahvist teatamise kohtueelse nõudekirja (hagi lisa 4) edastamisega. Nimetatu ei ole korrektne. Hageja on esitanud hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkimise tõendamiseks pildid, mis on lisatud leppetrahvikviitungitele (26.03.22, dok 4s, hagi lisa 1, 2). Leppetrahvist on teatatud trahvi panekuga sõiduki kojamehe vahele ning seda on tehtud rikkumise avastamise ajal (nimetatu nähtub hagi lisadest 1, mis sisaldavad 29.05.19 leppetrahvi teksti, ajatempliga fotosid sõidukist ning mh sõidukist, kui kojamehe vahel on leppetrahv). TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud.
22.Sealjuures asjaolu, et kostja viibis vaidlusaluse leppetrahvi väljastamise ajal välisriigis ning sõiduki jättis regulaarselt kasutada enda töötajatele ning kostja ei tea, kes sõidukit kasutas, ei oma siinkohal tähtsust, sest on hageja kostjale leppetrahvist teatatud õigeaegselt ja ei esine VÕS § 6 lg 1 ja 2, § 7 lg 1 hageja poolset hea usu või mõistlikkuse printsiibi vastast käitumist. Kohus märgib, et on tavapärane praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi nii eraparklates kui ka linnatänavatel ning tavapärane praktika on ka see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele.
23.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu võivad olla aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kostja leiab, et on ilmne, et esitatud nõue oleks käesolevaks ajahetkeks aegunud – kostja on märkinud, et „Maksetähtaeg/Payment due: 12.06.2019, st aegunud alates 13.06.2022. Kuid kuna osapool esitas enne seda dokumendid maksekäsu kiirmenetlusse, siis oli tegemist teadlikult eesmärgiga seaduse järgi antud “aegumise” tühistamise/edasi lükkamisega“ (05.08.2213s, dok 14s).
24.Kohus nõustub siinkohal hageja käsitlusega ning selgitab, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja nõude aluseks on leppetrahvinõue nr 1382 9051 9095 0222, mis on väljastatud 29.05.19 sõidukile registreerimisnumbriga xxx ja tasumise tähtajaga 12.06.2019. See tähendab, et leppetrahvinõude nr 1382 9051 9095 0222 tasumise tähtpäev oli 12.06.2019, eelnimetatud leppetrahv muutus sissenõutavaks 13.06.2019 ning aegunuks seega vastavalt 13.06.2022. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 19.02.2022, s.o enne nõude aegumist. Järelikult ei ole hageja leppetrahvinõue kostja vastu aegunud.
25.Parkimistingimuste kohaselt oli kostja parkimislepingu tingimuste rikkumise korral kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot (dok 4s, 26.03 hagiavaldus, lisa 2). Hageja on esitanud leppetrahvinõude summas 30 eurot. Kostja ei ole leppetrahvinõuet tasunud. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul ei ole parkimistingimuste nimetatud punkti näol tegemist tühise tüüptingimusega, sest leppetrahvi summa 30 eurot ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete suurusest. Kohtupraktikas on tunnistatud mõistlikuks ka leppetrahvi summas 57 eurot (vt nt ts.asi 2-16-116867 jne). Seega peab kohus tõendatuks ja põhjendatuks hageja nõuet ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 30 eurot.
26.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 10 eurot hüvitamist. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjalike nõudekirjade saatmisega kostjale. VÕS § 113.2 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesolevas asjas on hageja leppetrahvinõude suuruseks 30 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale kohtueelselt saatnud ühe meeldetuletuskirja (hagiavalduse lisa 4)
kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Seega on hageja tõendanud meeldetuletuskirja saatmist kostjale. Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte hagiavalduse lisas 3. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu summas 10 eurot.
27.Seda, et hageja ja kostja vaheline e-kirja suhtlus ei ole olnud järjepidev või et hageja on enda õiguste kaitseks pöördunud kohtusse (sh hagi esitanud) kohtu hinnangul ei mõjuta asja lahendust ega asjaolu, et kostja ise ei ole omaltpoolt leppetrahvi võlgnevust kohtuväliselt ega ka kohtumenetluse kestel hagejale tasunud.
28.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja vastavalt VÕS § 113.2 lg 2 p-le 1 sissenõudmiskulu summas 10 eurot, kokku 40 eurot.
29.Kostja kommentaarile kohtu poolt edastatud dokumendi formaadile ning kostja muudele leppetrahvidele kohus hinnangut ei anna, kuna nimetatud ei ole käesoleva tsiviilasja vaidlusese. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
31.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi.
32.Kohus andis pooltele 27.10.22 tähtajad, sh kulude nimekirja esitamiseks (07.12.22) ja teise poole kuludele aja vastamiseks (vastamise aeg 20.12.22).
33.Hageja esitas 09.08.22 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-22-106077 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulud hagimenetluse 3 h 40 min tunnihinnaga 80 eur/h.
34.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Kostja ei ole nõus tasuma hageja esindustasusid ega riigilõivu. Kostja hinnangul need sammud ei olnud vajalikud hageja poolt vajalik oli vaid saata varasemalt kokku lepitud alustel muudetud nõudekiri ja selle alusel oleks kostja koheselt tasunud ära väidetava parkimistrahvi. Kostja ei ole Hagejaga suheldes avaldanud vastuväiteid kõnealuse parkimistrahvi olemusest ning on ise avaldanud soovi selle tasumiseks muudetud nõudekirja alusel.
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise
kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 80 eurot (millele lisandub käibemaks). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 80 eurot+km. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 32-1-65-13 p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
37.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2h; kostja seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine 1h; kostja vastusega tutvumine, analüüsimine ning hageja seisukoha koostamine 40 minutit.
38.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
39.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 484.2.
40.Käesolevas asjas on kostja esitanud 02.05.22, 05.08.22 seisukohad ning hageja 26.03.22 hagi ja 11.05. 09.08.22 seisukohad. Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, lisaks hinnanud esitatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega
põhjendamatult. Sealjuures kostja vastuväide, et hageja kohtusse pöördumine ei olnud vajalik, kuna kostja oli valmis ise võlgnevuse tasuma, ei oma siinkohal tähtsust, sest kostja ei tasunud enne kohtusse pöördumist võlgnevust ära.
41.Eeltoodu tõttu kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 472 eurot, mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 352 eurot (s.o 3 h 40 min töötundi tasumääraga 80 eurot+km). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 472 eurot (100+20+352). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
42.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.