Hageja: B2 Impact OÜ (end. nimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht XXX, 10617),
esindajad
Kostja: N.W ( Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi N.W vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.
3.Jätta N.W-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
4.Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–3 ning edasikaebamise kord.
5.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud.
7.Tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv summas 35,00 eurot kasutades riigilõivu tagastamise avalduses näidatud rekvisiite. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses 1(7)
2-24-131554 ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik
1.B2 Impact OÜ esitas 03.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2216,98 euro saamiseks. Kohus tegi 04.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 21.02.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus tegi 21.02.2025 hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda täiendavalt riigilõivu. Hagiavaldus esitati kohtule 27.02.2025. Pärnu Maakohus 18.06.2025 määrusega jättis hagi käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused. 27.06.2025 esitas hageja uue hagiavalduse tervikteksti. Kohus võttis hagi 02.07.2025 menetlusse. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2.N.W (edaspidi kostja) sõlmis 02.08.2021 IPF Digital AS-ga (edaspidi krediidiandja) krediidikonto lepingu nr 5142823 krediidilimiidiga 1350,00 eurot. Hageja selgitab, et kostja on krediidilepingu limiiti muutnud kokku 3 korral, mistõttu on lisatud VTL-i põhimõtete selgitused vastavalt iga lepingu muudatusega. Tegemist on ühe ja sama krediidikontoga.
3.02.08.2021 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 1350 eurot (tagasimakse periood 60 kuud). Kinnitatud limiit 1350 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 1100.00 eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmetel on 1136,89 eurot), Majapidamiskulud: 650 eurot, Finantskohustused: 0 euro, Ülalpeetavad: 3 Töökoht: SXXXOÜ. Päring tehti Pensionikeskusesse. Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja pensionikeskuse andmete võrdluses neist väiksema ehk antud juhul luges krediidiandja tarbija keskmiseks netosissetulekuks 1100 eurot kuus. VÕS § 403.4 lg-le 3, teine lause sätestab tarbija kohustuse esitada krediidiandjale õiget ja täielikku teavet, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. IPF Digital AS tegi 02.08.2021 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Lepingu sõlmimise ajal 02.08.2021 kuulus kohaldamisele KKM 18,68% x 3 = 56,04 % aastas. Seega nähtuvalt Lepingust ei ületanud krediidiandja KKM lubatud määra.
4.31.05.2023 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 1650 eurot (tagasimakse periood 60 kuud). Kinnitatud limiit 1650 eurot (leping nr 5687215). Taotluse andmed: Sissetulek: 1300.00 eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmetel on 1264,42 eurot), Majapidamiskulud: 400 eurot, Finantskohustused: 0 euro, Ülalpeetavad: 3 Töökoht:XXX OÜ. Päring tehti Pensionikeskusesse. Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja pensionikeskuse andmete võrdluses neist väiksema ehk antud juhul luges krediidiandja tarbija keskmiseks netosissetulekuks 1264 eurot kuus. VÕS § 403.4 lg-le 3, teine lause sätestab tarbija kohustuse esitada krediidiandjale õiget ja täielikku teavet, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse
2(7)
2-24-131554 hindamiseks. Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. IPF Digital AS tegi 26.05.2023 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. 31.05.2023 kuulus kohaldamisele KKM 15,31% x 3 = 45,93 % aastas. Seega nähtuvalt Lepingust ei ületanud krediidiandja KKM lubatud määra.
5.15.01.2023 edastati kliendile intressimäära ja seotud tasude muudatuse teade, milles teavitati, et alates 15.01.2023 on N.W krediidikonto lepingule nr 5142823 kohalduv intressimäär 37,68% aastas (0.10% päevas). Intressimäära muutmise tõttu oleme korrigeerinud sinu krediidikonto lepingu krediidi kulukuse määra (KKM), mis on nüüd 45.67%. Tulenevalt intressimäära muudatusest muutub ka viivisemäär, mis krediidikonto lepingu tingimuste kohaselt on võrdne tegeliku intressimääraga. Intressimäära muudatus ei mõjuta enne teate kuupäeva arvestatud ja tasutud intresse ja viiviseid (olemasolul).
6.Lepingu nr 5687215 tingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud koos intressidega tagastada minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul, tasuma igakuiselt 10. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes Krediidi tagasimaksest, Intressimaksest vastavalt Kliendilepingule.
7.Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid kokku 8-l korral ajavahemikul 02.08.2021 kuni 31.05.2024 kokku summas 1791,57 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1670,42 eurot, millest krediidiandja on arvestanud tasutuks põhiosa katteks 210,48 eurot, intressi katteks 1485,13 eurot ja viivise katteks 1,81 eurot.
8.Kostja poolt oli viimane laekumine hilinenud Lepinguliste kohustuste katteks teostatud 07.02.2024. Kostja jättis täielikult maksmata arved: Arve kuupäev: 26.04.2024 Maksetähtaeg: 10.05.2024; Arve kuupäev: 27.03.2024 Maksetähtaeg: 10.04.2024; Arve kuupäev: 26.02.2024 Maksetähtaeg: 11.03.2024; Arve kuupäev: 29.01.2024 Maksetähtaeg: 12.02.2024.
9.Krediidiandja saatis 15.04.2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta, lepingu ülesütlemisavaldus ja teade nõude loovutamise kohta lepingu ülesütlemise korral. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 05.05.2024. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks makse tähtajale järgnevast päevast so 06.05.2024. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 21.2. teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu või 5 (viie) kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral ja 1 (ühe) kalendripäeva jooksul epostiga, Iseteenindussüsteemi või Äpi kaudu saatmise korral.
10.Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 1791,57 eurot ning lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid krediidisumma so põhiosa katteks summas 210,48 eurot. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1581,09 eurot.
11.Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.05.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.02.2025 seadusest tulenevas määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 155,62 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 28.02.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa 176,29 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks
3(7)
2-24-131554 sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
12.27.06.2025 esitas avaldaja kohtule taotluse tagastada enam tasutud riigilõivu summas 35,00 eurot. Kostja seisukoht
13.27.02.2025 hagiavaldus koos lisadega, 27.06.2025 hagiavalduse täiendus koos lisadega ning 02.07.2025 hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 17.09.2025. Kohus kohustas kostjat esitama vastus hagile 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates kuid kostja kohtu määratud tähtajaks (01.10.2025) hagile ei vastanud ega ole seda teinud ka käesolevani. Kohtu põhjendused
14.Kohus leiab, et hagi ei ole selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Hageja on nõustunud tagaselja otsusega TsMS § 407 kohaselt.
16.TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
18.Hagis kirjeldatud asjaoludel on hageja nõude aluseks krediidiandja IPF Digital AS ja kostja vahel 02.08.2021 sõlmitud krediidikonto lepingu nr 5142823, krediidilimiidiga 1350,00 eurot. 31.05.2023 esitas kostja krediidiandjale krediidikonto avamise taotluse limiidile 1650,00 eurot (leping nr 5687215). Hageja selgitusel oli tegemist krediidilimiidi muutmisega ning, et tegemist on ühe ja sama krediidikontoga. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta.
19.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei saa olla selles, et IPF Digital AS näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga. VÕS § 1 lg 5 ütleb, et tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagis ei ole välja toodud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja oleks IPF Digital AS-iga 4(7)
2-24-131554 lepingu sõlmisel teinud tehingu, mis seondus tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega on kostja sõlminud IPF Digital AS-ga lepingu tarbijana ning hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping.
20.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja kinnitusel on kostjale edastatud teavitus nõude loovutamise kohta. Kostja ei ole vastuväidet nõuete loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõuete loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning esialgse võlausaldaja nõuded on kehtivalt hagejale loovutatud.
21.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
22.02.08.2021 lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%. Lepingule kohalduv intressimäär muutus 15.01.2023, millest krediidiandja kostjat hagi kohaselt teavitas ning intressmäära muutumise tulemusena korrigeeriti lepingu krediidi kulukuse määra, mis korrigeeritult oli 45,67%. 31.05.2023 lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,31%. Hagi kohaselt on lepingule kohalduv krediidikulukuse määr ajas muutuv selliselt, et see kunagi ei ületa Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kolmekordset. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on lähtutud järgmistest eeldustest: - kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus; - krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest; - krediit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest; võrdsed ajavahemikud ehk kuud on pikkusega 30,41666 päeva (ehk 365/12) ka juhul, kui tegemist on liigaastaga; - intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega. Kohus kontrollis krediidi kulukusemäära arvestust minuraha.ee avaldatud tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil ning tuvastas, et hagis toodud krediidi kulukuse määra eeldusi arvestades ei ületanud 02.08.2021 ja 31.05.2023 kostjaga sõlmitud lepingutega seotud krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 sätestatud ülempiiri. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg 1 sätestatuga.
23.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 221-13098/50, p-d 13 ja 17). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama 5(7)
2-24-131554 menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C679/18, p-d 20-23).
24.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 2 toob välja, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate (KAVS) seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.
25.Riigikohus on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas märkinud järgmist (24.11.2023 määrus nr 2-21-13098, p 18): „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse
6(7)
2-24-131554 hindamiseks.“
26.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis tuleb tõendada, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
27.Hagi kohaselt lähtus krediidiandja enne 08.02.2021 krediidikonto lepingu sõlmimist ja 31.05.2023 krediidikonto limiidi suurendamise lepingu sõlmimist kostja krediidivõimekust hinnates kostja poolt taotlusest esitatud andmetest, kontrollis laenutaotleja sissetuleku suurust Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ja tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.
28.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et laenuandja kogus piisavalt andmeid kostja krediidivõime kohta. Isegi kui krediidiandja sai kostja esitatud ning Maksu- ja Tolliameti andmete alusel hinnata kostja sissetuleku suurust, puudus kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja kohustuste olemasolu ja kogusuurust. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei võimalda teha järeldust, et kostjal puudusid kohustused. Ka ei selgu hagiavaldusest kas ning kuidas on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse seda, et kostjal on taotluse kohaselt kolm ülalpeetavat.
29.Kohus 18.06.2025 määruses palus hagejal selgitada 27.02.2025 hagiavalduses tabelitena toodud arvutuskäike: selgitada iga arvutustes kasutatud teguri osas mida see tähistab ja kust andmed saadud on või mida konkreetse tehtega leitud on. Kohus märkis, et 27.02.2025 hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuks, kuidas on hageja kontrollinud kostja varalisi kohustusi, arvestanud, sellega, et kostja poolt taotluses toodu kohaselt on tal kolm ülalpeetavat ja majapidamiskulud summas 650 eurot. Täiendavalt kohustas kohus hagejat selgitama, kuidas on krediidikonto limiidi suurendamisel arvestatud juba kostja kohustusega, mis tuleneb esialgsest krediidikonto lepingust. Kohus selgitas hagejale, et hagis välja toodud faktilised asjaolud ei anna kohtu hinnangul alust järeldada, et krediidiandja on kostjaga krediidikonto lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale võimaluse vastavaid faktilisi asjaolusid täpsustada.
30.Vastusena 18.06.2025 määrusele hageja esitas 27.06.2025 uue hagiavalduse tervikteksti, milles puudusid 27.02.2025 hagiavalduses olnud tabelid (hagiavalduse lk 4 ja 6) ning sinises toonis tekstid. 27.06.2025 hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seotud asjaolusid hageja ei täpsustanud vaid märkis, et hagiavalduse lisas 7 on täiendatud VTL krediidiandja poolt (27.06.2025 hagiavalduse lk 3 keskel paksus kirjas).
31.Hagejal on kohustus tuua hagiavalduses välja kõik asjaolud selle elulise sündmuse kohta, millega hageja seob oma nõude. Kohus saab TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetlemisel lähtuda hageja poolt hagiavalduses hagi alusena välja toodud asjaoludest. Kohus ei otsi hagiavaldusele lisatud tõenditest asjaolusid, millega hageja nõuet põhistada. Hageja määrab ise nende asjaolude ringi, millega hageja oma nõuet põhistab. Kohus ei saa seda hageja eest teha. Kohus ei saa seega ka eeldada, et on olemas asjaolud, kuigi hageja ei tugine hagiavalduses sellele, et need on olemas.
32.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise hindamisel saab kohus seega lähtuda ainult hageja poolt hagis välja toodud faktilistest asjaoludest ning hagis toodule toetudes tuleb kohtul asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kogunud piisavalt muid andmeid, mille põhjal kostja krediidivõimelisuses veenduda. Üksnes kostja sissetuleku
7(7)
2-24-131554 ja maksehäirete puudumise/olemasolu kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Hagist nähtuvalt ei ole krediidiandja küsinud kostjalt ei täiendavat infot ega ka pangakonto väljavõtet. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda hagis näidatud krediidiandja poolt kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks kogutud andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.
33.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjaga 08.02.2021 krediidikonto lepingu ja 31.05.2023 krediidikonto limiidi suurendamise lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on kostjaga 08.02.2021 krediidikonto lepingu ja 31.05.2023 krediidikonto limiidi suurendamise lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
34.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Muudeks tasudeks on VÕS § 4034 lg 7 tähenduses kõik tasud peale viivise. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
35.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. VÕS § 416 lg 1 tulenevalt peavad makseviivituse tõttu tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks olema täidetud järgmised tingimused: - tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; - krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Siinjuures peab esimene neist tingimustest olema täidetud juba ülesütlemise teate saatmise ajal.
36.Hageja on esile toonud, et ajavahemikul 02.08.2021 kuni 31.05.2024 tegi krediidiandja kostjale väljamakseid kokku summas 1791,57 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1670,42 eurot, millest krediidiandja on arvestanud tasutuks põhiosa katteks 210,48 eurot, intressi katteks 1485,13 eurot ja viivise katteks 1,81 eurot. Kostjal on krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus alates 12.02.2024, mil tema poolt jäi tasumata 29.01.2024 kuupäeva arve.
37.Hageja selgitusel on krediidikonto limiit korduvasutatav, kostja oli kohustatud tagastama koos intressidega minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Minimaalne tagasimakse koosnes krediidi tagasimaksest ja intressimaksest vastavalt kliendilepingule. Seega võttis kostja viimati krediiti kasutusele 31.05.2024 kohustus tagastama kasutuses oleva krediidi järgneva 60 kuu jooksul ehk kogu kasutuses oleva krediidi tagastamise tähtpäevaks kujuneb hagis toodud andmetele tuginedes 31.05.2029.
38.Lepingus on pooled kokku leppinud, et kohalduv intressimäär on fikseerimata. 02.08.2021 lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 sätestatud intressimäär 0,00%, 01.01.2023 alates 2,50%. 31.05.2023 lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 sätestatud intressimäär 2,50%, alates 01.07.2023 4,00%, 01.01.2024 4,5% 01.07.2024 4,50%, 01.01.2025 3,15% ja 01.07.2025 2,15%. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel väheneb seega lepinguline intressimäär märkimisväärselt. Kostja kohustus lepinguga kasutuses oleva krediidi tagastama 60 kuu jooksul alates viimasest krediidi kasutusse võtust.
8(7)
2-24-131554
39.Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena väheneb kohalduv intressimäär märkimisväärselt, et vähemalt 08.02.2021-31.12.2022 puudus krediidiandjal alus kostjalt intressi nõuda ning lepingust tuleneva krediidi tagastamise tähtpäeva arvestamise alustega ei ole kohtul kahtlust, et nõude ümberarvestamise tulemusena ei olnud kostja lepingu ülesütlemise aluseks olnud osamaksete tasumisega viivituses. Kohus eeltoodule tuginedes tuvastab, et krediidiandja ja kostja vahel 02.08.2021 sõlmitud ja 31.05.2023 muudetud lepingu ülesütlemine 06.05.2024 ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt kehtiv.
40.Hageja nõude aluseks olev leping on hagi kohaselt tähtajatu. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tema või IPF Digital AS on lepingu hiljem, sh kohtumenetluse ajal üles öelnud. Hageja ei ole esitanud ka selgitusi selle kohta, kuidas ümberarvestuse korral saaks lepingu üles ütlemise kehtivaks lugeda.
41.Hageja ei ole kohtule nõude ümberarvestust esitanud ehk ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Seega ei saa kohus hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd pole võimalik tuvastada sissenõutavaks muutunud põhivõlga, ei saa ka rahuldada viivisenõuet.
42.Ilma ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
43.Kohus eeltoodust tulenevalt jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
46.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
47.Hageja esitas 27.06.2025 kohtule taotluse enam makstud riigilõivu summas 35,00 eurot tagastamiseks. Taotluse kohaselt tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 350,00 eurot kuid vähendab haginõuet ning taotleb enam makstud riigilõivu tagastamist.
48.TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu 9(7)
2-24-131554 on tasutud ettenähtust rohkem.
49.Kohus tuvastas Kohtute Infosüsteemist, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 77,89 eurot ning hagi esitamisel täiendavalt 272,11 eurot ehk kokku 350,00 eurot. 27.02.2025 esitatud hagis oli higihinnaks 2420,95 eurot.
50.27.06.2025 esitas hageja uue hagiavalduse tervikteksti ning muuhulgas muutus hagihind mis oli nüüd 1913,00 eurot. Kohus 02.07.2025 võttis hagi menetlusse ning märkis määruses, et menetleb hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks lepingust nr 5687215 põhivõlgnevus 1581,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 155,62 eurot ja välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt alates 28.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni (02.07.2025 määruse nr 2-24-131554 põhjenduste p 2).Seega on kohus käesolevalt menetlenud tsiviilasja hagihinnaga 1913,00 eurot. Vastavalt RLS § 59 lg 1 ja RLS lisale nr 1 tuleb hagilt, hagihinnaga kuni 2000,00 eurot, tasuda riigilõivu 315,00 eurot.
51.Eelnevast tulenevalt on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 35,00 eurot võrra enam ning enam makstud riigilõiv kuulub hagejale tagastamisele.
52.Enam makstud riigilõiv tuleb tagastada B2IMPACT EE452200221066697508, viitenumber: 71346200091100402.
OÜ
kontole
SWED
/digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik
10(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.