lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-8892/13

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-8892/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2029
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Marecon Trans OÜ12290724(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-8892

Tsiviilasi

Sergei Nikolajenko hagi Marecon Trans OÜ vastu töövaidlusasjas nr 4-1/386/22

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Nikolajenko määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Sergei

Nikolajenko

Vastustaja (kostja): Marecon Trans OÜ (registrikood 12290724)

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Nikolajenko määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2022. a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Töövaidluskomisjon lahendas 26. mai 2022 otsusega Sergei Nikolajenko (töötaja) töövaidlusavaldused Marecon Trans OÜ (tööandja) vastu järgmiselt: •

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

lugeda tuvastatuks, et poolte vahel 11. oktoobril 2021 sõlmitud tööleping ei lõppenud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemisega töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel 18. veebruaril 2022;

•

lugeda tuvastatuks, et tööleping lõppes TLS § 85 lg 1 alusel 21. veebruaril 2022;

•

jätta rahuldamata töötaja taotlus töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel;

•

rahuldada töötaja töötasu nõue summas 100 eurot (neto) ning tasaarvestada see tööandja esitatud kahju hüvitamise nõudega summas 100 eurot (neto). Ülejäänud osas jätta töötaja tööandja vastu esitatud töötasu nõue rahuldamata;

•

välja mõista tööandjalt töötaja puhkusehüvitis 530 eurot 55 senti;

•

jätta rahuldamata töötaja hüvitise nõue TLS § 109 lg 1 alusel.

Töövaidluskomisjon lahendas sama kuupäeva otsusega tööandja töövaidlusavalduse töötaja vastu järgmiselt: •

lugeda tuvastatuks, et töötaja töölepingu TLS § 85 lg 1 alusel 21. veebruaril 2022 ei ole tühine;

•

lugeda tuvastatuks, et tööleping ei lõppenud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 18. veebruaril 2022. Lugeda tuvastatuks, et tööleping lõppes TLS § 85 lg 1 alusel 21. veebruaril 2022;

•

jätta rahuldamata tööandja taotlus töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel;

•

jätta rahuldamata tööandja TLS § 109 lg 4 alusel esitatud hüvitise nõue;

•

jätta rahuldamata tööandja esitatud leppetrahvi nõue;

•

jätta rahuldamata tööandja TLS § 74 lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise nõue;

•

rahuldada tööandja kahju hüvitamise nõue seoses rikutud jääkettide paariga summas 100 eurot (neto) ning tasaarvestada see töötaja töötasu nõudega summas 100 eurot (neto). Ülejäänud osas jätta tööandja töötaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue seoses rikutud jääkettide paariga rahuldamata.

ülesütlemine

2.Sergei Nikolajenko (hageja, töötaja) esitas 14. juunil 2022 hagiavalduse. 13. juuli 2022 hagiavalduse terviktekstis palus töötaja: •

tunnistada tööandja töölepingu erakorraline 18. veebruari 2022 ülesütlemine tühiseks;

•

mõista tööandjalt välja 2022. a veebruari töötasu 1209 eurot 60 senti (bruto);

•

mõista välja 30 päeva keskmine töötasu 21. veebruari 2022 - 22. märtsi 2022 eest 1633 eurot;

•

mõista välja puhkuse kompensatsioon 530 eurot 55 senti (bruto);

•

tuvastada töötaja 11. oktoobri 2021 – 18. veebruari 2022 tegelik töölepingu sõlmimisel kokkulepitud töötasu;

•

tuvastada töötaja poolt esitatud ülesütlemise kehtivus;

•

töölepingu kehtivuse korral lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista tööandjalt välja töötaja kasuks TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitis.

3.Tööandja esitas 21. juunil 2022 avalduse, milles palus vaadata töötaja TVK-le esitatud avaldus rahuldatud osas hagimenetluse korras läbi hagina.
4.Marecon Trans OÜ (kostja) esitas 22. septembril 2022 vastuhagi, milles esitas järgmised nõuded: •

tuvastada hageja 21. veebruaril 2022 esitatud töölepingu ülesütlemise tühisus;

•

tuvastada, et kostja erakorraline töölepingu lõpetamine on kehtiv;

•

kui töölepingu ülesütlemine on tühine, siis lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 23. märtsist 2022;

•

mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest;

•

mõista hagejalt välja leppetrahv;

•

mõista hagejalt välja hüvitis töölt puudumise tõttu kostjale tekkinud kahju eest;

•

mõista hagejalt välja hüvitis rikutud jääketti paari eest 234 eurot 16 senti.

MAAKOHTU LAHEND

5.Tartu Maakohus jättis 3. oktoobri 2022. a määrusega vastuhagi menetlusse võtmata (resolutsiooni p 1) ja läbi vaatamata hageja nõuded tuvastada töölepingu sõlmimisel kokkulepitud töötasu suurus, tuvastada töötaja esitatud ülesütlemisavalduse kehtivus, töölepingu kehtivuse korral lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista tööandjalt välja töötaja kasuks TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitis. Maakohus leidis, et tööandja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Töövaidluskomisjon lahendas kõik kostja vastuhagis esitatud nõuded 26. mai 2022. a otsusega. Tööandja sai otsuse kätte 26. mail 2022. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Tööandja ei esitanud ettenähtud tähtajal kohtusse hagiavaldust ja seega on töövaidluskomisjoni otsus tööandja nõudeid puudutavas osas jõustunud. Kuna töötaja töölepingu ülesütlemise avaldust peaks vaidlustama tööandja, on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus, mille kohaselt töötaja poolne töölepingu ülesütlemine TLS § 85 lg 1 alusel 21. veebruaril 2022 on kehtiv. Kohus lähtub töövaidluskomisjoni jõustunud otsusest. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ka selles osas, et tööandja TLS § 109 lg 4 alusel esitatud hüvitise nõue, leppetrahvi nõue ja TLS § 74 lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Tööandja ei saa neid nõudeid uuesti esitada. Kohus analüüsib tööandja

poolset töölepingu 18. veebruari 2022 ülesütlemist, kuna selle tühisuse nõude saab esitada ja on esitanud töötaja. Lisaks on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud selles osas, et töötajalt tuleb seoses rikutud jääkettide paariga tööandjale välja mõista kahjuhüvitis 100 eurot (neto). Töötaja ei ole selle nõude osas esitanud taotlust tööandja nõude läbivaatamiseks hagimenetluses. Tööandja ei ole tähtaegselt taotlenud ülejäänud summa välja mõistmist hagimenetluses. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt TsMS § 368 lõikele 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Töötajal ei ole põhjust esitada tuvastusnõuet tema ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks. Kui tööandja töölepingu ülesütlemist ei vaidlusta, on ülesütlemine TLS § 105 lg 2 kohaselt kehtiv. See tähendab, et ülesütlemise avalduse kehtivus tuleneb otse seadusest. Kohus ei pea selles osas võtma eraldi seisukohta. Kuna töövaidluskomisjon on jõustunud otsusega juba tuvastanud, et töötaja poolne töölepingu ülesütlemine TLS § 85 lg 1 alusel 21. veebruaril 2022 ei ole tühine, ei saa kohus enam töölepingut lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel ega mõista välja ka § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitist. Lisaks leidis kohus, et hagejal puudub TsMS § 368 lg 1 kohane õiguslik huvi töötasu suuruse kohta käiva tuvastusnõude esitamiseks. Hageja ei ole hagis põhjendanud oma tuvastusnõude eesmärki, st miks ta soovib eraldi tuvastada lepingujärgse töötasu suurust. Kohus selgitas, et hagiavalduses esitatud nõuete lahendamiseks tuleb kohtul igal juhul hageja töötasu välja selgitada ning selleks pole tarvis töötasu summasid kohtuotsuse resolutsioonis tuvastada. Seega jättis kohus viidatud nõuded läbi vaatamata. Kohtu menetlusse jäid järgmised hageja nõuded: •

tunnistada töölepingu tööandja poolne erakorraline 18. veebruari 2022 ülesütlemine tühiseks;

•

tööandjalt välja mõista 2022. a veebruari töötasu 1209 eurot 60 senti (bruto);

•

välja mõista töötasu 21. veebruari 2022 - 22. märtsi 2022 eest 1633 eurot;

•

välja mõista puhkuse kompensatsioon 530 eurot 55 senti (bruto).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamist osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata töötaja nõude tuvastada töötaja ülesütlemise kehtivus. Hageja palub tunnistada ekslikuks maakohtu määruse p-s 4 toodud järeldus selle kohta, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, et töötajalt tuleb seoses rikutud jääkettide paariga tööandjale välja mõista kahjuhüvitis 100 eurot (neto) ning lahendada välja mõistetava kahjuhüvitise küsimus hagiavalduse läbivaatamisel. Hageja ei nõustu maakohtuga, et osa tema nõudeid tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja esitas hagiavalduses samad nõuded, mis töövaidluskomisjonile. Hageja palus töövaidlusasja nr 4-1/386/22 vaadata läbi täies ulatuses. Hagejal on õiguslik huvi töötaja ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, selle esitamise eesmärgiks oli tuvastada, kas töötaja ülesütlemisavaldus oli esitatud etteteatamistähtaega järgides – asjaolu, mis omab tähendust hagiavalduse p-des 1.2 ja 1.3 esitatud rahaliste nõuete lahendamiseks.

Hageja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses. Töövaidluskomisjoni otsus ei ole jõustunud selles osas, et töötajalt tuleb seoses rikutud jääkettide paariga tööandjale välja mõista kahjuhüvitis 100 eurot (neto).

7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p 2 osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada tema esitatud ülesütlemisavalduse kehtivus. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei ole alust menetleda hageja nõuet tuvastada tema esitatud töölepingu ülesütlemise kehtivus. Töövaidluskomisjon on 26. mai 2022. a otsusega tuvastanud, et töötaja töölepingu ülesütlemine TLS § 85 lg 1 alusel 21. veebruaril 2022 ei ole tühine ehk sisuliselt on töötaja töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Töövaidluskomisjon tuvastas, et tööleping on lõppenud TLS § 85 lg 1 alusel 21. veebruaril 2022. Seega on töövaidluskomisjon hageja nõude juba rahuldanud. Töövaidluskomisjonis vaidlustas hageja töölepingu ülesütlemise kehtivuse esmalt tööandja enda vastuavalduses (tl 37-39). Töötaja palus küll vastuses tööandja vastuavaldusele tuvastada töölepingu ülesütlemise kehtivus, kuid olukorras, kus samasisuline vaidlus oli juba töövaidluskomisjoni menetluses tööandja avalduse alusel ei olnud töötajal õiguslikku huvi ega vajadust omapoolset tuvastusnõuet esitada. Seega leidis maakohus õigesti, et töötaja töölepingu ülesütlemise kehtivuse vaidlustamine oli tööandja avalduse osa, mistõttu pidanuks tööandja selles osas töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks esitama TvLS § 58 lg 3 kohaselt hagi. Töötajal ei olnud omaltpoolt vaja seda nõuet esitada. Kuna tööandja ei esitanud TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul kohtusse hagiavaldust, st pole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, millega tööandja avaldus jäeti rahuldamata, siis on töövaidluskomisjoni otsus TvLS § 59 lg 1 p 1 järgi jõustunud osas, milles töövaidluskomisjon tuvastas, et hageja töölepingu ülesütlemine 21. veebruaril 2022 on kehtiv. TvLS § 59 lg 2 kohaselt on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus pooltele kohustuslik. Seega on hageja selles osas juba saavutanud oma eesmärgi ehk maakohtul tuleb asja läbivaatamisel lähtuda sellest, et töötaja töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja tööleping lõppes TLS § 85 lg 1 alusel 21. veebruaril 2022. Õige on maakohtu seisukoht ka selles, et kuna töövaidluskomisjon on jõustunud otsusega juba tuvastanud, et töötaja poolne töölepingu ülesütlemine TLS § 85 lg 1 alusel 21. veebruaril 2022 ei ole tühine, ei saa kohus enam töölepingut lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel ega mõista välja ka § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitist.
11.Hageja palub tunnistada ekslikuks maakohtu määruse p-s 4 toodud järeldus selle kohta, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, et töötajalt tuleb seoses rikutud jääkettide paariga mõista tööandjale välja kahjuhüvitis 100 eurot (neto). Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja ei saa vaidlustada maakohtu määruse põhjendustes toodud järeldusi. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa

üksnes kohtuotsuse resolutsioon. TsMS § 457 lg 1 kuulub TsMS § 659 alusel kohaldamisele ka ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisel. Määruse põhjendav osa iseseisvalt ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei ole määrus vaidlustatav ilma määruse resolutsiooni peale määruskaebust esitamata. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni, vaid soovib vaidlustada maakohtu määruse põhjendustes toodud järeldust, mida ei saa vaidlustada. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga selles, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega töötajalt mõisteti tööandja kasuks välja kahjuhüvitis 100 eurot (neto) seoses rikutud jääkettide paariga. Tegemist on töövaidluskomisjoni otsusega, millega tööandja vastuavaldus osaliselt rahuldati. Seega oleks pidanud sellega mittenõustumisel esitama TvLS § 58 lg 4 kohaselt kohtusse avalduse töötaja. Hageja ei ole hagiavalduses ega selle täienduses esitanud taotlust vaadata tööandja nõue rahuldatud osas läbi hagimenetluses. Järelikult on töövaidluskomisjoni otsus selles osas TvLS § 59 lg 1 p 1 alusel jõustunud.

12.Kuna osade hageja nõuete osas jätkub menetlus maakohtus, määrab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 1 järgi kindlaks maakohus asja lõpplahendis.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke

/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja