Hageja S. N. (isikukood XXX) Kostja Marecon Trans OÜ (registrikood 12290724) Kostja esindaja V. V.
Kohtuistungi toimumise aeg
09.05.2023
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et Marecon Trans OÜ ülesütlemisavaldus S. N. ga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks on tühine.
2.Rahuldada S. N. hagi 01.02.2022 – 21.03.2022 eest töötasu välja mõistmiseks osaliselt. Mõista Marecon Trans OÜ-lt S. N. kasuks välja saamata töötasu 100 eurot (neto).
3.Tasaarvestada käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõue töövaidluskomisjoni 26.05.2022 otsusega töövaidlusasjas nr XXX p 3.7 S. N. lt Marecon Trans OÜ kasuks välja mõistetud kahju hüvitisega.
4.Mõista Marecon Trans OÜ-lt S. N. kasuks välja kasutamata puhkuse hüvitis 530,55 eurot (bruto) ja viivis 61,43 eurot.
5.Mõista Marecon Trans OÜ-lt S. N. kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt 530,55 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 14.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 26.05.2022 otsusega S. N. töövaidlusavaldused Marecon Trans OÜ vastu osaliselt. TVK: • luges tuvastatuks, et poolte vahel 11.10.2021 sõlmitud tööleping ei lõppenud tööandja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega 18.02.2022; • luges tuvastatuks, et tööleping lõppes TLS § 85 lg 1 alusel 21.02.2022; • jättis rahuldamata töötaja taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise nõude TLS § 109 lg 1 alusel; • rahuldas töötaja töötasu nõude summas 100 eurot (neto) ning tasaarvestas selle tööandja esitatud kahju hüvitamise nõudega summas 100 eurot (neto). Ülejäänud osas jättis TVK töötaja töötasu nõude rahuldamat.; • mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja puhkusehüvitise 530,55 eurot. Sama otsusega rahuldas TVK Marecon Trans OÜ töövaidlusavalduse S. N. vastu osaliselt. TVK: • luges tuvastatuks, et töötaja poolne töölepingu ülesütlemine TLS § 85 lg 1 alusel 21.02.2022 ei ole tühine ja tööleping lõppes TLS § 85 lg 1 alusel 21.02.2022; • luges tuvastatuks, et tööleping ei lõppenud tööandja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 18.02.2022; • jättis rahuldamata tööandja taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 109 lg 4 alusel esitatud hüvitise nõude; • jättis rahuldamata tööandja esitatud leppetrahvi nõude ja TLS § 74 lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude; • rahuldas tööandja kahju hüvitamise nõude seoses rikutud jääkettide paariga summas 100 eurot (neto) ning tasaarvestas selle töötaja töötasu nõudega summas 100 eurot (neto). Ülejäänud osas jättis TVK tööandja kahju hüvitamise nõude seoses rikutud jääkettide paariga rahuldamata.
2.S. N. esitas 14.06.2022 hagiavalduse ja tööandja esitas 21.06.2022 avalduse, milles palus vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud avaldus rahuldatud osas hagimenetluse korras läbi hagina. Lisaks esitas tööandja 22.09.2022 vastuhagi.
3.Tartu Maakohus jättis 03.10.2022 määrusega Marecon Trans OÜ vastuhagi menetlusse võtmata ning osaliselt S. N. nõuded läbi vaatamata. Kohus selgitas, et kohtu menetlusse jäävad järgmised töötaja nõuded:
2.tööandjalt välja mõista 2022. aasta veebruari töötasu 1209,60 eurot (bruto);
3.välja mõista töötasu 21.02.2022 - 22.03.2022 eest 1633 eurot;
4.välja mõista puhkuse kompensatsioon 530,55 eurot (bruto). Maakohtu määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 26.01.2023 määrusega.
Maakohus lähtub sellest, et töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse kohaselt ei ole töötaja poolne töölepingu ülesütlemine TLS § 85 lg 1 alusel 21.02.2022 tühine. Selle ülesütlemisavalduse alusel lõppes tööleping 21.02.2022.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.S. N. hagiavalduse kohaselt sõlmis ta 11.10.2021 Marecon Trans OÜ-ga suulise töölepingu, mille kohaselt asus 11.10.2021 tööle rahvusvaheliste vedude autojuhina. Hageja ja tööandja vahel tekkisid lahkarvamused ning 21.02.2022 teavitas hageja telefoni teel kostjat plaanist töösuhe lõpetada. Kuna tööandja suulisele teavitusele ei reageerinud, teatas hageja tööandjale samal päeval töösuhte lõpetamise plaanist ka kirjalikult. Tööandja sellele teavitusele, töötaja järgnevatele e-kirjadele ja SMS-idele ei vastanud ning ei ole hagejale helistanud. Hageja ei öelnud töölepingut üles seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgimata. Samal päeval teavitas hageja kirjalikult kostjat oma valmisolekust etteteatamistähtaja kestel tööle asuda ja oma töökohustusi täita. Tööandja ei ole hagejat alates 21.02.2022 tööga kindlustanud. Töötaja sai töötamise registrist teada, et 18.02.2022 ütles tööandja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hagejat töölepingu ülesütlemisest, selle põhjusest ja alusest ei teavitatud ning lõpparvet ja veebruari töötasu välja ei makstud. Hageja ei ole rikkunud töökohustusi, ei ole eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ning ei ole tööandjale kahju tekitanud. Kostja ja hageja vahel ei olnud suulist ega kirjalikku kokkulepet selle kohta, et hageja peab 21.02.2022 tööle ilmuma. Töötaja palus tunnistada töölepingu tööandjapoolne erakorraline 18.02.2022 ülesütlemine tühiseks ja kohustada tööandjat tasuma töötajale 01.02-20.02.2022 eest töötasu 1209,60 eurot. Kuna tööandja ei kindlustanud töötajat tööga, palus hageja mõista 21.02.2022 – 22.03.2022 eest tööandjalt välja töötaja 30 päeva keskmine töötasu 1633 eurot. Hageja palus kohustada kostjat välja maksma kasutamata puhkuse kompensatsioon 530,55 eurot (dtl 409-411). Hageja leidis töötasu suuruse kohta, et töölepingu sõlmimisel lepiti kokku töötasus 0,19 eurot iga läbisõidetud kilomeetri eest. Hageja täiendas 15.10.2022 oma nõuet ning palus välja mõista viivise töötasu ja puhkuse kompensatsiooni tasumisega viivitamise eest (dtl 458).
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli töölepingu erakorraliseks ülesütlemise põhjuseks asjaolu, et hageja rikkus oluliselt oma töölepingust tulenevaid kohustusi. Hageja pidi 21.02.2022 kell 22.00 sõitma laevaga Rootsi, aga teatas samal päeval, et soovib töölepingut lõpetada ja lahkub päevapealt töölt. Seega oleks katkenud reis Rootsi ning kostja kliendil oleks tekkinud kostja vastu usaldamatus. Tellija oleks saanud kostjaga sõlmitud lepingu üles öelda ning kostjal oleks tulnud tasuda trahvi. Selgituse saamiseks helistas kostja hagejale ning hoiatas teda tagajärgede eest (töölepingu erakorralisest lõpetamisest TL § 88 lg 1 alusel). Kuna kostja ei leidnud nii kiiresti asendustöötajat, pidi kostja ise sõitma hageja asemel Rootsi. Arvestades hageja käitumisega ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles TL § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja rikkus töökohustusi, kuna ei ilmunud 21.02.2022 a tööle. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.1 kohaselt on töötasu suuruseks XXX eurot (bruto) ning alates 01.01.2022 on põhipalk 654 eurot (bruto). Töölepingu p. 4.2 kohaselt tööandjal on õigus maksta töötajale preemiat, mille suuruse lepingu kohaselt määrab tööandja ühepoolse otsusega.
Lisaks palgale tasus kostja hagejale välislähetustega seotud päevaraha. Kostja on töölepingus kokkulepitud töötasu tasunud. Kostja selgitas kohtuistungil, et tööandja saatis ülesütlemise avalduse 21. veebruaril tagasiulatuvalt, ekslikult sai märgitud 18. kuupäevaga. Kirjalikku teadet selle kohta ei ole. Töötaja ei ole tööandja koostatud töölepingule alla kirjutanud. Kostja oli nõus, et töövaidluskomisjoni otsuses toodud arvutused on õiged ja keskmine töötasu 1633 eurot.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste toimikust nähtuvate asjaolude üle: • S. N. sõlmis XXX Marecon Trans OÜ-ga suulise töölepingu, mille kohaselt asus 11.10.2021 tööle rahvusvaheliste vedude autojuhina; • tööandja tegi töötamise registrisse kande, mille kohaselt töösuhe lõppes 18.02.2022 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (dtl 28); • töötaja ütles töölepingu kehtivalt üles TLS § 85 lg 1 alusel 21.02.2022 (dtl 5-16). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tööandja poolne erakorraline 18.02.2022 ülesütlemine on kehtiv ning kas töötajale on jäänud tasumata 2022. aasta veebruari ja märtsi töötasu ja puhkuse kompensatsioon. Kuna töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega on tuvastatud, et töötaja ütles töölepingu kehtivalt üles alates 21.02.2022, ei analüüsi kohus töötaja poolset töölepingu ülesütlemist puudutavaid asjaolusid ja tõendeid. Samuti ei analüüsi kohus jääkettidega seotud kahju hüvitamise nõuet ning selle kohta esitatud tõendeid. Ka need nõuded on lahendatud töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega.
7.Kostja väitel on ta töölepingu üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud paragrahv sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Töölepingu ülesütlemisel tuleb lisaks materiaalõigusliku eelduse olemasolule arvestada ka ülesütlemise protseduurile sätestatud vorminõudeid. TLS § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TsÜS § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seega sätestab seadus, et töölepingu ülesütlemise teade peab olema teisele poolele saadetud vähemalt SMS-i või e-postiga. Kui tööandja on ülesütlemisavaldust esitades rikkunud vorminõuet, siis ei ole ülesütlemise materiaalõigusliku eelduse olemasolu või puudumine oluline. Käesolevas vaidluses on tööandja kohtuistungil kinnitanud, et kirjalikku ülesütlemisavaldust töötajale ei esitatud (dtl 518). Lisaks selgitas tööandja, et töötamise registri kanne 18.02.2022 kohta on ekslik. Kumbki pooltest ei ole esitanud töövaidluskomisjonile ega kohtule tõendit selle kohta, et tööandja ülesütlemine on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Arvestades
TÖR kannet on ülesütlemisavaldus avaldus tehtud 18.02.2022 ning ülesütlemine on toimunud erakorraliselt. Järelikult ei ole kostja järginud ülesütlemisavaldust esitades vorminõuet ning tööandja poolne 18.02.2022 ülesütlemine on tühine. Tööandja selgitustest nähtub, et tööandjale ei ole ka endale selge, millisest kuupäevast ja mis alusel ta soovis töölepingut lõpetada. Väidetavalt ei olnud tööandjal soovi lõpetada tööleping 18.02.2022. Kohus rahuldab selles osas hageja nõude.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata töötasu ja puhkuse kompensatsiooni. Hageja soovib kostjalt saada 01.02.-20.02.2022 eest töötasu 1209,60 eurot (bruto). Töötaja võttis töötasu arvutuse aluseks töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud töötasu summa 1633 eurot kuus (bruto, dtl 425). Samas on töötaja jäänud ka seisukohale, et töölepingu sõlmimisel oli töötasuks kokku lepitud 0,19 eurot (neto) iga läbisõidetud kilomeetri eest. Tööandja väitel oli hageja töötasu XXX eurot (bruto) ning alates 01.01.2022 oli töötasu 654 eurot (bruto). Lisaks palgale tasus kostja hagejale välislähetustega seotud päevaraha ja preemiat. Kostja oli nõus, et töötasu arvutamise aluseks võib võtta töövaidluskomisjoni arvutused. Kohus ei loe kummagi poole väiteid kokku lepitud töötasu suuruse kohta tõendatuks. Töötaja väitel oli tööleping suuline ning ta ei ole töötasu suuruse kohta ühtegi tõendit esitanud. Tööandja on esitanud töövaidluskomisjonile küll töölepingu ja varalise vastutuse lepingu, kuid hageja ei ole neid allkirjastanud (dtl 32-38). Töötaja vastuväidetest nähtub ka, et ta ei ole lepingule suulist heakskiitu andnud. Seega ei ole pooled tõendanud, milline oli poolte kokkulepe palga suuruse kohta. TLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Töövaidluskomisjon võttis 26.05.2022 otsuses töötaja töötasu suuruse kindlaksmääramisel aluseks Eesti Statistika andmed sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstava tasu osas. Eesti Statistika andmetel oli veonduse ja laonduse keskmiseks töötasu suuruseks 2021. a detsembris 1633 eurot (bruto) kuus (https://andmed.stat.ee/et/stat/majan-dus__palk-jatoojeukulu__palk__luhiajastatistika/PA006/table/tableViewLayout2). Kostja on kohtistungil avaldanud, et ta soovib TVK otsuses toodud summadest lähtuda ning ka töötaja on oma töötasu nõude 1209,60 eurot (bruto) arvutamise aluseks võtnud 1633 eurot kuus. Seega lähtub ka kohus poolte nimetatud summast.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas kuni 20.01.2022 k.a. Seega teenis töötaja tööandja juures ajavahemikul 01.02.2022 kuni 21.02.2022 töötades välja töötasu summas 1289,21 eurot (bruto; 1633÷19×15=1289,21). Hageja märkis nõude suuruseks 1209,60 eurot (bruto). Töötaja on oma veebruari töötasu kohta saatnud 21.02.2022 tööandjale järgmise sõnumi: „Tere. Rebitud kettide eest võtke raha minu veebruari palgast aga ülejäänu eest ostke õlut. Aga ma lõpetan“ (dtl 110, 108). Töötaja esindaja selgitas töövaidluskomisjoni istungil, et töötaja ei olnud kettide rikkumises süüdi ning nad ei ole loobunud sellest töötasust (dtl 328).
Kohus leiab sõnumi sisu hinnates, et sellest on selgelt aru saadav töötaja tahe loobuda veebruari palga töötaja arveldusarvele kandmise nõudest. Täisealisel teovõimelisel isikul on õigus TsÜS § 8 kohaselt teha tehinguid, s.h kulutada oma palka sellele, millele soovib. Tahteavalduse kehtivuse hindamiseks ei ole vahet, kas töötaja soovib oma palga annetada Ukrainale või anda tööandjale volitused õlle ostmiseks. Kohus möönab, et tõenäoliselt on tegemist emotsioonide ajel saadetud sms-iga. Samas ei ole töötaja soovinud ilmuda töövaidluskomisjoni ega kohtu istungile, et sms-i saatmise asjaolusid ja enda motiive selgitada. Kohus ei saa omal algatusel viidata sellele, et tegemist võib olla TsÜS § 13 kohaselt otsustusvõimetu isiku tehinguga. Töötaja esindaja töövaidluskomisjoni istungil väidetust saab pigem järeldada, et töötaja võis tõlgendada sõnumi sisu teisiti. Töötaja ei ole kasutanud võimalust selgitada, mida ta selle sõnumiga mõtles.
10.Töötaja on soovinud, et tema töötasust tasaarvestatakse jääkettide lõhkumisega tekitatud kahju. Kuna töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega on töötajalt tööandja kasuks välja mõistetud jääkettide rikkumisega tekitatud kahju 100 eurot, rahuldab kohus samas ulatuses hageja töötasu nõude ning tasaarvestab selle tööandja nõudega. Kohus leiab eeltoodu alusel, et töötaja nõue 01.02.2022 kuni 21.02.2022 eest palga tasumiseks jääkettide rikkumisega tekitatud kahju ületavas summas on alates 21.02.2022 lõppenud. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
11.Hageja palus välja mõista töötasu 21.02.2022 - 22.03.2022 eest 1633 eurot. Töötaja on erinevates taotlustes viidanud sellele, et töösuhe lõppes 21.02.2022 (vt näiteks dtl 64). Muuhulgas on töötaja 21.02.2022 SMS-ist aru saada, et töötaja lõpetab töösuhte koheselt, alates samast päevast. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega on tuvastatud, et töötaja ütles töölepingu kehtivalt üles alates 21.02.2022. Töötajal ei ole pärast töösuhte lõppu õigus nõuda talle palga maksmist. Töötaja ei ole viidanud sellele, et ta oleks teinud pärast 21.02.2022 kostjale tööd. Seega ei ole kostjal töölepingu seaduse alusel pärast 21.02.2022 tekkinud kohustust hagejale töötasu maksta ning kohus jätab hageja nõude rahuldamata.
12.Viimasena on hageja palunud välja mõista puhkusekompensatsiooni 530,55 eurot (bruto). Kostja esindaja on 09.05.2023 kohtuistungil selgelt hagi õigeks võtnud puhkusetasu maksmise osas. Kostja esindaja teatas, et ei vaidlusta puhkusekompensatsiooni ning selle summat. Seega on kostja TsMS § 231 lg 2 alusel puhkusekompensatsiooni maksmata jätmise omaks võtnud. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt TLS § 71 alusel välja hüvitise kasutamata puhkuse eest 530,55 eurot (bruto).
13.Hageja täiendas 15.10.2022 oma nõuet ning palus välja mõista viivise töötasu ja puhkuse kompensatsiooni tasumisega viivitamise eest. Kostjal tekkis TLS § 71 järgi kohustus tasuda kasutamata puhkuse hüvitist töölepingu lõppemisel, s.t hageja nõue muutus sissenõutavaks 22.02.2022. Kuna kostja hagejale puhkusehüvitist ei tasunud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 sätestatud määras. 22.02.2022 kuni 13.06.2023 eest mõistab kohus viivisena välja 61,43 eurot. Kostja ei ole viivise väljamõistmist piiranud ning kohus mõistab viivise välja ka edasiulatuvalt, s.t kuni hüvitise tasumiseni.
14.Menetluskulud Kohus rahuldab hageja nõuded osaliselt, st 2 nõuet täies ulatuses ja ühe nõude osaliselt. Kohus on rahuldanud hageja kaks nõuet samas ulatuses, nagu need olid rahuldatud töövaidluskomisjonis ning selles osas on menetluse põhjustanud tööandja. Lisaks on kohus läbi vaadanud hageja esitatud hagiavalduse alusel nõude töötasu väljamõistmiseks. Ka selle nõude rahuldas kohus samas ulatuses nagu töövaidluskomisjon. Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et otsuse päises märgitud tsiviilasja hind on menetluslik märge ning ei tekita pooltele kohustusi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.