D. G. hagi I. T. vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
5042,44 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: D. G. (isikukood XXX, Postiaadress: XXX), Lepinguline esindaja: T. R. (isikukood XXX, E-post: XXX) Kostja: I. T. (isikukood XXX, Elukoha aadress: XXX) 24.01.2023 / kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada D. G. hagi I. T. vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt I. T. hageja D. G. kasuks võlgnevus kokku summas 4671,56 eurot (neli tuhat kuussada seitsekümmend üks eurot ja 56 senti), sh põhinõue 4636 eurot ja viivised 35,56 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (4636 eurot) alates 29.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 895 eurot (s.o riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 300 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1(5)
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtusse saabus 01.12.2022 D. G. hagi I. T. vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes. 28.03.2021.a sõlmis hageja Swedbank AS-ga laenulepingu nr 21-015063-VL (edaspidi kui laenuleping I). Laenulepingu I alusel andis Swedbank AS hagejale laenu summas 5000 eurot (edaspidi kui laenusumma I). Laenuleping sõlmiti kestvusega 59 kuud, igakuise maksega 127,06 eurot. Laenuleping I sõlmiti eesmärgiga anda laenusumma I kolmanda isiku, st kostja kasutusse. Laenuleping I sõlmimisega samal päeval sõlmisidki hageja ja kostja laenulepingu nr 10052002 (edaspidi kui laenuleping II) (lisa 2 – laenuleping). Laenuleping II p 1.1 alusel andis hageja kostjale laenu summas 5000 eurot (edaspidi kui laenusumma II). Laenusumma II on antud kostja kasutusse sularahas. Sellega on sõlmitud kaks, omavahel seotud laenulepingut. Laenuleping II p 2.1 kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma II hagejale hiljemalt 28.03.2022. Muuhulgas kohustus kostja tasuma hagejale laenusummalt II intresse. Täpset intressimäära laenulepingus II ei fikseeritud, vaid osundati vahemikule. Tegelik olukord oli selline, et kostja kohustus tagastama hagejale laenusumma II koos lisanduvate intressidega vastavalt laenulepingus I sätestatule. Seega kohaldub pooltevahelises laenusuhtes intressimäär 16,90% aastas. Kostja valis laenusumma II tagastamise viisiks igakuised osamaksed. Osamakse suurus määrati poolte kokkuleppel kooskõlas laenulepinguga I, st minimaalselt 127,06 eurot kuus. 28.03.2022 kohustus kostja tasuma laenuleping I lõpetamiseks vajaliku summa 28.03.2022 seisuga. Kostja enda kohustust ei täitnud. Laenuleping II alusel on kostja sooritanud hagejale tagasimakseid kogusummas 1400 eurot, millest 1300 eurot pangaülekandega ja 100 eurot sularahas. Tagasimaksed on arvestatud täies ulatuses laenuleping I tulenevate nõuete katteks. 2(5)
26.09.2022 allkirjastas kostja võla tasumise kokkuleppe, mis vastab oma olemuselt võlatunnistusele. Võlatunnistusega tunnistas kostja, et võlgneb laenuleping II alusel hagejale 4636 eurot. Võlatunnistuses lepiti muuhulgas kokku võlgnevuse vähendamises 4000 euroni kui kostja täidab kohustuse 4000 euro ulatuses hiljemalt 10.10.2022 (edaspidi kui maksetähtpäev). Nimetatud kohustust kostja ei täitnud (isegi mitte osaliselt). Seega kokkulepe võlgnevuse vähendamise osas ei kehti. Hageja nõuab võlgnevuse tasumist selle täies ulatuses 4636 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohustuse täitmiseks antud tähtpäevale (24.10.2022) järgnevast kuupäevast s.o 25.10.2022. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 35,56 eurot. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
2.Viru Maakohus võttis 12.12.2022 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohtudokumendid toimetati kostjale kätte 20.12.2022 kostja Rahvastikuregistris märgitud aadressil vanaema vahendusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
6.TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 4671,56 euro ulatuses, sh põhinõue 4636 eurot ja viivised 35,56 3(5)
eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis tasumata põhivõla jäägilt (4636 eurot) alates 29.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summas.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja on hagiavalduses ja menetluskulude nimekirjas märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 595 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja palub mõista kostjalt välja hagimenetluse menetluskulud summas 480 eurot. Hageja esindajal on hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, hagi ja menetluskulude nimekirja kohtusse esitamiseks 3,2 töötundi, tunnihinnaga 150 eurot. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,2 tunni ulatuses, s.o summas 480 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 3,5-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega. Hagiavaldus ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Hageja ei ole nõudega pöördunud maksekäsu kiirmenetlusse. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,2 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind 150 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 300 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 895 eurot, s.h riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 300 eurot.
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. 4(5)
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.