AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali M.T.M.Fortun OÜ vastu rahalises nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
638,92 eurot Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood 12831829 Hageja lepinguline esindaja: A. L. Kostja: M.T.M.Fortun OÜ, registrikood 12113005 Kostja lepinguline esindaja: v.-adv R. V. Kirjalikus menetluses
hagi
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kostja menetluskulude suuruseks 910 eurot ja mõista see summa hagejalt kostja kasuks välja. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). I
1.Ajavahemikul 16.12.2020 kell 17.00 kuni 18.12.2020 kell 10:00 toimus XXX parkimismajas liiklusõnnetus, kus sõiduk MERCEDES-BENZ GL 350 BLUETEC 4MATIC (XXX) sõitis otsa pargitud sõidukile SUBARU LEGACY (XXX). Liiklusõnnetuse toimumine on fikseeritud politseis. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk SUBARU kahjustada. Sõiduki MERCEDES-BENZ juht ei teavitanud liiklusõnnetuse toimumisest politseid ning lahkus liiklusõnnetuse (kindlustusjuhtumi) toimumise kohalt. Ekspertarvamuse kohaselt on sõiduki Subaru kahjustused tekitatud kontakti tagajärjel sõiduki MB parempoolsete ustega. Kahjustada saanud sõidukit Subaru oli võimalik parandada. Subaru kahjustused parandas Värvaltrans OÜ. Sõiduki parandamise kulu oli 591,63 eurot. Hageja hüvitas kahju summas 591,63 eurot. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki MB liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt. Seega oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus. Hageja palus kostjal esitada toimunud liiklusõnnetuse kohta seletuskiri, sõidukit juhtinud isiku isikut tõendava dokumendi koopia või isikukood ning fotod sõiduki kahjustustest. Kostja hagejale küsitud andmeid, sh sõidukit juhtinud isiku andmeid, ei esitanud. Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja 01.02.2022 kostjale tagasinõude. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 13.04.2021. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. 01.05.2021 andis kostja hagejale teada, et vaidleb kahjunõudele vastu. Liiklusregistri andmetel oli 17.12.2020 (ning on ka täna) sõiduki MB omanikuks M.T.M.FORTUN OÜ (12113005). Sõidukit juhtinud isikuga seotud asjaolude selgitamine on M.T.M.FORTUN OÜ kontrolli all. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 591,63 eurot (põhinõue). Hageja nõustub kostjaga, et sõidukit saab juhtida füüsiline isik. Kuna sõidukit juhtunud isik ei ole hagejale teada ning sõiduki omanik ei ole esitanud vaatamata hageja järelpärimisele sõidukit juhtinud isiku andmeid, siis on hageja esitanud nõude sõiduki omanikule. II Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et just kostjale kuuluva sõidukiga oleks kedagi kahjustatud. Samuti ei ole hageja tõendanud LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldusi ja mh seda, et kostja lahkus õigusvastaselt pärast kindlustusjuhtumit kindlustusjuhtumi toimumist kohalt.
Kostja saab aru, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel saab tagasinõude esitada rikkunud sõidukijuhi vastu, kuid kostjaks olev juriidiline isik (sõiduki omanik) ei saanud kuidagi õnnetust põhjustada. Kostja on seisukohal, et selliste nõuete puhul saaks kostjaks olla vaid füüsiline isik (väidetav sõidukijuht), mitte aga juriidiline isik. Hageja peab selgitama välja, keda ta peab rikkunud sõidukijuhiks, mitte aga esitama hagi abstraktselt sõiduki omaniku vastu. Algne hagiavaldus oli esitatud M.T.M. Fortun OÜ juhatutuse liikme N. T. vastu. Hiljem on hageja taotlenud kostja asendamist, ja praegune hagi on sõiduki omaniku M.T.M. Fortun OÜ vastu. Hageja on põhjendanud, et sõidukit juhtinud isikuga seotud asjaolude selgitamine on M.T.M. FORTUN OÜ kontrolli all, kes ei olevat hagejale esitanud andmeid sõidukit juhtinud isiku kohta. Kindlustusandja peab sellistel puhkudel tuvastama enda jaoks sõidukijuhi, kelle vastu nõue esitada. Algses hagis viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-68-16 p. 31 andis viited, et teatud juhtudel on sõiduki omanikul ja vastutaval kasutajal esitada mh andmeid mootorsõidukit kasutanud isiku kohta (juhi kohta) ja kui seda ei tehta, võib lugeda sõiduki juhiks sõiduki vastutav kasutaja. Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada hagi sõiduki vastutava kasutaja suhtes. Antud sõidukil on 6 vastutavat kasutajat. Politsei- ja Piirivalveamet on väärteoasjas nr 2302,20,021876 pidanud sama juhtumiga seoses menetlusaluseks isikuks ja seega juhiks hoopis K. V., kes ei ole sõiduki vastutavate kasutajate hulgas (lisa 2, kutse). Samas ei ole K. V. siiani väärteoprotokolli või väärteootsust tehtud ning praeguseks on möödas ka 2 aastane väärteo aegumistähtaeg. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et keegi oleks pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud. Olukorras, kus mõnes maa-aluses parklas vmt. võib kahjustada näiteks autouksega teist, kõrvalparkivat sõidukit, ei ole midagi erakordset, kuid selliseid väiksemaid kahjustusi ei pruugi sõidukijuht ise märgatagi. Nõnda võib näiteks minna uksega vastu teist autot tagaistmel sõitev väikelaps, kuid sõidukijuhist lapsevanem ei pruugi sellest midagi aru saada. Liikluskindlustus ei saa eeldada, et keegi on õigusvastaselt ja süüliselt toimumise kohalt lahkunud, eriti, kui hageja peab kostjaks juriidilist isikut. III Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud
5.16.12.2020 kl 17-18.12.2020 k l10 toimus XXX parkimismajas liiklusõnnetus, kus sõidukite Mercedes-Benz reg märgiga XXX ja Subaru reg märgiga XXX kontakti tagajärjel sai Subaru kahjustada. See on tõendatud PPA vastusega PZU Kindlustusele 13.05.2021 ning 27.04.2021 ekspertiisiaktiga, milles ekspert järeldab, et sõiduauto Subaru Legacy reg märk XXX esistange parempoolsel osal olevad vigastused on tekkinud kontakti tagajärjel sõiduki MB reg märk XXX parempoolsete ustega. Vaidlust ei ole selles, et MB reg märk XXX omanik liiklusõnnetuse toimumise ajal oli M.T.M. Fortun OÜ. Väljavõttega Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist on tõendatud, et MB oli kindlustatud liiklusõnnetuse ajal hageja poolt, poliisi kehtivuse aeg 16.11.202015.11.2021. OÜ Värvaltrans arvega nr 320037, 07.01.2022 on tõendatud, et Subaru remonditööde maksumus oli 591,63 eurot, mille tasus esitatud SEB Panga maksekorraldusest nähtuvalt hageja.
6.Hageja tugineb liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Ka tugineb hageja liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1, LS § 169 lg 4-6.
7.Vaidlus on selles, kas hagi on esitatud õige kostja vastu ning kas hagi on tõendatud.
8.Kostja leiab, et juriidiline isik ei saa sõidukit juhtida ega sündmuskohalt lahkuda. Kohus nõustub, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 saab järeldada, et kindlustusandja tagasinõudeõigus on sõidukijuhi kui füüsilise isiku vastu.
9.Riigikohus on 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 p 31 selgitanud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta.
10.Kohus leiab, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 ei tulene, et kindlustusandja tagasinõuet saaks esitada juriidilise isiku kui kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki omaniku vastu ega ka omanikust juriidilise isiku juhatuse liikme vastu. Olukorras, kus kindlustusandjal pole õnnestunud välja selgitada konkreetset kindlustusjuhtumi põhjustanud ning pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud füüsilist isikut, on kindlustusandjal kohtu hinnangul võimalik esitada viidatud riigikohtu seisukohtadest tulenevalt hagi ka sõiduki füüsilisest isikust omaniku või
vastutava kasutaja vastu. Sellisel juhul on omanikul või vastutaval kasutajal võimalik tõendada, et tema ei juhtinud liiklusõnnetuse ajal sõidukit.
11.Kostja on esitanud kohtule foto MB tehnilisest passist, millest nähtub, et sõidukil on kokku 6 kasutajat, vastutavaid kasutajaid tehnilisi passi kantud ei ole. Ka on kostja esitanud väärteoasjas nr XXX (s.o samas väärteomenetluses, milles registreeriti hagis toodud kindlustusjuhtum) saadetud kohtukutse menetlusalusele isikule K. V., kes ei ole kantud kasutajana MB tehnilisse passi. Kohus peab võimalikuks sellest järeldada, et PPA on pidanud liiklusõnnetuse tekitajaks hoopis kolmandat isikut.
12.Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et konkreetse kostja vastu esitatud hagi ei saa rahuldada, kuivõrd hagi ei ole esitatud konkreetse sõidukit juhtinud füüsilise isiku vastu.
13.Kohus nõustub kostjaga, et ka juhul, kui juriidilist isikut oleks käesoleval juhul võimalik pidada liiklusõnnetuse/kindlustusjuhtumi põhjustajaks, ei ole hageja tõendanud, et asjas oleks tegemis pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkumisega. Ühtegi sellekohast tõendit esitatud ei ole. Asjaolust, et sõidukite kokkupuutes sai teine sõiduk kahjustada, ei saa järeldada, et kahju tekitanud sõiduki juht oleks õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud. D Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud
17.Kostja 23.12.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks 910 eurot, mis koosneb õigusabikuludest 7 tunni mahus, tunnihinnaga 130 eurot.
18.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga
asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
19.Kohus leiab, et kostja õigusabiteenuseks kulunud aja maht ei ole ülemääraselt suur ning kostja esitatud toiminguid ja mahtusid ei ole põhjendatud pidada ülepaisutatuks. Kostja tunnitasu tuleb pidada kohtupraktikale vastavaks. Kohus määrab kostja menetluskuludena kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja kokku 910 eurot.
20.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.