Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg
Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-13462
Kohtuasi
Virbus Unitis OÜ avaldus Mutual Properties OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.06.2022 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Virbus Unitis OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlausaldaja: Virbus Unitis OÜ (registrikood 11980332), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Võlgnik: Mutual Properties OÜ (registrikood 14007744), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-20-13462
Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 16.12.2021 määrusega Virbus Unitis OÜ avalduse Mutual Properties OÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2022 määrusega jäi maakohtu määrus muutmata ja jõustus. Kõik menetluskulud jäid võlausaldaja kanda. Võlgniku menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud seoses pankrotiavalduse menetlemisega kokku 27 094 eurot (05.05.2022 taotluses ekslikult 28 824 eurot) järgmiselt: maakohtus 22 822 eurot ja ringkonnakohtus 4272 eurot. Võlgnikule osutati õigusabi kokku 125 tundi ja 30 min tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) ning 50 tundi ja 6 min tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja vaidles võlgniku menetluskulude suurusele vastu, leides, et kulunimekirjad on ulatuslikult ülepaisutatud. Samuti on ilmne, et võlgnik ei ole ise neid kulusid kandnud. Harju Maakohtu 08.10.2021 määruse peale kaebuse esitamise kulu ei ole ühelgi juhul põhjendatud, kuna sellise kaebuse esitamine ei olnud seaduse järgi lubatav. Samuti ei ole mõistlik ega põhjendatud teeside koostamisele kulunud 16,7 tundi, kuna teesides võeti üksnes kokku kõik võlgniku varasemad seisukohad, millele ei saanud kuluda üle paari töötunni. Võlgniku esindaja on pidanud võlgnikuga e-kirjavahetust enam kui 15 tundi, mis on ilmselgelt ülepaisutatud ega ole mõistlik, arvestades asja sisu ja mahukust. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus määras 29.06.2022 määrusega kindlaks võlgniku menetluskulud 18 165 euro ulatuses ja mõistis selle summa võlausaldajalt välja. Ühtlasi kohustas maakohus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-20-13462 et mistahes rahalisi kohustusi tekitavate tehingute tegemine on võimalik üksnes osanike üksmeelsel otsusel. Võlgniku teine osanik ei ole andnud nõusolekut kliendilepingu sõlmimiseks võlgniku esindamiseks käesolevas asjas. − Võlgnikul puudus maakohtu 08.10.2021 määruse suhtes kaebeõigus, mistõttu on nimetatud kaebuse esitamisega seotud kulude väljamõistmine täielikult põhjendamatu. − Mõistlik ega põhjendatud ei ole kohtukõne teeside koostamisele kulunud 16,7 tundi, kuna teesides võeti üksnes kokku kõik võlgniku varasemad seisukohad. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks.
TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna võlgnik määrust ei vaidlustanud, siis on maakohtu määrus taotluse osalise rahuldamata jätmise osas TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus võlgnikule osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohtu järeldus võlgniku vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Maakohus vähendas 13.10–14.10.2021 (kaebuse koostamine 08.10.2021 kohtumääruse peale) ja 22.11–24.11.2021 (25.11.2021 menetlusdokumendi „Teesid“ koostamine) toimingute ajakulu ligi poole võrra. Seega on maakohus võlgniku viidatud 16,7 tundi vähendanud 8-le tunnile. Väär on kaebaja viide, nagu oleks 15.10.2021 määruskaebus 08.10.2021 kohtumääruse peale jäänud tervikuna
2-20-13462 läbi vaatamata. Maakohtu hinnang eelviidatud toimingute ajakulu põhjendatuse osas jääb diskretsiooni piiresse ja ringkonnakohtul pole alust asuda maakohtust teistsugusele seisukohale. Kohus võib TsMS § 176 lg 6 esimese lause alusel kohustada menetlusosalist esitama menetluskulu tõendavaid dokumente. Sama sätte teise lause järgi ei pea kohtu nõudmiseta neid dokumente esitama. Kui menetlusosalise lepinguline esindaja on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt Riigikohtu 01.12.2015. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Võlausaldaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et võlgniku menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid on tegelikult tehtud ja lepinguline esindaja on võlgnikule õigusabi osutanud. Äriseadustiku § 181 lg 2 kohaselt on juhatuse liikmed osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima mh põhikirjas ettenähtud piiranguid, kuid esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Seega ei saanud võlgniku põhikirjas sisalduvad esindusõiguse piirangud mõjutada advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu kehtivust. Lisaks on võlgniku ainuosanik 15.08.2022 kiitnud juhatuse poolt kliendilepingu sõlmimise ja õigusabikulude kandmise heaks (määruskaebuse vastuse lisa 2). Eeltoodust tulenevalt on maakohus võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud vajalikus ja põhjendatud ulatuses ning ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Maakohus tegi kulusid kindlaks määrates kaalutlusotsuse, põhjendas seda kohaselt ega ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.