Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-10112
Kohtuasi
Liikumise Energia OÜ ja Plazma Welding OÜ avaldused Metallurg Engineering OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. septembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Liikumise Energia määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I Liikumise Energia OÜ (registrikood 11587818)
OÜ
ja
Plazma
Welding
OÜ
Avaldaja II Plazma Welding OÜ (registrikood 12870924) Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Võlgnik Metallurg Engineering OÜ (registrikood 11807964), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. septembri 2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta Liikumise Energia OÜ ja Plazma Welding OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta solidaarselt Liikumise Energia OÜ ja Plazma Welding OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-21-10112 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Liikumise Energia OÜ (avaldaja I, võlausaldaja I) esitas 25. juunil 2021 Harju Maakohtule avalduse Metallurg Engineering OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid West Metal Company OÜ (pankrotis) ja võlgnik
7.septembril 2016 laenulepingu, mille alusel andis West Metal Company OÜ (pankrotis) võlgnikule laenu summas 123 800 eurot. Harju Maakohtu 18. mai 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-9860 loovutas West Metal Company OÜ (pankrotis) nõude võlgniku vastu OÜ-le Demokapital summas 111 733,49 eurot. Võlausaldaja I omandas 11. juunil 2020 OÜ-lt Demokapital nõude võlgniku vastu ning teavitas sellest võlgnikku. Võlgnik ja võlausaldaja I sõlmisid 26. novembril 2020 kokkuleppe, et võlgnik ostab võlausaldajalt võlgniku nõude summas 25 000 eurot, mille eest tasub hiljemalt 1. märtsil 2021. Võlausaldaja I andis täiendava tähtaja nõude tasumiseks kuni 5. märtsini 2021, kuid ka selleks ajaks võlgnik võlgnevust ei tasunud. Võlausaldaja I taganes kokkuleppest, mille tagajärjel taastus nõue summas 111 733,49 eurot. Võlausaldaja I esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 13. mail 2021, andes tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 28. mail 2021. Võlausaldaja I edastas pankrotihoiatuse ka 9. juunil 2021 e-kirjaga, kuna võlgnik ei võtnud tähitud kirjaga saadetud pankrotihoiatust vastu. Võlausaldaja I nõue võlgniku vastu koos viivistega on 24. juuni 2021 seisuga summas 117 484,52 eurot (põhinõue 111 733,49 + viivised 5751,03). Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgnikul on üks seade, mis sulatab metalli, kuid seade ei ole valmis ja selle väärtus on madal. Võlausaldajale I teadaolevalt on võlgnikul ka muid kohustusi. Võlgniku 2020. aasta majandusaasta aruandes on esitatud ebaõigeid andmeid.
2.Plazma Welding OÜ (võlausaldaja II) esitas 10. detsembril 2021 Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja II ja võlgnik sõlminud lepingu nr 200201, mille järgi kohustus võlgnik tarnima 28 kalendrinädala jooksul alates võlausaldaja poolt 120 000 euro tasumisest tiigli ja tagama seadmete paigalduse, käivituse ja seadistuse. Võlausaldaja II tasus lepingujärgse summa mitmes osas vastavalt võlgniku esitatud arvetele ja viimane makse tehti
5.märtsil 2020, mistõttu oli lepingu p 4.1 kohaselt võlgniku kohustuste täitmise tähtajaks 11. september 2020. Võlgnik kohustust ei täitnud. Võlausaldaja II andis täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks kuni 21. veebruarini 2021 ja peale läbirääkimisi 11. märtsil 2021 tähtaja kuni 30. aprillini 2021. Võlausaldaja II taganes lepingust 6. oktoobril 2021 ja palus hiljemalt
11.oktoobril 2021 tagastada saadud 120 000 eurot. Kuna võlgnik raha ei tagastanud, esitas võlausaldaja II 12. novembril 2021 pankrotihoiatuse mh võlgniku äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Võlgnik ei ole raha tagastanud. Lisaks ei täida võlgnik ka muid kohustusi võlausaldaja II ega tema koostööpartneri võlausaldaja I ees. Võlausaldaja II põhinõue võlgniku vastu on 120 000 eurot ja 9. detsembri 2021 seisuga viivise nõue summas 1551,78 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et täita oma lepingulisi kohustusi ehk valmistada toode, mille kohustus tal lepingust tulenes. Samas puuduvad tal rahalised vahendid ka saadud raha tagastamiseks. Võlgnikul on endiselt esitamata 2020 majandusaasta aruanne.
3.Harju Maakohus liitis võlausaldaja I ja võlausaldaja II avaldused ühte menetlusse.
2-21-10112
4.Võlgnik vaidles pankrotiavaldustele vastu ja palus need jätta rahuldamata. Võlgniku väitel ei ole võlausaldajal I võlgniku vastu sissnõutavaks muutunud ja tõendatud nõuet. Võlausaldaja I ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, st 7. septembril 2016 võlgniku ja West Metal Company OÜ (pankrotis) vahel laenulepingu sõlmimist, laenu üleandmist summas 123 800 eurot ega selle sissenõutavaks muutumist. Kui leping oli sõlmitud
7.septembril 2016, siis on nõue aegunud. Võlgnik ei ole sellist lepingut sõlminud ega West Metal Company OÜ-lt (pankrotis) laenu saanud. Väidetavat laenulepingut tuleb hinnata ja tõlgendada koos ümbertöötlemise lepinguga nr 1609-03, millest tulenevad kohustused on võlgnik täitnud, samas West Metal Company OÜ (pankrotis) on oma kohustused jätnud täitmata ja võlgnik on kannatanud selle tagajärjel kahju. Võlgnikku ei ole teavitatud väidetava nõude loovutamisest OÜ-le Demokapital ega võlausaldajale I. West Metal Company OÜ (pankrotis) ei saanud nõuet võlausaldajale I loovutada, kuna oli nõude loovutanud
12.veebruaril 2018 juba OÜ-le GIGA DUDE. Lisaks ei ole võlausaldajale I nõude loovutamise dokument kehtiv, kuna selle allkirjastanud isik Nikolai Dolbinin ei olnud 2. novembril 2020 OÜ Demokapital juhatuse liige. Võlausaldaja I ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist võlgnikuga, võlusaldaja I ja võlgnik pidasid üksnes läbirääkimisi nõude võimaliku omandamise osas. Tõendamata on võlgnikuga sõlmitud kokkulepetest taganemine ja et võlgnik on taganemisavalduse kätte saanud. Võlausaldaja I ei ole tõendanud, et võlgnik ei ole võlausaldaja I sissenõutavaks muutunud nõuet 30 päeva jooksul täitnud ja et võlausaldaja I on võlgnikule pankrotihoiatuse kätte toimetanud. Võlausaldaja nõude ebaselgust kinnitab asjaolu, et võlausaldaja on sama nõude osas esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse, mida kohus menetleb tsiviilasjas nr 2-21-13987. Võlausaldajal II ei ole võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud ja tõendatud nõuet. Võlgniku tarnijad tarnisid lepingu esemeks olnud tiigli valmistamiseks ebasobiva materjali. Lepingu esemeks olev tiigel oli valmis hiljemalt 30. juuliks 2021 ehk enne poolte kokku lepitud tähtaega ja enne võlausaldaja II lepingust taganemist. Võlausaldajal II ei olnud seoses tiigli valmimisega pretensioone. Võlausaldaja II ei saanud lepingust taganeda, kuna 11. märtsil 2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustusid pooled sõlmima konfidentsiaalsuslepingu, kuid võlausaldaja II konfidentsiaalsuslepingut ei allkirjastanud. Võlgnik on toimiv äriühing, mida tõendab võlgniku 2020. majandusaasta aruanne. 2020. aastal oli võlgniku müügitulu 746 357 eurot, majandusaasta kasum 164 576 eurot ja omakapital 367 699 eurot. Võlgniku vahearuande seisuga 30. juuni 2021 kohaselt oli 2021. aastal võlgniku müügitulu 264 839 eurot, kasum 112 371 eurot ja omakapital 480 070 eurot.
5.Harju Maakohus nimetas 17. juunil 2022 võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi Kristo Tederi (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise, keelas võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada ja määras kindlaks ajutise halduri ülesanded.
6.Ajutine haldur esitas 19. juulil 2022 aruande, mille kohaselt ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul jätkuv majandustegevus ning majandustegevuse lõpetamine ei ole hetkel päevakorras. Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtavad finantsandmed ei viita võlgniku maksejõuetusele. Võlgniku omakapital on jooksvalt positiivne ja võlgniku majandustegevus on olnud kasumlik. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on viidanud, et võlgniku finantsandmed ei pruugi varade ja kohustuste kajastamisel olla korrektsed – nimetatut on võimalik täiendavalt kontrollida, kui kuulutatakse välja pankrot, pankrotiavalduste menetluse maht ei võimalda sisulist dokumentaalrevisjoni
2-21-10112 läbiviimist selles osas, kas võlgnik on varasematel majandusaastatel oma finantsandmeid korrektselt kajastanud. Võlgnikul on vara väärtuses 1 207 980 eurot: raha 2622 eurot, nõuded ja ettemaksed 72 248 eurot, varud 28 428 eurot, põhivara (materiaalne vara) 1 104 682 eurot. Võlgnikul on kohustusi 981 165,48 euro ulatuses: 351 790,99 eurot on pankrotiavaldustest tulenevad kohustused, millele võlgnik vastu vaidleb ja ajutise halduri hinnangul on nõuded ebaselged ning tuleks selgeks vaielda hagimenetluses; 24 974,49 eurot kohustused, mida võlgnik tunnistab; 604 400,00 eurot kohustus, mille sissenõutavus on ebaselge. Käesoleval juhul ei ole teada kohustusi, mille täitmisega oleks võlgnik raskustes peale pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate poolt välja toodud kohustuste. Võlgnikul puuduvad maksuvõlad, kohustused töötajate ees, üürileandja ees, samuti ei ole võlgniku suhtes käimas ühtegi täitemenetlust. Võlgnik on välja toonud ühe ebaselge kohustuse summas 604 400,00 eurot, kuid on esialgu piisavalt usutavalt selgitanud, et selle sissenõudmise ohtu hetkel ei eksisteeri ja ei ole teada, et võlausaldaja oleks selle sissenõudmisega tegelenud. Võlgnikul on varasid väärtuses 1 207 980,00 eurot ja teadaolevaid mittevaieldavaid kohustusi summas 24 974,49 eurot. Isegi, kui lisada ebaselged kohustused summas 604 400,00 eurot, ületavad võlgniku varad võlgniku kohustusi (629 374,49 eurot vs 1 207 980,00 eurot). Isegi, kui arvestada võlausaldaja väiteid, et võlgnik kajastab bilansis ebaõigesti enda varade väärtust, ei saa nende väärtus olla väiksem, kui võlgniku teadaolevad ja mittevaieldavad kohustused summas 24 974,49 eurot. Samuti ei ületa võlgniku teadaolevad kohustused, sh vaieldavad, võlgniku varade väärtust ja need ületaksid võlgniku varade väärtust üksnes olukorras, kus varade väärtust tuleks oluliselt madalamalt hinnata. Kuigi võlgniku peamised varad on spetsiifilised ja nende väärtuse hindamine on keerukas, ei pea ajutine haldur põhjendatuks varade hindamist võlgniku enda poolt bilansis antud hinnangutest oluliselt madalamaks.
7.Võlausaldajad palusid jätta ajutise halduri aruande asja materjalide juurde võtmata ja määrata uus ajutine haldur. Võlgnikul on pikaajaline kohustus Fondel Metals B.V ees summas 604 000 eurot, mis tekkis 2014. aastal ja suurenes oluliselt 2015. aastal. 18. veebruaril 2015 seati kommertspant Fondel Metals B.V kasuks võlgniku varale summas 545 000 eurot. Arvestades, et võlgnik kajastab Fondel Metals B.V-d oma laenukohustiste all ja seda, et antud võlausaldaja kasuks on seatud kommertspant, siis on usutav, et tegemist on laenukohustusega. Ajutise halduri aruande p-st 10.16 nähtub, et ajutine haldur on võtnud arvesse võlgniku seisukoha, et Fondel Metals B.V nõuded on aegunud, kuna koostööleping on lõppenud 12. juunil 2016. Sellele tuginedes tegi haldur järelduse, et Fondel Metals B.V-l ei ole nõudeid võlgniku vastu, Samas p-s märgib ajutine haldur, et Fondel Metals B.V-ga sõlmitud koostöölepingule kohaldub väidetavalt Šveitsi õigus. Olukorras, kus võlgniku ütlused (s.o Fondel Metals B.V-l puudub nõue) ja esitatud aruanded (Fondel Metals B.V nõue on bilansis kajastatud) on vastuolus, siis oleks ajutine haldur pidanud täiendavalt uurima, et tuvastada, kas antud kohustus on kehtiv või mitte. Ajutine haldur on eksinud ka võlgniku vara väärtuse kindlaksmääramisel. Tegelikult on võlgnikul põhivara maksimaalselt summas 354 845,50 eurot. Võlgnik on esitanud põhivara nimekirja, kus suurimaks varaks on „Industrial metallurgical complex ESP+“ summas 749 836,59 eurot. Võlausaldajate jaoks on arusaamatu, mis varaga tegemist on, aga aruande punktist 10.6 tuleneb, et tegemist on varaga, mis oli müüdud avalikul oksjonil. Antud vara müüdi avalikul oksjonil hinnaga 46 750 eurot, mistõttu ei ole selle vara väärtus 749 835,59 eurot. Kuna seade on müüdud, on selle seadme kajastamine põhivaras ebaõige. Võttes arvesse, et võlgniku põhivarast puudub vara Industrial metallurgical complex ESP+ väärtuses 749 836,59 eurot, on võlgnikul vara summas 354 845,50 eurot. Kohustusi on võlgnikul 31. mai 2022 seisuga summas 629 384 eurot. Võlgniku raamatupidamises ei ole kajastatud võlausaldajate nõudeid ja seega
2-21-10112 isegi kui neid mitte arvestada, siis ületavad võlgniku kohustused oluliselt võlgniku vara. Võlgniku varaga (arvestamata seejuures, et kiirmüügi korral laekub vara müügist veelgi väiksem summa) saab täita võlgniku kohustusi vaid 56 % ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 23. septembri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata võlausaldajate taotluse ajutise halduri aruande asja juurde võtmata jätmiseks ning uue ajutise halduri nimetamiseks, samuti võlgniku taotluse pankrotiavalduste läbivaatamata jätmiseks ja võlgniku 4. juuli 2022 vastuväite kohtu tegevusele ning jättis läbi vaatamata võlgniku määruskaebuse. Maakohus jättis võlausaldajate avaldused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ja võlgniku pankroti välja kuulutamata. Maakohus vabastas ajutise halduri tema ülesannetest ja määras kindlaks ajutise halduri tasu. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 17. juuni 2022 määrusega võlgniku vara suhtes kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud ja jättis menetluskulud võlausaldajate kanda.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt juhindus maakohus vaidlustatud määruse tegemisel pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-test 2 ja 3, § 22 lg 2 p-st 2, § 27 lg-st 5 ja § 31 lg-st 1.
8.2.Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja et pankrot tuleb jätta välja kuulutamata. Kohustusi on ajutine haldur esile toonud summas 981 165,48 eurot, sh pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded summas 351 790,99 eurot, 24 974,49 eurot võlgniku poolt tunnistatud kohustused ja 604 400 eurot kohustus, mille sissenõutavus on ebaselge (võlausaldaja ei ole pretensioone esitanud).
8.3.Riigikohus on leidnud (nt määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16 p 13), et kuigi juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust üksnes ajutise halduri määramisel (PankrS § 15 p 1 ja 4) ning nõude olemasolu või kuuluvus vaieldakse selgeks nõuete kaitsmisel ja tunnustamisel, ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel siiski tähtsusetud. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankrS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus).
8.4.Pankrotiavaldustes esitasid võlausaldajad nõuded kokku summas 239 036,30 eurot, s.o võlausaldaja I nõue 117 484,52 eurot ja võlausaldaja II nõue 121 551,78 eurot. Ajutine haldur on toonud aruandes välja, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded on summas 351 790,90 eurot, s.o võlausaldaja I nõue 126 594,62 eurot (põhivõlg 111 733,49 eurot ja viivised 14 861,13 eurot), võlausaldaja II nõue 126 917,26 eurot (põhivõlg 120 000 eurot ja viivised 6917,26 eurot) ja võlausaldaja II nõue 98 279,11 eurot (põhivõlg 91 151,50 eurot ja viivised 7127,61 eurot). Võlgnik vaidles pankrotiavaldustes esitatud nõuetele vastu.
8.5.Maakohus jättis arvestamata võlausaldaja I nõudega summas 126 594,62 eurot ja võlausaldaja II nõudega summas 126 917,26 eurot, kuna need on pankrotiavaldustes esitatud ja võlgniku poolt vaidlustatud, nõuded on suurenenud viiviste tõttu. Võlausaldaja II nõudele 98 279,11 eurot vaidleb võlgnik samuti vastu, kuid seda pankrotiavalduste menetlemise väliselt. Kohus saab selle nõudega arvestada, kuna eelviidatud Riigikohtu seisukoht käsitleb
2-21-10112 pankrotiavalduse menetlemisel vaidlustatud nõudeid. Lisaks saab arvestada võlgniku poolt tunnistatud kohustustega summas 24 974,49 eurot. Kohustuste suurus võib olla käesolevaks ajaks ka muutunud (tegu on jooksvate kohustustega, mis võivad olla tasutud ja samas võib olla lisandunud uusi jooksvaid kohustusi, kuna võlgniku näol on tegu tegutseva äriühinguga). Kolmandaks võimalikuks kohustuseks on 604 400 eurot, mille sissenõutavus on ebaselge. Võimalik, et võlgniku arvamus selle nõude aegumise kohta on ekslik, kuid kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, et seda nõuet oleks püütud võlausaldaja Fondel Metals B.V poolt realiseerida.
8.6.Vara väärtuseks on ajutine haldur hinnanud 1 207 980 eurot, sh raha 2622 eurot, nõuded ja ettemaksed 72 248 eurot, varud 28 428 eurot (väärtus võib olla kiirel realiseerimisel madalam) ja põhivara 1 104 682 eurot (mille väärtus on võlausaldajate hinnangul kajastatud ebaõigesti). Halduri hinnangul saab nõudeid pidada väärtuslikuks. Varud on haldur üle vaadanud ja arvestab nende väärtuseks võlgniku poolt avaldatu (väärtus võib olla väiksem kiirel realiseerimisel). Samuti arvestab haldur varana põhivara. Põhivara nimekirjas on mh Industrial metallurgical complex ESP+ (väärtus 749 836,59 eurot), mille osas on võlausaldajad toonud esile, et see on võõrandatud avalikul enampakkumisel hinnaga 46 750 eurot, seega on esiteks see vara müüdud ja teiseks ei saa selle väärtus olla nimekirjas märgitu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgnik on esitanud hagi võlausaldaja II vastu nõudega „Tuvastada, et kostjal puudub mistahes põhjusel ja alusel õigus Sulatusahju võõrandada, sh võõrandamine pandilepingu alusel oksjoni korras portaalis www.osta.ee“ (tsiviilasi 2-21-11605). Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest
9.augusti 2021 kohtumäärusega ja tühistas 28. juuli 2021 hagi tagamise, kuid määrus ei ole jõustunud, sest määruskaebuse lahendamine on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus. Nimetatud menetluses esitatust nähtub, et võlgniku väitel on sulatusahi tema omandis ja valduses ning puudub pandileping, mille alusel oleks võlausaldajal õigus ahju võõrandada. Seega eksisteerib vaidlus selle üle, kas sulatusahi on kehtivalt müüdud või jätkuvalt võlgniku omandis. Maakohus leidis, et ajutine haldur ei ole eksinud, kui on käsitlenud antud juhul esinevas ebaselges olukorras sulatusahju võlgniku varana. Ajutine haldur on esitanud ka selgitused, et selle vara puhul esineb vaidlus. Samuti on vaidluse all sulatusahju väärtus. Sulatusahi on müüdud hinnaga 46 750 eurot, kuid selle väärtuseks on märgitud 749 836,59 eurot. Sulatusahju müügikuulutuses on märgitud, et ahi ei ole töökorras, millega saab eelduslikult selgitada väärtuste erinevust. Kui hinnata sulatusahju väärtuseks 46 750 eurot, siis võiks põhivara väärtuseks pidada 401 595,41 eurot ja kogu vara väärtuseks 504 893,41 eurot. Ajutise menetluse käigus on asjaolude kindlaks tegemise võimalused piiratumad kui pankrotimenetluses ning nt vara väärtus tehakse sageli kindlaks hinnanguliselt, eriti vara puhul, mille turuhinna kohta ei saa piisavaid andmeid müügiportaalidest. Seejuures saab lähtuda sellest, mis on varaks, selle seisukord, realiseeritavus. Ajutine haldur on vara üle vaadanud ja oma seisukoha kujundanud. Maakohtul ei ole põhjust kahelda halduri hinnangus nõuete, varude ja muu põhivara väärtusele.
8.7.Maakohus leidis, et võlgnikku ei saa pidada maksejõuetuks PankrS § 1 lg 2 alusel. Kui jätta välja pankrotiavalduste aluseks olevad nõuded ja Fondel Metals B.V nõuded, mille sissenõutavus on teadmata, kuid nõuet teadaolevalt esitatud ei ole, siis suudab võlgnik maakohtu hinnangul täita sissenõutavaks muutunud kohustusi.
8.8.Maakohus ei pidanud võlgnikku maksejõuetuks ka PankrS § 1 lg 3 alusel. Kui arvestada kohustusena Fondel Metals B.V nõuet ja vara väärtuseks pidada 504 893,41 eurot, siis vara ei kata küll kohustusi, kuid kohtul puudub alus pidada seda seisundit püsivaks. Pankroti väljakuulutamine eeldab püsivat maksejõuetust, mitte ajutist maksejõuetust või makseraskusi. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks; pankroti väljakuulutamiseks on alus ainult siis,
2-21-10112 kui võlgniku alaline maksejõuetus on ilmne ja puuduvad kahtlused, et see seisund võib olla mööduv (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-20-7546, p 18). Maakohus arvestas sellega, et võlgniku puhul on tegu tegutseva äriühinguga, sh tegevus on jätkunud ka pärast ajutise halduri nimetamist, võlgnikul puuduvad maksuvõlad ja käesoleval ajal ei ole võlgniku suhtes käimas täitemenetlusi. Varasemalt väiksemate nõuete osas täitemenetluste läbiviimine viitab pigem käibevahendite nappusele, mitte aga püsivale maksejõuetusele. Määruskaebus
9.Võlausaldajad esitasid määruskaebuse, paludes tühistada vaidlustatud määrus resolutsiooni p-de 1, 5–12 osas, st ajutise halduri aruande asja juurde võtmata jätmise ja uue halduri nimetamise taotluse rahuldamata jätmise, pankrotiavalduse rahuldamata jätmise, võlgniku pankroti välja kuulutamata jätmise, ajutise halduri tema ülesannetest vabastamise, avalduse tagamise abinõude tühistamise, käsutuskeelu tühistamise kohta teate avaldamise ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas. Võlausaldajad paluvad saata asja tühistatud osas esimese kohtule uueks arutamiseks.
9.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus vaidlustatud määruses vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, jätnud neid kohaldamata ja on andnud väära hinnangu esitatud asjaoludele ja tõenditele või jätnud need hindamata.
9.2.Määruskaebuse väite kohaselt ei ole Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16 (p 13) võetud seisukohad praeguses vaidluses kohaldatavad, kuna viidatud lahendis on Riigikohus leidnud, et võlgniku maksejõulisust hinnatakse vaidlustatud nõueteta, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ning ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Käesolevas asjas on ajutine haldur asunud aga seisukohale, et võlgnik ei ole maksejõuetu, mistõttu puudub võlausaldajate arvates alus hinnata võlgniku maksejõulisust vaidlustatud nõueteta.
9.3.Isegi juhul, kui võlgnik on võlausaldaja nõuded vaidlustanud kohtus, siis on pankrotiavaldust menetleval kohtul kohustus kontrollida võlgniku vastuväidete põhjendatust. Maakohus on jätnud võlausaldajate nõuded arvestamata ilma neid kontrollimata ning sellega vähendanud võlgniku kohustusi vähemalt 253 511,88 euro võrra.
9.4.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuna arvesse saab võtta ainult sissenõutavaks muutunud kohustusi ning puuduvad andmed, et Fondel Metals B.V. nõuet oleks püütud realiseerida, tuleb Fondel Metals B.V. nõue summas 604 400 eurot jätta arvestamata. Fondel Metals B.V. kasuks on seatud kommertspant võlgniku varale summas 545 000,00 eurot ja võlgniku bilansis on seisuga 31. mai 2022 kajastatud kohustusi Fondel Metals B.V. ees summas 604 400 eurot. Võlgnik on selle nõude osas esitanud paljasõnalisi ja tõendamata vastuolulisi selgitusi, et ta on kõik kohustused Fondel Metals B.V. ees täitnud, kuid teisalt on Fondel Metals B.V. nõue tõenäoliselt aegunud. Nõue ei saa samaaegselt olla rahuldatud ja aegunud. Maakohus oleks pidanud sisuliselt kontrollima Fondel Metals B.V. nõude olemasolu ning kohustama võlgnikku esitama on väidete kohta tõendeid. Nõude aegumine ei võta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 1451 lg 1 kohaselt pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel, mistõttu on Fondel Metals B.V.-l ikkagi õigus oma nõue maksma panna.
9.5.Maakohus on valesti arvestanud võlgniku vara, suurendades seda põhjendamatult 749 836,59 euro võrra. Võlgniku vara, mis on kajastatud tema raamatupidamises väärtusega 749 836,59 eurot, on müüdud oksjonil hinnaga 46 750 eurot. Võlgnik on esitanud selle vara müügi osas tuvastushagi, mida ei ole veel menetlusse võetud. Isegi kui hagi menetlusse võetakse, kulub lahendini mitmeid aastaid ja selle aja jooksul ei ole võimalik võlgniku
2-21-10112 kohustuste rahuldamine nimetatud vara arvel. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks võlgniku vara võõrandamiseks puudus õigus ja miks seda vara saab käsitleda võlgniku varana.
9.6.Kuna võlgnikul on tõendatud kohustusi kokku 981 165,48 eurot, kuid realiseeritavat vara on maksimaalselt summas 504 893,41 eurot (sh sulatusahi), võlgnik ei ole esitanud nõuetele sisulisi vastuväiteid ning võlgniku selgitused on vastuolulised, on ebatõenäoline, et võlgnik suudab esitatud nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku tõendatud kohustused ületavad tema varasid peaaegu kahekordselt ning ajutise halduri aruandest ja vaidlustatud kohtulahendist ei tulene, milliste sissetulekute arvel on võlgnikul võimalik esitatud nõuded rahuldada, siis tuleb asuda seisukohale, et võlgniku halb majanduslik olukord ei ole ajutine ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Menetlusosaliste seisukohad
10.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata, võlausaldajate pankrotiavaldused läbi vaatamata ja menetluskulud võlausaldajate kanda.
11.Ajutine haldur määruskaebust ei toeta ja jääb oma varasema seisukoha juurde, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Maakohus on võlgniku maksejõulisuse tuvastamisel hinnanud kõiki tõendeid kogumis ega ole järelduste tegemisel ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659), v.a seoses võlausaldajate I ja II nõuete selgusega, mille osas tuleb osaliselt muuta ja täiendada vaidlustatud määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
15.Maakohus jõudis vaidlustatud määruses järeldusele, et võlgnik ei ole PankrS § 1 lg 2 ega 3 tähenduses maksejõuetu, mistõttu tuli võlausaldajate pankrotiavaldused jätta rahuldamata (PankrS § 31 lg 1). PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
16.Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus lubamatult arvestamata võlausaldajate nõuetega kokku summas 253 511,88 eurot.
2-21-10112
16.1.Riigikohtu seisukoha järgi olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, kuid võlgnik vaidleb nõudele vastu, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust hinnata vaidlusaluse nõudeta (vt Riigikohtu 22. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16, p 13, 17; vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-13462, p 13.1). Seega on maakohus põhjendatult käsitlenud nõude selguse küsimust ning leidnud, et võlgniku vastuväidete tõttu ei saa kohus arvestada pankrotiavalduse menetlemisel võlausaldaja I nõudega summas 126 594,62 eurot ja võlausaldaja II nõudega summas 126 917,26 eurot. Ringkonnakohus märgib, et seadusest ei tulene üheseid ega ammendavaid kriteeriume, mille alusel saab kohus otsustada nõude selguse üle. Nõude selgus on hinnanguline ja seotud kohtu kaalutlusõigusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui leidis, et eelnevalt märgitud võlausaldajate nõuded on ebaselged, mistõttu tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata nende nõueteta. Ringkonnakohus täiendab aga maakohtu määruse põhjendusi seoses nõuete selgusega. Võlgnik ja võlausaldaja I vaidlevad 7. septembril 2016 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse üle. Võlgnik vaidles võlausaldaja I nõudele vastu, kuna võlgniku väitel ei ole võlgnik lepingut sõlminud ega laenu summas 123 800 eurot saanud, laenulepingut tuleb hinnata koos ümbertöötlemise lepinguga nr 1609-03, millest tulenevad kohustused on võlgnik täitnud, samuti on täitmata nõude loovutamise eeldused ning võlgnik ei ole leppinud kokku võlausaldaja I nõude ostmises summas 25 000 eurot ega sellega võla olemasolu tunnistanud, vaid pooled pidasid üksnes läbirääkimisi. Seoses võlausaldaja II lepingust nr 200201 tuleneva nõudega 126 917,26 eurot on poolte vahel vaidlus, kas lepingu esemeks olev võlgniku valmistatav tiigel oli valmis ettenähtud ajaks, mis põhjustel jäi töö üle andmata ning millest oli tingitud töö üleandmise takistus, samuti kas töös esines puudusi ning kas võlausaldaja II on kehtivalt kokkuleppest taganenud. Ringkonnakohtu hinnangul ületaks poolte õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Nõude kontrollimisel tuleb hinnata kõiki võlgniku esitatud vastuväiteid, aga selleks vajalike asjaolude tuvastamine ja õiguslike hinnangute andmine väljub pankrotiavalduste läbivaatamise piiridest (vrd Riigikohtu 06.03.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Võlgnik põhistas piisavalt vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu on maakohus hinnanud õigesti võlgniku maksejõulisust ilma nimetatud nõueteta.
16.2.Muuta tuleb vaidlustatud määruse põhjendusi seoses võlausaldaja II nõudega summas 98 279,11 eurot, mille osas vaidlevad võlgnik ja võlausaldaja pankrotiavalduse menetlemise väliselt. Maakohus leidis, et kuna seda nõuet ei ole pankrotiavalduse menetluses esitatud ja Riigikohtu seisukoht käsitleb pankrotiavalduse menetlemisel vaidlustatud nõudeid, saab kohus selle nõudega maksejõuetuse kindlakstegemisel arvestada. Ringkonnakohtu arvates tuleb siiski hinnata, kas teises tsiviilasjas vaieldav nõue on piisavalt selge või on võlgnik esitanud sellele põhjendatud vastuväited. Võlgniku ja võlausaldaja II vahel on vaidlus tsiviilasjas nr 2-2111362. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt nõuab viidatud tsiviilasjas võlausaldaja II võlgnikult leppetrahvi kokku 23 500 eurot poolte vahel sõlmitud lepingute 200201 ja 200202 alusel, sissenõutavaks muutnud viivist 180,27 eurot ja edasiulatuvat viivist; kahjuhüvitist laenult tasutud intresside eest 30 212,71 eurot ja viivist; kahjuhüvitist alusetult makstud üüritasu eest summas 36 642,9 eurot ja viivist; kahjuhüvitist alusetult makstud üüripinna kommunaalkulude eest summas 795,89 eurot ja viivist. Võlgnik on võlausaldaja II nõutele esitanud vastuväited. Võlgnik on märkinud, et leppetrahvinõue on alusetu, kuna see on esitatud hilinenult, võlausaldaja II ei ole tõendanud võlgniku poolt lepingu süülist rikkumist, leppetrahvinõuet tuleks vähendada, kuna lepingu nr 200201 seadme valmistamine viibis kolmandate isikute tõttu ja 200202 esemeks olnud seadmete valmistamise viivitus oli seotud võlausaldaja II tegevusega. Võlgnik leidis, et võlausaldaja II ja võlgniku vahel ei ole pandilepingut ning võlausaldaja II on
2-21-10112 oma väidetavat pandiõigust juba ka teostanud. Seoses intresside eest nõutava kahjuhüvitisega vaidles võlgnik, et ta ei ole 28.01.2021 laenulepingu osapool, võlausaldaja II väidetav kahju ei saanud võlgnikule olla ettenähtav. Seoses üüritasu nõudega märkis võlgnik, et ta ei ole võlausaldaja ja OÜ Letona Properties vahel sõlmitud üürilepingu osapool, talle ei ole teada selle lepingu tingimused ja seetõttu ta ei saa ka vastutada selle lepingu täitmise eest ning sellest lepingust tulenev kahju ei saa talle olla ettenähtav. Võlausaldaja II kommunaalkulude nõue on tõendamata. Võlgnikule ei ole teada, et võlausaldaja II soovis üüritud ruume kasutada seadmete ladustamiseks ning võlausaldaja ei ole kahjunõude puhul arvestanud poolte vahel 11.02.2021 sõlmitud kokkulepet. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik vaielnud kõikidele võlausaldaja II nõuetele tsiviilasjas nr 2-21-11362 vastu. Kolleegium leiab seetõttu, et käesoleval juhul on võlgnik esitanud võlausaldaja II nõudele sellised vastuväited ja tõendid, mille pinnalt avaldaja nõude selguse kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, s.o võlausaldaja II nõuet summas 98 279,11 eurot ei saa pidada selgeks nõudeks.
16.3.Eeltoodust tulenevalt ei saa pankrotiavalduste menetlemisel võtta ühtset seisukohta võlausaldajate nõuete selguse kohta. Seetõttu pole ringkonnakohtul ka vaja ega võimalik vastata kaebuse väidetele konkreetsete asjaolude ja tõendite kohta. Samad väited ja tõendid saavad pooled soovi korral esitada nõuete üle peetavates hagimenetlustes. Maakohus jättis võlausaldajate I ja II nõuetega õigesti võlgniku maksejõulisuse hindamisel arvestamata.
17.Võlausaldajad leiavad määruskaebuses, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata Fondel Metals B.V. nõudega võlgniku vastu summas 604 400 eurot. Fondel Metals B.V. ei ole praeguses menetluses pankrotiavaldust esitanud. Maakohus on põhjendanud, et selle nõude sissenõutavus on ebaselge ning puuduvad andmed selle kohta, et Fondel Metals B.V. oleks püüdnud oma nõuet realiseerida. Maakohus märkis, et kui Fondel Metals B.V. nõuet arvestada kohutusena ja vara väärtuseks pidada 504 893,41 eurot, siis vara ei kata küll kohustusi, kuid puudub alus pidada seda seisundit püsivaks, sest võlgniku puhul on tegu aktiivselt tegutseva äriühinguga, võlgnikul puuduvad maksuvõlad ja võlgniku suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Ajutise halduri 19. juuli 2022 aruande lisast 7.2 nähtuvalt on võlgnik selgitanud, et võlgnik on enda kohustused Fondel Metals B.V. ees täitnud, Fondel Metals B.V. ei ole võlgnikule ühtegi rahalist pretensiooni esitanud ning isegi kui Fondel Metals B.V. oleks õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma, on nõue aegunud. Ka ajutine haldur märkis aruandes, et tulenevalt võlgniku selgitustest on see nõue võimalik potentsiaalselt lõppenuks lugeda. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku esitatud vastuväidete tõttu jättis maakohus õigesti Fondel Metals B.V. nõudega võlgniku maksejõulisuse hindamisel arvestamata ning on põhjendanud oma kaalutlusotsustust, miks võlgnik ei ole vähemalt püsivalt maksejõuetu. Võlausaldajad tuginevad määruskaebuses TsÜS § 1451 lg-le 1, mille kohaselt ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Ajutine haldur on märkinud, et võlgniku ja vahelisele õigussuhtele kohaldub väidetavalt Šveitsi õigus. Seetõttu ei pruugi võlausaldajate viidatud säte olla Fondel Metals B.V. nõude puhul asjakohane. Lisaks on võlgnik väitnud, et kohustus on täidetud.
18.Pankrotimenetluses selgitab võlgniku varalise seisundi välja eelkõige haldur (vt Riigikohtu
26.oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-17822, p 14.1). PankrS § 22 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sh võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, ja annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Haldur leidis, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Ringkonnakohus nõustub, et haldur täitis oma ülesanded nõuetekohaselt ja puudub alus kahelda tema aruandes tuvastatus, et võlgniku varaline seis ei anna alust pankroti väljakuulutamiseks. Puudub alus uue ajutise halduri nimetamiseks ja/või ajutise halduri 19. juuli 2022 aruande asja
2-21-10112 juurde võtmata jätmiseks, nagu on taotlenud määruskaebuses võlausaldajad. Kuigi võlausaldajad halduri aruande ja vaidlustatud määrusega ei nõustu, ei tähenda see nende ebaõigsust. Võlausaldajad leiavad määruskaebuses, et kuna võlgniku vara, mis on raamatupidamises kajastatud väärtusega 749 836,59 eurot, on müüdud oksjonil hinnaga 46 750 eurot ning selle kohta võlgniku esitatud hagi ei ole menetlusse võetud (tsiviilasi nr 2-21-11605), ei oleks maakohus tohtinud käsitleda seda võlgniku varana või siis oleks kohus pidanud hindama sisuliselt võlgniku põhjendusi, miks selle vara võõrandamiseks puudus õigus. Ajutine haldur märkis aruandes, et võlgnikul on põhivara väärtuses 1 104 682,00 eurot, mida haldur arvestab varana, sh Industrial metallurgical complex ESP+ väärtuses 749 836,59 eurot, mis on väidetavalt pandiõiguse alusel enampakkumisel realiseeritud ja mille osas on võlgnik esitanud tsiviilasjas nr 2-21-11605 tuvastushagi. Maakohus leidis ajutise halduri aruandele tuginedes, et olukorras, kus võlausaldaja II poolt müüdud sulatusahju osas on vaidlus, st võlgniku väitel on müüdud sulatusahi tema omandis ja valduses ning puudub leping, mille alusel oleks võlausaldajal II õigus ahju võõrandada, tuleb sulatusahju käsitleda võlgniku varana. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohane teise tsiviilasja hagi alusel asjaolude ja nõude edulootuse hindamine, nagu võlausaldaja II on soovinud. Arvestades, et võlausaldajate ja Fondel Metals B.V. nõuded on ebaselged, katavad võlgniku muud varad peale Industrial metallurgical complex ESP+, mille üle vaieldakse, võlgniku tunnistatud kohustusi (varad summas 458 143,41 (1 207 980 – 749 836,59) ja mittevaieldavad kohustused summas 24 974,49 eurot). Nii ületab vara väärtus kohustuste summat ja võlgnik ei ole maksejõuetu. Lisaks on võlgnik vastuses määruskaebusele märkinud, et võlausaldaja II müüdud vara puhul ei ole tegemist kogu Industrial metallurgical complex ESP+-ga, vaid sulatusahi on üksnes väike osa sellest. Seetõttu ei saa võlgniku vara väärtust pidada eelduslikult väiksemaks kui võlgniku kohustusi, isegi kui arvestada kohustuste hulka ebaselge Fondels Metals B.V. nõue nagu on märkinud ka ajutine haldur ja maakohus.
19.Eeltoodu alusel leidis maakohus õigesti, et puudub võlgniku pankroti väljakuulutamise alus. Maakohus lähtus halduri aruandest ja põhjendas omakorda piisavalt, miks ei saa pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks.
20.Võlausaldajad ei ole määruskaebuses põhjendanud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud jaotada teisiti. Maakohus jättis menetluskulud ja ajutise halduri tasu PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 3 alusel võrdselt võlausaldajate kanda. Kuna vaidlustatud määrus jääb lõppjäreldustes muutmata, ei ole alust muuta ka menetluskulude jaotust.
21.Ajutise halduri tasu suuruse ja selle väljamõistmise osas ei ole avaldaja määruskaebuses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda ajutise halduri tasu suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale.
22.Võlgnik on vastuses määruskaebusele taotlenud võlausaldajate pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmist. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et maakohus oleks pidanud keelduma pankrotiavalduse menetlusse võtmisest või peale menetlusse võtmist jätma need läbi vaatamata. PankrS § 14 lg 1 p 1 kohaselt keeldub kohus pankrotiavaldust menetlusse võtmast siis, kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu. PankrS § 14 lg 1 p 2 kohaselt keeldub kohus pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust. Ringkonnakohtu hinnangul saab kohus viidatud sätte alusel keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest siis, kui pankrotiavaldusest ei nähtu, et avaldaja võiks olla võlgniku võlausaldaja, s.t pankrotiavaldust esitama õigustatud isik (PankrS § 9 lg 1). Praegusel juhul sellise olukorraga
2-21-10112 tegemist ei olnud. Kolleegium märgib, et kohus ei saa avalduse menetlusse võtmise üle otsustamisel asuda hindama nõude sisulist põhjendatust ja tõendatust, s.o kas nõue on selge ja sissenõutav. Seda ei hinnata mitte pankrotiavalduse menetlusse võtmisel, vaid ajutise halduri määramisel pärast võlgniku vastuväidete väljaselgitamist (PankrS § 15 lg 3 p 1 ja 4) ja võlgniku maksejõulisuse hindamisel. Võlausaldajad olid pankrotiavaldustes põhistanud piisavalt ka võlgniku maksejõuetust, mistõttu ei olnud alust keelduda pankrotiavalduste menetlusse võtmisest ega jätta neid läbi vaatamata PankrS § 14 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 173 lg 4 alusel solidaarselt võlausaldajate I ja II kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
24.PankrS § 32 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.