lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-125274/17

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 19.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-125274/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3263
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

19. jaanuar 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-22-125274; Osaühing E. E. hagi J. G. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 1905 eurot Kalev Kuningas

Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja

Osaühing E. E. (registrikood xxxxxxxx; aadress xxxxxxx. Xxx x, xxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx) Berit Asuküla (EFTA Legal OÜ; [email protected])

Kostja esindaja

J. G. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; [email protected]) Monika Sulg (e-post [email protected])

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista J. G.ilt OÜ E. E. kasuks leppetrahv 1890 eurot ja sissenõudekulu 15 eurot.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 välja mõista J. G.ilt OÜ E. E. kasuks menetluskuluna 735 eurot; 2.3 välja mõista J. G.ilt OÜ E. E. kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 735 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Selgitada: 3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega;

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxxxx (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 28.09.2019. Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale. EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Alljärgnevatel kuupäevadel oli sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale. 28.09.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1482 8091 9183 1090; 01.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157); 03.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 0700 3101 9081 4028; 06.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1480 6101 9120 7352; 07.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1410 7101 9164 0517; 10.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1411 0101 9083 9390; 11.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1201 1101 9145 4062; 13.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1351 3101 9114 4161; 15.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1411 5101 9091 7343; 16.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1201 6101 9101 2441; 17.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1481 7101 9130 9492; 20.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1412 0101 9190 0175; 22.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1412 2101 9152 9071; 28.10.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1482 8101 9104 6308; 05.11.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1410 5111 9113 6330; 11.11.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1381 1111 9165 3009; 13.11.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1481 3111 9163 9367; 17.11.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1481 7111 9105 7280; 20.11.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1412 0111 9092 1044; 26.11.2019, Bussijaam (BJ1, 1157),

Tallinn, leppetrahvinumber 1412 6111 9102 3176; 28.11.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1382 8111 9141 6338; 03.12.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1410 3121 9145 4211; 06.12.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1200 6121 9154 2091; 09.12.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1200 9121 9093 9059; 10.12.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1381 0121 9151 1554; 13.12.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1201 3121 9133 4456; 19.12.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1381 9121 9140 3018; 25.12.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1382 5121 9115 4504; 30.12.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1203 0121 9143 5527; 31.12.2019, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1353 1121 9171 2100; 03.01.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1350 3012 0134 248; 06.01.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1380 6012 0093 7114; 08.01.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1380 8012 0171 8297; 16.01.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1381 6012 0142 2083; 20.01.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1202 0012 0140 5190; 21.01.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1482 1012 0170 2597; 22.01.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1382 2012 0171 6431; 24.01.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1382 4012 0175 2101; 27.01.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1382 7012 0133 1154; 28.01.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1202 8012 0133 9068; 29.01.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1352 9012 0202 5299; 02.02.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1350 2022 0105 9501; 03.02.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1380 3022 0120 0259; 05.02.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1410 5022 0095 4441; 10.02.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1381 0022 0112 9370; 12.02.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1351 2022 0182 3163; 15.02.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1351 5022 0112 1235; 18.02.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1411 8022 0141 0489; 24.02.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1382 4022 0162 5321; 09.03.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1350 9032 0093 9264; 06.04.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1380 6042 0115 0081; 08.04.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1200 8042 0093 4117; 15.04.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1381 5042 0112 4488; 20.04.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1202 0042 0134 4009; 24.04.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1382 4042 0103 2145; 28.04.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1382 8042 0141 9245; 05.05.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1380 5052 0131 9510; 07.05.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1480 7052 0115 6253; 14.05.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1381 4052 0121 3168; 17.05.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1381 7052 0154 8339; 17.06.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1291 7062 0092 6371; 19.07.2020, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 1381 9072 0125 9154; 13.05.2021, Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn, leppetrahvinumber 0781 3052 1093 6085. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe

vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja täiendavalt lisab, et kostja ei ole menetluse esitanud ühtegi tõendit (nt sõiduki müügileping), Transpordiameti väljavõtte alusel oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks leppetrahvide väljastamise ajal kostja. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Kostjal on kohustus säilitada sõiduki müügilepingut hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. Kostja sõiduki müügilepingut esitanud ei ole. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks väljavõtted praamipiletitest, mille järgi on piletid ostetud sõidukile xxxxxx. Hagejale jääb selgusetuks, mida viidatud praamipiletid tõendavad. Kostjal ei ole seadusest tulenevat piirangut, et ta võiks omada korraga vaid ühte sõiduautot. Seega ei välista eelnev seda, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxxxx omanik/vastutav kasutaja. Sõiduki registrist ajutiselt kustutamine ei välista vastutust leppetrahvide tasumise eest. Parkimisleping sõlmitakse eelduslikult sõiduki omaniku/vastutava kasutajaga ning tähendust ei oma asjaolu, nt kas sõiduk on ajutiselt registrist kustutatud, kas sellel on kehtiv liikluskindlustus või tehnoülevaatus. Johtuvalt eelnevast ei ole kostja tõendanud, et sõidukil oleks olnud teine omanik/vastutav kasutaja, mistõttu vastutab parkimislepingu rikkumise eest kostja. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Samuti on kostjale saadetud kolm meeldetuletuskirja. Seega on kostjat leppetrahvinõuetest nõuetekohaselt teavitatud. Hagejal ei ole seadusest ega lepingust tulenevat kohustust valida oma õiguste kaitseks kindel õiguskaitsevahend. Kostja ei ole siiani tõendanud, et ta sõiduki oleks võõrandanud. Kostjal kui sõiduki omanikul oli kohustus teada ja huvi tunda, kus tema sõiduk asub. Kostja põhjendused 2.Kostja ei nõustu avalduses tooduga ja vaidleb sellele vastu alljärgnevatel põhjendustel ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Nõude kujunemise perioodil oli sõiduauto registreerimisnumbriga xxxxxx omanikuks Y. K. ning on seetõttu kohustatud isikuks parkimise eest tasumisel. Kostjal puudus igasugune teadmine kus võiks olla hageja poolt esitatud nõudega seotud auto asukoht, samuti puudus kostjal igasugune teadmine kes autot kasutab. Kas seda teeb auto tegelik omanik või mõni kolmas isik, Kostjal ja sõiduki tegelikul omanikul sellekohast infovahetust toimunud ei ole. Kostjal ei ole võimalik esitada autotehnilist passi kuna tal puuduvad selleks vastavad õigused. Kostja nõude kujunemise perioodil sõidukit registreerimismärgiga nr xxxxxx ei kasutanud. Kostja kasutuses olid nimetatud perioodil erasõitude tegemiseks sõiduauto registreerimisnumbriga xxxxxx ja töökohustuste täitmiseks sõiduauto registreerimisnumbriga xxxxxx . Kostja käis hagiavalduses nimetatud perioodil korduvalt Saaremaal - 21.08.2020, 14.07.2019, 12.07.2019, praamipiletid tõendavad, et kostja kasutas sõidukit registreerimismärgiga nr xxxxxx . Ajavahemikul 12.09.2019-12.09.2020 on sõiduk numbrimärgiga nr xxxxxx registrist ajutiselt kustutatud. Kostjale teadaolevalt sõiduki registreerimismärgiga xxxxxx omanik sõiduki võõrandanud, uus omanik end omanikuna registrisse ei kandnud ning kuna uus omanik ei teinud registris vastavaid muudatusi siis otsustas auto omanik auto registrist kustutada ja seda just sel põhjusel, et omaniku vahetus oli puudulikult vormistatud ning omanik ei soovinud uue omaniku poolt võimalike rikkumiste toime panemise olla vastutavaks isikuks rikkumiste hüvitamisel. Juhul, kui hageja oleks korrektselt kontrollinud Transpordiameti registris olevaid

andmed, oleks tal olnud võimalik tuvastada, et sõiduk ajutiselt kasutusest maha võetud. E. parkimistingimuste nr 5 kohaselt on EP-l on õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse tõenäoliselt üksnes seetõttu, et auto tegelikku omanikku ja tõenäoliselt sõiduki tegeliku kasutaja vastu nõude esitamine võib olla põhjendamatult keeruline kuna tegemist on välismaalasega. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et ta on esitanud nõude sõiduki tegelikule omanikule ja nõuet ei ole mingil põhjusel rahuldatud. Kostja leiab, et hagiavaldus on esitatud vale kostja vastu. Kostja leiab, et hageja ei teavitanud kostjat võimalikust nõudest mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Täiesti põhjendamatu on oodata mitu aastat nõude esitamisega peale kohustuse rikkumist. Kohtu põhjendused 3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. 4.Kostja leiab, et nõude kujunemise perioodil oli sõiduauto registreerimisnumbriga xxxxxx omanikuks Y. K. ja nimetatud perioodil oli kostjal erasõitude tegemiseks sõiduauto registreerimisnumbriga xxxxxx ja töökohustuste täitmiseks sõiduauto registreerimisnumbriga xxxxxx . Ajavahemikul 12.09.2019-12.09.2020 on sõiduk numbrimärgiga nr xxxxxxregistrist ajutiselt kustutatud. Samuti ei ole hageja leppetrahvinõuetest kostjale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teada andnud. 5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

Leping sõlmitakse sõiduki parkimiseks parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Kuid kehtiv õiguspraktika näeb sellise lepingu sõlminud poole tuvastamiseks ette ümberjagatud tõendamiskoormise põhimõtet. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-8216 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. 6.Kostja on esitanud väljavõtted praamipiletitest, mille kohaselt vaidlusalusel perioodil kasutas kostja erasõitude tegemiseks sõiduauto registreerimisnumbriga xxxxxx ja töökohustuste täitmiseks sõiduauto registreerimisnumbriga xxxxxx (dtl 2078-2081) ja ajavahemikul 12.09.2019-12.09.2020 on sõiduk numbrimärgiga nr xxxxxxregistrist ajutiselt kustutatud (dlt 2082). 7.Kohus nõustub hageja seisukohtadega ja leiab, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostja poolt viidatud isik oleks sõiduki tegelik omanik/vastutav kasutaja. Samuti sõiduki registrist ajutiselt kustutamine ei välista vastutust leppetrahvide tasumise eest. Kostja poolt teiste sõidukite kasutamine vaidlusalusel perioodil ei tõenda nimetatud vaidlusaluse sõiduki tegelikku omanikku.

8.Hageja on tõendanud Transpordiameti väljavõtte alusel, et sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks leppetrahvide väljastamise ajal oli kostja (dtl 1635-1637) ja on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingute osapoolteks on hageja ja kostja. Lepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel (dtl 1627-1634). 9.Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud kostjale nõudeid mõistliku aja jooksul, mistõttu kaotas hageja õiguse leppetrahvi nõuda. Kohus nõustub hageja seisukohtadega ja leiab, et sõidukist tehtud fotode alusel on tuvastatav, et sõiduki esiklaasile on kõikidel juhtudel paigutatud kollast värvi leppetrahvinõuded ja lisaks punast värvi teatised (dtl 1664-1994). Asja materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjale leppetrahvide tasumise kohustuse meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Sõle tn 62-24, Tallinn (dtl 1638-1650). TsÜS §-st 70 tuleneb, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019 tsiviilasja nr 2-17-117-146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool. 10.Tahteavalduse edastamise viisi ei muuda ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale võisid olla teada sõiduki omaniku andmed alates 2019 aastast. Hageja on kõikidel juhtudel teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist ning täiendavalt saatis kostjale meeldetuletuskirjad. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. 11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn parkimisalal paigaldatud infotahvlil on nähtavad parkimislepingu (tüüp)tingimused (dtl 1627-1634). Kohus leiab, et 28.09.2019 kuni 13.05.2021 kuupäevadel kostja omandisse kuulunud sõiduki parkimisega hageja hallatavatele Bussijaam (BJ1, 1157), Tallinn parkimisalale sõlmisid pooled kehtiva parkimislepingu. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis parkimistasud tasumata. Parkimistingimuste kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot. Kostja jättis 28.09.2019 kuni 13.05.2021 kuupäevadel

lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu järgi tasuma hagejale leppetrahvid kogusummas 1890 eurot (dtl 863-1613). Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvide tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvid kogusummas 1890 eurot. 12.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku nõudekirja saatmisega kostjale. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot. Hageja saatis kostjale kohtueelselt meeldetuletuskirjad (dtl 1638-1650), tegi päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte (dtl 1636-1637). Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 14.Hageja esindaja esitas avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks (dtl 2104-2105). Avaldustest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 315 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 687,50 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 15.Kostja ei ole hageja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 687,50 eurot ei ole põhjendatud. 16.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades ei saa TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 110 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud hageja esindaja tunnitasumääraks 80 eurot, mis vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning millist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. 17.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

18.Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi. 19.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 400 eurot (5 x 80). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on põhjendatud vastavalt TsMS § 4842. 20.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 315 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. 21.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 735 eurot (315 + 20 + 400), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 735 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 400 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud 735 eurot. 22.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (735 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja